Siin saad esitada oma toitumisega seotud küsimusi, kuid kindlasti tutvu eelnevalt esitatud küsimuste ja vastustega, sest nende lugemisel võid juba oma küsimusele vastuse leida.
Küsimus avaldatakse toitumine.ee lehel koos vastusega. Vastus saadetakse ka teie e-posti aadressile. Meil on õigus küsimusi toimetada. Solvavaid, pahatahtlikke või ebatsensuurseid kirju ei avaldata.
|
Tagli Pitsi Tervise Arengu Instituudi toitumisekspert, Tallinna Tehnikaülikooli Keemia ja biotehnoloogia instituudi vanemlektor ja Tallinna Ülikooli Haapsalu kolledži lektor. Tagli on ka üks Eesti toitumissoovituste autoritest. |
|---|---|
|
Kristel Ehala-Aleksejev Tartu Ülikooli Kliinikumi arst-toitumisnõustaja. |
19. aprill 2012
Tere!Palju peaks normaalne 12.a tüdruk kaaluma?
Ma olen 1m ja 57cm ja kaalun 58-59kg.
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
12-aastane 1.57 cm pikk tüdruk peaks kaaluma 51kg, et olla normaalkaaluline. 13-aastane 1.57 cm pikk tüdruk on normaalkaalus, kui ta kaalub kuni 54kg. 18-aastane 1.57 cm pikk on aga normaalkaalus veel, kui ta kaalub 61kg. Seega muutub normaalkaalu suurus Sinu vanuse ja ka pikkuse lisandumisega. Seda kõike saad ise välja arvutada siin. Kindlasti ei tähenda see nüüd seda, et peaksid hakkama dieeti pidama, vaid hoopis õigesti ja soovitustele vastavalt sööma. Samuti oleks hea, kui suurendaksid veidi oma füüsilist aktiivsust.
19. aprill 2012
Tere.
Olen 21aastane naine.Ma kaalun 64kg ja mul pole aega trenni teha,kool ja õppimine võtab kogu mu aja.Probleemiks on et puusad ja kõht on liiga suured.Mida peaksin sööma või mis trenni peaksin tegema et saada oma kõhust lahti?kas oskate midagi soovitada, olen kõikide vahenditega nõus.Mida soovitate?
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Kahjuks ei selgu Teie küsimusest Teie pikkust. Kui olete üle 170cm pikk, siis olete täiesti ideaalses kaalus ning kaalu langetada kindlasti poleks vaja, vaid ainult trimmida oma nn “lödisevaid” kohti. Kui olete kuni 161 cm pikk, ka siis olete veel normaalkaalus, kuid võib-olla peaksite mõne kilo kaalu alandama, et ennast veidi paremini tunda. Kui olete alla 161 cm pikk, siis olete ülekaalus ning näiteks 155cm-na peaksite kindlasti vähemalt 4-5 kg alla võtma.
Kirjutate, et trennis ei ole aega käia. Ehk leiate siiski õppimise kõrvalt vähemalt tund päevas, et käia tempokalt jalutamas või jalgrattaga sõitmas. Samuti võite endale koju muretseda võimlemispalli, -lindi ning -mati. Naistele mõeldud ajakirjades ilmub pidevalt erinevate harjutuste õpetusi, mis on mõeldud rasva “eemaldamiseks” kõhult, puusadelt, reitelt jne. Kui Teil on veidi aega, võiksite paar korda külastada ka mõnda spordisaali treenerit, kes oskaks just Teile nõu anda, millised konkreetsed harjutused oleksid kõige tõhusamad.
Toitumise poole pealt peaksite järgmia toidupüramiidi reeglit, pannes põhirõhu köögiviljade söömisele. Igal toidukorral olgu palju köögivilju, samuti oodetel. Nälgima ei tohiks hakata, vaid süüa korraga väiksemaid koguseid, aga sagedamini. Kui Teil on vaja kaalu alandada, siis võiksite alustada sellest, et püüate hoida oma päevase energiatarbimise umbes 1800 kcal peal ja vaatate, kas lähima kuu jooksul hakkab kaal langema (aeglasem kaalulangus tagab püsivama tulemuse). Vajadusel võib energiakogust korrigeerida, kuid alla 1600 kcal ei soovita seda lasta, kuna siis ei saa toidust kätte kõiki vajalikke toitaineid. Jälgige kindlasti seda, et toidust saadud valgud-rasvad-süsivesikud oleksid omavahel tasakaalus ning tarbite piisavalt vett, kiudaineid ja kõiki vajalikke vitamiine ja mineraalaineid.
