Siin saad esitada oma toitumisega seotud küsimusi, kuid kindlasti tutvu eelnevalt esitatud küsimuste ja vastustega, sest nende lugemisel võid juba oma küsimusele vastuse leida.
Küsimus avaldatakse toitumine.ee lehel koos vastusega. Vastus saadetakse ka teie e-posti aadressile. Meil on õigus küsimusi toimetada. Solvavaid, pahatahtlikke või ebatsensuurseid kirju ei avaldata.
 | Tagli Pitsi Tervise Arengu Instituudi toitumisekspert, Tallinna Tehnikaülikooli Keemia ja biotehnoloogia instituudi vanemlektor ja Tallinna Ülikooli Haapsalu kolledži lektor. Tagli on ka üks Eesti toitumissoovituste autoritest. |
|---|---|
 | Kristel Ehala-Aleksejev Tartu Ülikooli Kliinikumi arst-toitumisnõustaja. |
4. märts 2012
Tere!
Kui enamus inimesi küsib nõu, kuidas paremini kaalust alla võtta, siis mina küsin vastupidist: kuidas tervislikult kaalu hoopis tõsta?
Olen 23 aastane naine, 175 cm pikk, kaal 59-62 vahel. Olen nn kerge kondiga võimlejatüüpi kehaga, kuid ilmselgelt on kaalu siiski vähe. Olen pärast puberteeti samas kaalus enam-vähem ning “priskemaks saamine” on olnud pidevalt teadlik või vähemteadlik eesmärk. Olen füüsiliselt aktiivne, varem tegin võistlussporti, nüüd harrastust- olenevalt aastaajast 2-3 kuni 5 korda nädalas. Lemmikuks on kestvusalad, mis kaalu tõstmisele muidugi hästi ei mõju. Olen kiire ainevahetusega ning pean tihti (ca 3-4 tunni tagant) sööma juba sellepärast, et pea- või kõhuvalud ei hakkaks kimbutama. Püüan alati süüa tervislikke ja kõrge kaloraaziga toite ja snäkke ning sõbrad/tuttvad imestavad, kuidas nii palju süües ikka nii kõhna võib olla… Uueteks probleemideks viimase aasta-kahe jooksul on kujunenud stressi ja tugeva treenimise mõju söömisele: söögiisu kadumine. Ilmselt ei aita, siin vist midagi muud kui elukorralduse parem organiseerimine, et seda ennetada? Teise asjaga kimbutab mind nüüd tihti söömisel esinev iiveldus/oksendamise tunne (sageli hommikusöögil, kuid ka teise söögikordade ajal), eriti kui kõht hakkab täis saama (kuid pole veel seda) või kui pean sööma midagi, mis pole maitselt väga hea. Siinkohal pean oluliseks rõhutada, et pole kunagi söömisjärgselt reaalselt oksendanud, sest tavaliselt oksendamistunde tekkimisel katkestan söömise ja probleem kaob. Pole ka kunagi mõelnud toititumishäiretele- et ma ei tahaks süüa või et söök pole mulle hea! Vastupidi- pigem on mul kinnnisidee, et olen kõhna ja pean sööma, kuid mu keha justkui ei tahaks…
Jään ootama Teie arvamust ning mõtteid minu probleemi osas.
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Kaalu suurendamine on tihtipeale raskemgi, kui kaalu alandada. Praeguste parameetrite järgi olete küll normaalkaalus, kuigi üsna alakaalu lähedal. Kirjutate, et olete füüsiliselt aktiivne ning toitute üsna soovitustele vastavalt, kuigi ennast tihti selleks sundides. Mõned inimesed ongi kiirema ainevahetusega ning vaatamata korralikule söömisele, ei õnnestu neil ennast kuidagi pisut priskemaks süüa ning nad peavad sellega lihtsalt leppima. Küll aga teeb muret see, et söömine Teil südame pahaks ajab. Igaks juhuks soovitaksin Teil seetõttu pöörduda oma murega perearstile, kes võiks teha analüüse (nt kontrollida kilpnääret jms), kas Teie kaalus juurde mittevõtmine võiks olla põhjustatud kilpnäärme ületalitusest ning mis võiks olla põhjuseks, et söömine südame pahaks ajab.
4. märts 2012
Tere!
