Siin saad esitada oma toitumisega seotud küsimusi, kuid kindlasti tutvu eelnevalt esitatud küsimuste ja vastustega, sest nende lugemisel võid juba oma küsimusele vastuse leida.
Küsimus avaldatakse toitumine.ee lehel koos vastusega. Vastus saadetakse ka teie e-posti aadressile. Meil on õigus küsimusi toimetada. Solvavaid, pahatahtlikke või ebatsensuurseid kirju ei avaldata.
|
Tagli Pitsi Tervise Arengu Instituudi toitumisekspert, Tallinna Tehnikaülikooli Keemia ja biotehnoloogia instituudi vanemlektor ja Tallinna Ülikooli Haapsalu kolledži lektor. Tagli on ka üks Eesti toitumissoovituste autoritest. |
|---|---|
|
Kristel Ehala-Aleksejev Tartu Ülikooli Kliinikumi arst-toitumisnõustaja. |
7. august 2013
Tere!
Sooviksin teada saada, mida soovitate söögi juurde juua?
Hetkel joon hommikusöögi juurde kohvi, lõunal vett või teed ning õhtul joon piima.
Tänan ette!
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Tegelikult ei soovitata söömise kõrvale üldse juua. Seda ennekõike selleks, et toit näritaks korralikult läbi ja segataks süljega, mis aitaks kaasa toitainete paremale imendumisele.
Kohvi võib täiskasvanud inimene juua päevas kokku 2-3 tassi, seejuures peab arvestama, et tegemist on joogiga, mis aitab kaasa vee eritumisele ning seeõttu võib olla suurenenud vajadus vett juurde juua. Vee eritumist suurendavad ka kange tee, karastus- ja energiajoogid. Piima loevad mõned inimesed isegi mitte joogiks, vaid pigem söögiks. Päevane vedelate piimatoodete tarbimissoovitus on 1-3 klaasi. Mahla (mitte mahlajooki) võiks juua päevas kuni klaasi, sest kuigi ta sisaldab mingil määral vitamiine, on neid siiski enam tavalistes puuviljades, mis sisaldavad lisaks ka kiudaineid.
Kõige parem on janu kustutamiseks valida vesi. Vett saame nii toitudest (nt kurgid, supid) kui ka jookidest, samuti saab organism mingil määral vett ka toitainete lõhustamisel. Kokku peaks vett saama päevas umbes 1,5-2 liitrit, millest veena 0,5-1 liiter, olenevalt tööst, füüsilisest aktiivsusest, kliimast jm teguritest.
7. august 2013
Kaks küsimust:
1. Kas Eestis on vajadust dieetraviarstide ja toitumisspetsialistide järele?
2. Kus nendeks on võimalik õppida?
Lugupidamisega,
Martin Ruumet,
üldarst
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Jah, kindlasti on vajadus nende spetsialistide järele. Seda näitab kasvõi näiteks Eesti täiskasvanud elanikkonna tervisekäitumise uuringu vastavale küsimusele antud vastused. Riiklikul tasemel Eestis hetkel nendeks spetsialistideks õppimisvõimalus puudub. Mingil määral on toitumisega seotut võimalik õppida näiteks Tartu Ülikoolis, Tallinna Tehnikaülikoolis, Tallinna Ülikoolis ning Tallinna ja Tartu Tervishoiukõrgkoolides. Kahjuks ei ole nende spetsialistide vajadusest veel aru saadud inimeste poolt, kes saaksid kaasa aidata vastavate erialade riikliku õpetamise alustamisele Eestis.
7. august 2013
Poeg saab septembris 11. Pikkus on 138cm ja kaalub 37 kg. Viimase aastaga on talle kõht ette kasvanud, kuigi ta käib 3 korda nädalas jalgpallitrennis. Trennikaaslased nimetavad teda paksuks. Mida peaks ette võtma? Last on kurb kuulata, et teda narritakse. Perekonnas kaaluprobleeme teistel ei esine.
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
37 kg 138 cm juures 11-aastasel poisil on hetkel veel normaalkaal, kuid see on ka juba üsna ülekaalu piiri peal. See, et teised teda narrivad, on väga kurb ja vajaks kindlasti täiskasvanute poolset sekkumist. Teismeeas arenevad mõned kiiremini, teised aeglasemalt, osad kasvavad kiiremini pikkusesse, teised võivad väga kergesti võtta juurde kaalus.