19. aprill 2012
Tere,
Küsimus järgmine. Olen viimased päevad vaielnud noore neiuga (17a), et kui vale/õige on ta toitumine.
Nimelt ta räägib mulle, et ta arvates kõige ideaalsem toitumine näeb välja selline:
Hommikusöök: 2 võileiba
Lõuna: Mingisugune praad, salat (eelistavalt tervislik)
Õhtusöök (see toimub hiljemalt kella 16:00-17:00 vahel) ja ka midagi kerget.
siis peale “õhtusööki” läheb ta trenni, kus teeb 1,5-2h reaalset trenni (jõusaal ja igast aeroobsed treeningud) ja peale seda söömist ei toimu…
puhkepäevadel või siis päevadel kui ta trenni ei jõua on viimane söömine kell 18:00. peale seda lihtsalt ei tohi enam süüa ta arvates.
Küsimus siis järgmine, et kui õige selline toitumine on ja kas ma suudan talle kuidagi selgeks teha, et nii pikk vahe toidukorras on natuke vale.
Muidu on ta noor sale ja kena tüdruk ja ei peaks üldse kaalu langetama.
Lugupidamisega,
Rasmus
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Seda menüüd vaadates on näha, et toitu on kindlasti liiga vähe, ka väga õblukese noore neiu jaoks. Enamik tänapäeva teismelisi ja noori arvabki, et selleks, et peenike olla, tuleb süüa hästi vähe. Kui läheb hästi, siis on söödav toit vähemasti nö tervislikum, halvemal juhul süüakse küll vähe, aga veel selliseid toite ka, mis organismile peaaegu üldse midagi kasulikku ei sisalda (nt kartulikrõpsud, kartulisalat, saiakesed, karastusjoogid). Üheks liiga väikese energia saamise ohuks on alakaal ja sealt edasi võimalikud toitumishäired nagu anoreksia. Kuid teine, isegi võib-olla veel suurem risk liiga väikese toiduenergia puhul on see, et inimene ei saa organismi toimimiseks küllaldaselt vajalikke toitaineid (valgud, asendamatud rasvhapped, kiudained, vitamiinid, mineraalained jne). Kui inimene saab energiat alla 1600-1700 kcal päevas, on raske ainult toidust kõiki vajalikke toitaineid kätte saada. Soovitan tal ise oma toitumist analüüsida, et ta näeks, mida tal puudu jääb. Ehk panevad saadud tulemused teda mõtlema. Samuti leiab sellelt lehelt kalkulaatorid, mille abil saab välja selgitada nii kehamassiindeksi kui ka päevas vajaliku energiakoguse. Toitainete defitsiidist tulenevad nähud ei pruugi avalduda kohe, vaid mõne puhul alles aasta-paari pärast, kuid selleks ajaks võib olla juba organism vägagi tugevalt kahjustatud. Liiga väikesest energiatarbimisest tulenev liiga madal kehakaal võib aga mõjutada laste saamist.
Õige oleks süüa päevas 3 tugevamat toidukorda ning vahele 1-3 kergemat oodet. Füsioloogiline nälg ja vajadus uue energia- ja toitaineteportsjoni järele tekib umbes 4-6 tunni möödudes. Õhtune mittesöömine ei ole kuidagi teaduslikult põhjendatud. Õhtusöök võiks olla lihtsalt veidi tagasihoidlikum ning sisaldama endas rohkelt köögivilju.
Kuigi mõne inimese jaoks on iluideaal olla hästi peenike, siis tegelikult on tervemad inimesed, kes polegi mitte niivõrd peenikesed, vaid vormis.
18. aprill 2012
Tere.
Küsimus järgmine: kuidas peaks toituma, kui diagnoosiks on maksa rasvumine. Millest peaks hoiduma, mida eelistama. hommikulauas? mida kasutada: kartulit, makaroni, riisi? jne.