Milline on oomega3 ja 6 suhe Kreeka pähkli õlis.Sildil on kirjutatud, et polüküllastamata lipiide 73? Lihtsalt kreeka pähkli kohta kirjutatakse oomega 3 30 ühikut.Sama tahaks teada ka linaõli kohta. Kas linoolhape on ka O3 nagu kalaõlis EPA ja DHEA . Aga CLA? Kuidas kõige lihtsamalt kätte saada see vajalik1 g O3 päevas?
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Asendamatud rasvhapped peaksid päevasest toiduenergiast andma vähemalt 3% ehk 2000 kcal juures oleks soovituslikuks koguseks umbes 6-7 grammi. Soovituslikuks loetakse, et asendamatutest rasvhapetest umbes pool annaksid omega-3-rasvhapped ja pool omega-6-rasvhapped (tegelikkuses on suhe paigast ära – 1:20 omega-6-rasvhapete “kasuks”). Seega võiks seada eesmärgiks saada omega-3-rasvhappeid päevas 2-3 grammi.
Omega-3-rasvhapete alla kuuluvad tähtsamad esindajad on α-linoleenhape (ALA), eikosapentaeenhape (EPA) ja dokosaheksaeenhape (DHA). Neist esimest leidub peamiselt taimedes (lina-, põldtuderi- e camelina- ja sojaõlis, aga ka rapsi- ja kreeka pähkli õlis ning vähemal määral rikastatud margariinides, kalades). Viimaseid kahte leidub peamiselt kalades ja meresaadustes.
Mis puudutab konkreetselt meil poes müüdavaid õlisid, siis on väga keeruline öelda nende täpset koostist. Kui pakendil on erinevate rasvhapete sisaldus kirjas, siis saab nende põhjal arvutada saadavat
omega-3-rasvhapete kogust.
Toidu koostise andmebaas (tka.nutridata.ee) on hetkel veel arenemisjärgus ning siit saab leida osade toitude keskmisi a-linoleenhappe sisaldusi. Kuna andmeid teiste omega-3-rasvhapete kohta on ka teiste maade toidu keemilise koostise andmebaasides väga vähe, siis ei oska ka öelda, kas ja millal meie andmebaas nende võrra täiustub.
Kui võrrelda erinevaid toite, kust omega-3 rasvhappeid saab, siis näiteks 20 g rapsiõli annab umbes 1,5g α-linoleenhapet, 10 g linaseemneõli ca 5 grammi α-linoleenhapet, 100g kuumutatud lõhet kõiki
omega-3-rasvhappeid kokku ca 1,5grammi. Kreeka pähkli õli α-linoleenhappe sisaldus on üsna väike.
1. märts 2012
Tere,
Mul oleks soov teada saada, mida ma võin süüa ja mida mitte.
Mul on rauavaegusaneemia, mille vastu võtan hetkel Retaferi, mis pidavat ärritama magu ja pisut tekitama kõhukinnisust.
Võtan samuti Meloxicami liigeste valu vastu, mille kõrvalnähuks on soolestiku probleemid, veritsemine, kõhukinnisus-lahtisus. Veider on see, et see võib tekitada aneemiat. Seega võtan ühte ravimit aneemia vastu ja teist, mis võib tekitada seda. Aga see selleks.
Samuti on mul juba aastaid probleeme kõhukinnisega, käin 2-3 korda nädalas ja vahel on soolestikus valud ka.
Samuti on mul keha rasvaprotsent väga kõrge.
Aneemia puhul peaksin sööma eelkõige liha(kuigi sööngi palju), mis on aga üldiselt rasvane.
Kõhukinnisuse puhul peaksin tarbima piimatooteid (mis mulle üldse ei maitse), aga see läheb vastuollu aneemiaga, sest piimvalgud ei lase eriti organismil rauda omandada.
Mida ma peaksin sööma rohkem ja mida ma üldse ei tohiks süüa?
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Sellele küsimusele vastab TÜ Kliinikumi dieetraviarst Liidia Kiisk: “Soovitan süüa erinevaid puu- ja köögivilju, süüa rohkem maksa ja veretooteid (verivorst ja verikäkk 100g = 12-14mg rauda), toorsalateid, toormahla, maitserohelist, tilli, peterselli, kindlasti ka liha ja muna (100g munakollaseid = 5mg rauda, 1 munakollane 20- 25g). Sobivad ka toidud ubadest, hernestest (rohelised herned 100g = 3mg rauda). Piimatooted ei ole rauarikkad, kõhukinnisuse vastu aitavad pigem puu- ja köögiviljad, täisteratooted, piisav vedelikukogus ning füüsiline aktiivsus. Kõikide eelpoolnimetatud toiduainete söömist võib suurendada, kuid silmas peab pidama päevast energiakogust, et see oleks veidi soovitusest väiksem (keha rasvasisalduse normaliseerimiseks).