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Sellele küsimusele vastab TÜ Kliinikumi dieetraviarst Liidia Kiisk: “Kirjelduse järgi on see maksa rasvdüstroofia, võib-olla on siin ka tegemist pikka aega kestnud rasvtõvega. Esimene soovitus on kindlasti muuta enda toitumisharjumusi, kui need ei ole senini olnud kõige paremad. Hästi sobib nn. vahemeremaade dieet ehk mediterranean menüü. Soovitan lugeda Maio-kliiniku dieedisoovitusi. Samuti võiks toitumissoovitusi küsida diagnoosi pannud arsti käest.”
17. aprill 2012
Tere
Olen 22 aastane 166 cm pikk ja kaalun umbes 60 kg naisterahvas.
Umbes kaks aastat tagasi olid mul toitumishäired ehk haigusega kaasnevalt lin anorektik. Kaalusin oma halvimal ajal umbes 34 kg . Sain siiski sellest võitu ja hakkasin paranema. Umbes aasta tagasi hakkasin juurde vaikselt võtma kuid viimased kuud on äkitselt nagu eriti kiiresti hakanud kaal kasvama. Kaalu kasvuga on muidugi tulnud juurde kehale ka hulgaliselt rasva sest enne seda lihtsalt ei olnudki üldse, kuid samas on see ka natuke süütunnet tekitav. Ma toitun tervislikult ja liigun suhteliselt palju ning aeg ajalt ikka sõõn ka magusat nagu kõik teisedki, kuid samas tänu pidevale kaalu kasvule tekitab see minus süümepiinu nagu ma oma toitumisega põhjustaks rasvumist. Samas saan ma ka aru et enese süüdistamine siinkohal on vale sest keha lihtsalt peab oma varud jälle tagasi saama. Kas ma peaksin nüüd rahulikult lihtsalt ootama et kehakaal jälle normaalseks läheks (sest ka enne haigust ei kaalunud ma üle 55 kg) või peaksin midagi oma toidus muutma?
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
See on hea, et suutsite oma anorektilisest käitumisest üle saada, kuid teine äärmus ehk ülekaal ei ole ka hea. Praegune kehakaal on veel vägagi normaalne, kuid hea oleks, kui see nüüd väga palju enam ei tõuseks, sest 69 kg pealt hakkab juba ülekaal. Ma arvan, et kiire kaalutõusu põhjus ongi selles, et enne nälgisite ja nüüd sööte, isegi pisut enam, kui oleks kaalu säilitamiseks vaja. Seega oleks soovitus mõnda aega oma toitumist jälgida ning enda jaoks selgitada välja see energiakogus, mille puhul kaalu juurde enam ei tuleks (see on ilmselt umbes 1900-2100 kcal vahel). Vanuse lisandudes ja/või füüsilise aktiivsuse muutumusel tuleks seda arvu korrigeerida. Peaasi, etTe suure kaalutõusu hirmu tõttu ei hakkaks ennast näljutama, vaid püüaksite toituda normaalselt.
15. aprill 2012
Tere! Ma olen 10 aastane.Mu õpetaja tegi koduseks tööks selle,et ma uurin,kas ma söön ikka õiget toitu.Ma kannan ette on ühe päeva toiduplaani.Hommikul sõin kaerahelbeputru,lõunal makaroni hakklihaga ja õhtul keedukartulit koos kanaga.Hommikul ja õhtul jõin kodust õunamahla,kuid lõunal jõin Aura apelsiinimahla.vahepeal sõin ka maiustuseks väikese krõpsupaki. Aitäh!
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Saan aru, et see on ikka Sinu kodutöö, sellepärast seda Sinu eest ära ei tee, aga annan mõningiad vihjeid, kust leiad informatsiooni, et oma analüüsi ise teha.
Söömisel tuleb järgida toidupüramiidi põhimõtet ning iga toidugrupi sees tuleb samuti teha õigeid valikuid.
Võta ette toidupüramiid ja märgi ristikesega, millistelt põhikorrustelt eile toite sõid. Kas oled söönud toite kõikidelt põhikorrustelt või on midagi jäänud puudu? Edasi vaata valgusfooritabeli järgi, kas Su valikud korruste sees olid paremad (rohelised) või veidi kehvemad (kollased). Edaspidi katsu oma toitumist muuta ise sellises suunas, et see vastaks võimalikult palju tervislku toitumise põhimõtetele, milleks on vastavus vajadusele, tasakaalustatus, mõõdukus ja mitmekesisus.
15. aprill 2012
Tere!
Olen 43 a. naine. Kuu aega tagasi sain teada, et mul on munavalge allergia. Olin umbes kuus kuud kannatanud hirmsa naha sügelemise all. Sügelmine algas lihtsalt tühja koha pealt. Esialgu ostsin apteegist erinevaid sügelemisevastaseid tablette(Zyrtek, Travogen, Kestine…),kuid miski ei aidanud. Mul on ka psoriaas ja sellega seoses arvati alguses, et mul on lihtsalt psoriaasi ägenemine. Kuid sügelesid ka need kohad, kus psoriaasi ei olnud, lihtsalt puhas nahk. Psoriaas algas on mul juba 5-6 aastaselt, see ei taandu kunagi täielikult. Alati jääb osa kohtadele ja peale järelravi lõppu on umbes 2-3 nädala pärast uuesti tagasi. Kas on võimalik, et on veel mõni allergia, mis ei lase nahal rahuneda ja paraneda. Ma pole juba lapsest saati tohtinud end kratsida, kuid niisugust sügelemist, kus enne ei saa rahu, kui veri väljas ma ei mäleta. Nüüd ma ei ole kuu aega söönud mingisuguseid toite, kus on muna sees, see on raske, sest isegi vorsti sees on munapulber. Kas ka täiskasvanud “kasvavad välja” sellisest allergiast? Kuidas on võimalik selgust saada, miks ma ikka sügelen?
Tänades, Edy.
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Sügelemine võib, aga ei pruugi olla seotud toitumisega. Samahästi võib seda esile kutsuda pesu, mida on pestud mingi uue pesupulbriga. Samuti võib allergilisi reaktsioone tekitada mistahes asi Teie keskkonnast – uued riided, uued sisustusmaterjalid jne. Seda, millele olete allergiline, on välja selgitada üsna keeruline. Alustuseks tuleks lasta teha endale allergiateste ning selle põhjal välistada oma elus ja toitumises asjad, mis andsid reaktsiooni. Kui nähud kaovad, võib proovida ükshaaval toiduaineid tagasi panna, kuid kohe, kui tekib reaktsioon, tuleb nende tarbimisest täielikult loobuda. Täiskasvanud üldiselt toitudega seotud allergiast enam välja ei kasva, see lootus on ainult lastel.
Kas nahaarsti juures olete käinud? On ka võimalus, et on tegemist siiski mingi nahahaigusega, mitte allergiaga.
15. aprill 2012
Tere! Üritasin vahepeal ka nö tervislikult toituda ja kaloreid jälgida, aga vist läksin sellega liiale ja sõin liiga vähe. Kalorid jäid päevas 1300-1700 vahele. Viimase aastaga on kaal mõned kilod langenud, algul olin ca 50kg. Siis paar kuud, kui kaloreid hakkasin lugema, langes veel kaal. Veebruaris oli kaal 42-43kg. Pärast seda loobusin kalorite lugemisest ja hakkasin rohkem sööma, aga umbes samal ajal oleks pidanud päevad algama, ei alanud. Viimati olid päevad jaanuri keskel. Kas see võib kaalukaotusega seotud olla? Varasemalt, kui kaal oli 45-46kg ei olnud mingeid probleeme. Praegu on kaal 47kg, aga ikka ei ole päevad alanud. Mida tegema peaks, veel kiiresti kaalus juurde võtma? Kas on lootust, et päevad taastuvad õigepea? Või need ei alga iseenesest?
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Te ei kirjuta oma vanust ega pikkust, kuid 42-43 kg täiskasvanud naise jaoks on kindlasti liiga väha, võiks isegi öelda, et sellised inimesed võiksid endal kahtlustada anoreksiat. Normaalne täiskasvanud naisterahvas peaks sööma päevas vähemalt 1800 kcal. Nii madala energiatarbimisega (1300-1700 kcal) ei viinud Te mitte ainult organismi energiadefitsiiti, vaid suure tõenäosusega jäi Teil vajaka ka paljudest väga olulistest toitainetest. Selleks, et välja selgitada, kas olete kaalulangetamisega laste saamise võimalusele pöördumatut kahju teinud või mitte, saate välja selgitada ainult selliselt, kui lähete naistearsti juurde, kes põhjalikult Teie tervise üle vaatab. Edaspidi toituge tervislikult, kuid vaadake, et saaksite ka piisavalt energiat.