Apteekides on müügil ka toidulisandeid, mida võib vajadusel lisaks võtta, mis sisaldavad erinevaid vitamiine jt bioelemente: nutridrink (1 pudel, 200 ml= 4,8mg rauda), cubitan (200ml= 6mg rauda).”
28. veebruar 2012
Tere.
Olen 41 a, kaalun (olen aastaid selles kaalus) u 57 -58 kg ja pikkuseks 171 cm. Kuigi minu kehakaal on n.ö. normipiires, siis huvitaks mind siiski selle kasvatamine mõne kilo võrra. Toitun täiesti normaalselt ja liigsed maiustused ei ole samuti mulle mõjunud…. Võibolla annate mõningad soovitused ka antud valdkonnas.
Tänan.
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Selline kehakaal on tõepoolest normaalne, kuigi ilmselt näete välja üsna kõhnapoolne. Kui tervisehädasid ei ole, siis on nii väike kehakaal pigem “kosmeetiline” probleem. Liigse toitumisega võib õnnestuda küll juurde võtta, kuid sellisel juhul on see rasvamass, mis kasvab ning see pole omakorda tervise seisukohast kõige parem variant. Parem lahendus oleks oma keha lihasmassi (ja seeläbi ka kehamassi) kasvatamine. Parimad selleks on erinevad jõutreeningud. Füüsilise aktiivsuse tõstmine tõstab ka söögiisu ning energiavajadust. Seega peaksite kindlasti trenni tegema hakates ka veidi rohkem sööma hakkama, et mitte hoopis kaalu kaotada.
28. veebruar 2012
Olen 13 ja saan kohekohe 14 kaalun 53,5 kg umbes ja olen 163 cm pikk. Oleks soov langetada kaalu umbes 3 kilo.Igasuguste kalkulaatorite järgi olen küll väga heas vormis, aga tunnen ennast ebamugavalt.Eriti ei meeldi mulle minu pekine kõht ja paksud jalad (mis on arvatavast emalt päritud).Üks kord nädalas teen tnd aega üldfüüsilis trenni ja käin ujumas (ujun umbes 1h) ja käin ka kaks korda nädalas tennise trennis ( 1 trenn kestab poolteist tundi).
Mida ma peaksin tegema, et oma kaaluga rohkem rahul olla ?
Ette tänades !
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Käesoleval juhul ei ole tegelikult küsimus mitte niivõrd kaalunumbris (mis on väga normaalne), vaid selles, et Sa pole oma kehaga rahul. Teismeeas hakkavadki tüdrukud võtma naiselikumaid vorme – sh lähevad paksemaks jalad, tekivad puusad. See, et kõht on pekine, võib nii ainult tunduda. On küll ja küll teismelisi tüdrukuid, kes veeretavad näpu vahel kõhunahka ja kurdavad, kui paksud nad on. Kuna oled normaalkaalus, siis kaalu langetada Sa kindlasti ei tohiks. Küll aga võid soovi korral enda keha vormida. Selleks tuleb teha erinevaid harjutusi kõhu-, külje-, selja-, reie- jne lihastele. Milliseid ja kui palju just Sina tegema peaksid, oskavad kõige paremini soovitada spordiklubide treenerid. Kui nad sinna juurde hakkavad rääkima, et peaksid kaalus alla võtma, oled sattunud vale treeneri juurde. Kui treener aga räägib juurde mitmekesisest toitumisest, mis hõlmab kõiki toidugruppe, siis sellist treenerit võib suure tõenäosusega usaldada.
23. veebruar 2012
Tere, olen 14 aastane,varsti 15. Ma kaalun 59 kg ja olen 172 cm pikk. Kas see on normaalne? Ma sooviksin natuke kaalu langetada, umbes 55 kg peale. Ma ei söö enamasti peale kella seitset ja toitun tervislikult, rämpstoitu ega magusat ma ei söö. Trennis käin ka, niiet füüsiliselt aktiivne olen ma küll.Kuid mu kehakaal on endiselt sama.Mida ma valesti teen?