14. aprill 2012
Tere
Kas Eestis tegutseb ka selliseid toitumisnõustajaid, kes oskavad nõu anda ka eakatele inimestele ? Peamiselt vaevab vanemat meesterahvast põhiliselt liigne kõhikinnisus. Sügavamat haiguseuuringut ei vaja, uuringud on tehtud. Traditsioonilisi nõuandeid on järgitud nagu suur vedeliku tarbimine, rasvaste toitude vähendamine ja erinevate puuviljade igapäevane tarbimine, igapäevane liikumine. See aga suurt muutust pole andnud. Mis aitaks leevendada seda probleemi – mingi radikaalsem toiduvalik (taimetoitlus) ?
Aitäh
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Kardan, et ainult eakatele spetsialiseerunud toitumisspetsialiste Eestis ei leidu. Eakad võtavad tihti erinevaid ravimeid ning lisaks ealistele muutustele on just ravimid tihti need, mille ühe kõrvaltoimena võib tekkida kõhukinnisus. Kõhukinnisuse vastu võitlemiseks peab toiduga saama piisavalt kiudaineid (täisteratooted, puu- ja köögiviljad) ja vedelikku ning liikuma. Kuna neid õpetusi olete järginud ja paremaks ei ole läinud, siis tuleks arstiga arutada võimaliku ravimi määramise üle, mis aitaks kõhukinnisuse vastu.
Taimetoitlust ei soovitaks, sest kui inimene välistab oma toitumises kõik loomsed toidud, siis isegi väga mitmekesise ja läbimõeldud toitumise juures võib tal jääda vajaka väga paljudest vajalikest toitainetest (D- ja B12-vitamiinid, raud, kaltsium, tsink jt).
14. aprill 2012
Tere!
„Eesti toitumis- ja toidusoovitustes 2006“ on kirjas: „Mittetäisväärtuslikud valgud on sellised, kus mõni asendamatu aminohape puudub või seda on ebapiisavas koguses. Sellised on enamus taimseid valke: teraviljade, kaunviljade valgud“ (lk 25). TAI toidu koostise andmebaasis ei ole toodud andmeid erinevate toiduainete aminohappelise koostise kohta, küll aga võib vastavaid andmeid leida nt USA Põllumajandusministeeriumi (USDA) analoogsest andmebaasist (http://ndb.nal.usda.gov/ndb/foods/list). Sellest andmebaasist järeldub, et KÕIK taimsed toiduained, mis vähegi valke sisaldavad (nt kõrgrafineeritud toiduained nagu suhkur ja taimsed õlid ei sisalda valke), sisaldavad KÕIKI asendamatuid aminohappeid vähemasti mingiski koguses. Kas Teie oskate öelda, millest tuleneb see nii laialtlevinud arusaam taimsete toiduainete aminohappelise koostise kohta, mis on ilmselgelt vastuolus erinevate toiduainete toitainelist koostist puudutavate uurimuste tulemustega? Kas teate nimetada mõnda rafineerimata taimset toiduainet, kus mõni asendamatu aminohape täielikult puudub?
Ette tänades!
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Enamik toitude toitainelise koostise andmebaase ei anna üldse informatsiooni erinevate aminohapete sisalduse kohta toidus. Vaatasime Teie poolt soovitatud USA andmebaasi toitude andmeid ning tõepoolest, kõikides ettesattunud taimsetes toitudes leidus kõiki asendamatuid aminohappeid – kui saab leidumiseks nimetada näiteks 1 mg aminohapet 100 grammis toidus (selline kogus katab umbes 0,1% päevasest vajadusest).
Lisan siia ka võrdluseks tabelid, kus on näha, kui palju sisaldavad asendamatuid aminohappeid erinevad taimsed ja loomsed toidud ning kui palju üht või teist aminohapet saada soovitatakse.
Tabel 1. Asendamatute aminohapete sisaldus 100 grammis taimsetes toiduainetes
Tabel 2. Asendamatute aminohapete sisaldus 100 grammis loomsetes toiduainetes
Tabel 3. Asendamatute aminohapete päevased soovitused
tai
Tervisliku toitumise informatsioon