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Sinu vanuse ja pikkuse juures on normaalkaal umbes 50-70 kg vahel. Seega 59 kg on väga normaalne ja Sa ei tee midagi valesti. Teismeeas muutuvadki tüdrukud vormikamaks ning see võib olla üks põhjuseid, miks Sa pole oma kehakujuga enam rahul ning soovid alla võtta. Ümaramaks ja naiselikumaks muutumine on normaalne, seda ei pea häbenema. Teismelistele ei soovitata kaalulangetamist, kui pole jus tegemist suure ülekaaluga. Kuna Sinu puhul on tegemist täiesti normaalse kehakaaluga, siis alla pole kindlasti vaja võtta. Et aga ei tekiks kunagi ohtu ka ülekaalu tekkeks, tuleks jätkuvalt toituda mitmekesiselt ja tasakaalustatult ning olla füüsiliselt aktiivne.
23. veebruar 2012
Tere! Olen 24aastane, kaalun umbes 65kg ja olen 169cm pikk. Tean, et tegemist on väga normaalse kehakaaluga ja tegelikult polegi kaal minu jaoks oluline. Soovin pigem teada, kuidas oleks võimalik vabaneda kõhurasvadest? Olen oma kehaga muidu enam-vähem rahul. Nuriseda võiks ju alati, mida vist ka enamus naisi teeb. Mure ongi selles, et kõht aina paisub ja rase ma pole. Üritan käia nädalas 2-4 korda jooksmas, umbes 40min. Tänu tööiseloomule sön üsna regulaarselt. Ei lähe kunagi hommikul kodust välja hommikusööki söömata. Selleks on tavaliselt kas pudrud või kellogsid piimaga, vahel muna, omlett. Lõunaks söön enamasti värskeid salateid krevettide, kana või fetaga. Vahepaladeks palju puuvilju. Pärast tööd muidugi armastan pigem näksida kiirelt midagi, nt. pähkleid, puuvilju, mõni võileib, sest ei taha enne jooksmist palju süüa. Kuna pärast jooksmist on kell juba palju, siis joon ainult vett. Ei saa muidugi salata, et armastan väga ka magusat ja luban endale nädalas mõned korrad sokolaadi või jäätist ka. Selle kõige juures tundub mulle endale, et toitun normaalselt ja püüan väga jälgida, mida suhu pistan kuigi vahel küll patustan magusaga. Siiski tundub imelik, et mu kõht tõesti sõnaotseses mõttes paisub nagu rasedal. Olen hetkel ikka nagu juba päris rase. Mida ma valeti teen, söön? Ette tänades!
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Esimene asi on see, et kuigi inimesele võib tunduda, et ta toitub normaalselt, saab energiat vastavalt soovitustele ning toidust kõik vajaliku kätte, võib reaalne pilt osutuda hoopis teiseks, kui menüüd lähemalt analüüsima asuda. Teiseks sõltub inimesest, kuhu tal rasv ladestub. Inimene võib küll olla kehamassiindeksi järgi täiesti normaalkaaluline, aga näha välja priske. Teine inimene jällegi kaalub üllatavalt palju, kuid näeb välja sale. Teie puhul ilmselt “armastab” rasv kõhupiirkonda. Seega peaksite lisaks toitumise üleanalüüsimisele pöörduma spordiklubi treeneri poole, kes soovitaks Teile harjutusi, mis on just mõeldud kõhupiirkonnast rasvapolstri eemaldamiseks. Väga harva võib kõhupiirkonna suurenemise taga olla ka mõni haiguslik seisund. Kui paisumine on kõikidele ponnistustele vaatamata silmaga nähtav ja jätkuv, siis soovitan minna igaks juhuks perearsti vastuvõtule.
23. veebruar 2012
Tere!
Ma olen 24-aastane, kaalun hetkel umbes 80 kg, pikkus 168 cm. Mul on 6-kuune laps. Lõpetasin just mõned nädalad tagasi imetamise ja proovin nüüd oma kehakaalu allapoole saada. Ideaaliks oleks 65 kg, aga esialgu püüdleks kasvõi 70 kg poole. Olen umbes 2 nädalat jälginud oma söömist – söön hetkel umbes 1750 kalorit päevas. Teen õhtuti umbes 45 minutit trenni kodus. Trenn sisaldab nii pulssi tõstvaid harjutusi kui lihtsalt lihastreeningut. Seda umbes 4-5 korda nädalas. Kas mu kaloraaž on normaalne või peaksin seda tõstma-vähendama? Selle aja jooksul kaal langenud ei ole (2 nädalat siis). Kas võib olla, et mingid hormoonid hoopis paigast ära või siis nt kilpnäärmes asi, et kaal ei alane?
Ette tänades!
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Märgitud energiatarbimine kehakaalu alandamiseks on alustuseks väga hea. Jälgige kindlasti ka seda, mida sööte – et põhitoitainete saamine oleks omavahel tasakaalus, toidust saadud piisavalt kiudaineid, vitamiine ja mineraalaineid, vett. Soovitan lisada oma treeningplaani ka tempoka jalutamise 30-60 minutit päevas. Põhimõtteliselt võib teha vahele ka pisut väiksema energiasisaldusega (nt 1200-1300 kcal) päevi, kuid mitte väga sageli. Kui kehakaal ei hakka vaikselt langema paari kuu jooksul, tasuks külastada perearsti, kes kontrolliks, et kaalu mittealanemine pole põhjustatud mõnest ogranismi häirest.
23. veebruar 2012
Tere,
Minu küsimus käib küll rohkem kulutatud kui söödud kalorite kohta, aga ehk oskate siiski vastata. Mure selline, et ma kaalun veidi üle 100 kg.
Tegelen sellega ja tasapisi olen paar kilo maha võtnud.
Tahaksin väga teada kui palju minu suuruse juures erinevad spordid kaloreid võtavad, kuid mulle tundub, et enamik online arvestajaid on mõeldud väiksematele inimestele. Nii eesti kui välismaa omad. Minu puhul näitavad nad kõik ebareaalselt suuri numbreid. Näiteks 60 min jalgrattasõitu üle 1000 kcal jne.. Mõnel päeval tuleb tegevusi sisestades kulutatud kalorite arv kokku üle 3500, mis pole ometi reaalne.. Kui ma nii palju sööks, siis võtaksin kindlasti kaalus juurde.
Kas oskaksite soovitada veebilehte/programmi/artiklit/arvutuskoefitsente (mida iganes), kust suur inimene saaks enam-vähem reaalse kulutatud kalorite arvestuse?
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Sellised kalkulaatorid on kõik toredad kasutada, kuid tegelikkuses annavad nad tõepoolest tulemused vaid keskmise inimese kohta, arvestamata iga inimese individuaalseid ainevahetuse eripärasid. Võib-olla kõige tõepärasema tulemuse saaksite pulsikella kasutamisega, mis näitab ka energia kulutamist. Kõige õigem on aga oma energiatasakaal leida selliselt, et toitumise analüüsimisel vaatate, millise päevase energiakoguse ja füüsilise aktiivsuse juures Teie kaal püsib ning kaalu alandamiseks vähendate energiakogust või suurendate füüsilist aktiivsust. Kuigi kalkulaatorite lehti on palju, siis täpseid energiakulutamise arvusid erineva füüsilise aktiivsuse puhul sõltuvast kaalust ei ole siiski võimalik anda.
22. veebruar 2012
Tere,
sain täna arstilt teada, et mu magu on pisut põletikuline ning sain ka vastavad ravimid. Kuid mis toitudest ma peaksin hoiduma ja mida eelistama, et magu enam mitte rohkem ärritada?
Ette tänades
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Teie küsimusele vastab Tartu Ülikooli Kliinikumi dieetraviarst Liidia Kiisk: “Akuutse ehk ägeda põletikulise mao- või soolte limaskesta põletiku ajal on lühiajaline dieedipidamine vajalik. Ei sobi toidud, mis mõjuvad mehhaaniliselt või keemiliselt ärritavalt: rohkes rasvas praetud toidud, liha-, kala- ja puuviljakonservid, hapukapsasupp, oa- ja hernesupp, hapukurgisalat, tsitrusviljad, naturaalne õunamahl, ketšup, sinep, puu– ja köögiviljadest toorsalatid, šokolaad, kange oakohv, gaseeritud joogid. Sobivad pudrud, hautatud liha või kala, piima- või köögiviljasupid, püreesupid, kartulipüree jne, samuti piim, jogurt, kohupiim, hapukoor, juust, muna, keeduvorst, või, sai, tee. Toidukordade arv päevas võiks olla 4- 5 ning korraga tarbitavad toidukogused mõõdukad. Kui esineb kõhulahtisus, siis tuleks piim ja magustoidud jätta menüüst välja. Peale ägeda põletiku taandumist ei ole dieedipidamine enam vajalik.”
tai 
Tervisliku toitumise informatsioon