Praeguseks on esimene soovitus üritada hoida normaalkaalu ning võimalusel langetada seda 1-2 kg võrra, kuid mitte rohkem. Selleks tuleks toituda normaalselt ning olla füüsiliselt aktiivne. Lisaks trennile võiks ta igapäevaselt vähemalt tunnike liikuda – tempokas jalutuskäik, ujumine, jalgrattasõit, lisaks ka kõhu-, selja- ja küljelihaseharjutused. Toitumise osas peaks jälgima ennekõike seda, et ta saaks kõhu täis ja kasvamiseks piisavalt erinevaid toitaineid, kuid samas võiks saada umbes 100-200 kcal energiat vähem kui kaalu hoidmiseks vajalik. Selleks peaks põhirõhk olema köögiviljadel, mida tuleks päevas süüa vähemalt 500 grammi. Lisaks võiks süüa paar puuvilja, mõned viilud teraleiba, putru, veidi lahjemaid piimatooteid, veidi lisatavaid toidurasvu (nt pähkleid-seemneid) ning igapäevaselt kindlasti midagi ka loomsete valkude grupist ehk toidugrupist liha-kana-kala-muna. Vältima peaks või võimalikult vähe sööma maiustusi, komme, šokolaadi, suhkrut, küpsiseid, saiakesi, kooke, jäätist, karastus- ja mahlajooke, kartulikrõpse, valmistoite, pooltooteid. Toitumisel on abiks toidupüramiid ning valgusfooritabel.
5. august 2013
Tere! Süda on rütmist väljas ja selleks pean kuu aega sööma Marevani, et süda uuesti rütmi panna. Olen kuulnud et sel ajal ei tohi teatud toiduaineid süüa, kuna need ei lase Marevanil õieti imenduda. Kas see vastab tõele ja kui jah, siis milliseid toiduaineid pean vältima? Aitäh!
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Verehüübimishäire ja Marevani ravi korral ei ole soovitatav süüa teatud toiduained kõrge vitamiin K sisalduse tõttu, eriti kui neid tarbida suurtes kogustes (100-200-500-1000 g või enam!).
Tuntumad nendes on maks ja maksast valmistatud tooted, brokoli, kapsas (lillkapsas-madal), roheline sibul, petersell, toores spinat, lehtpeet, rohelise tee lehed. Peale selle ka avokaado, spargel, sojaõli, sojaoad, india pähkel, kõrvitsaseemned, pistaatsiapähklid (linaseemned-madal), rohelised herned.
Rohelised taimed sisaldavad enamasti K-vitamiini, kuid soovitan tarbida neid väikeses (5-10-20 g) koguses kuumtöötlusega, siis see toime nõrgeneb.
Peale söömise on tähtis joodava vedeliku päevane kogus (1-1,5 l), eriti kuumadel suvepäevadel kui higistame rohkem.
5. august 2013
Kuidas peaksin edaspidi toituma, et kõrgenenud veresuhkur jälle normi saada?
Suhkur tühjakühuga veenist 6,0. Milline oleks süsivesikute optimaalne kogus ja millistest toitudest ma need saama peaksin?
Kas süsivesikute liiga väike tarbimnie võib ka probleeme kaasa tuua?
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Veresuhkurtõve ehk diabeedi diagnoosi korral on vaja teada, kas vajate insuliinravi (esimese tüübi diabeet) või piisab tablett-ravist ja dieedi korrigeerimisest (teise tüübi diabeet).
Hüperglükeemia ehk kõrge veresuhkru tase (veresuhkur 15-30 mmol/l) ja hüpoglükeemia ehk madal veresuhkru tase (veresuhkur alla 3,5 mmol/l). Hüpoglükeemia on sama ohtlik kui hüperglükeemia.
Süsivesikute tarbimise koguse saab määrata alles siis, kui on teada teie vanus, kehakaal ja pikkus, samuti kaasuvad kliinilised nähud. Diabeedi ravi küsimuse otsustab teie raviarst. Toitumisküsimuste kohta saate täpse koolituse ja põhjaliku nõustamise diabeedikabineti diabeediõe käest.
1. august 2013
Tere! kõhunäärme põletiku korral mida tohib süüa ja mida ei tohiks?
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Kõhunäärme põletiku aktiivses faasis on toiduainete valik piiratud. Süüakse madala valgu- ja rasvasisaldusega toite, kuid ei nälgita. Mõõdukas koguses on lubatud tarbida süsivesikud.
Edaspidi (3-5 päeval) süüakse täiendavalt kana- või veiselihapuljongit, püreesuppe või aedviljapüreesid. Järk-järgult suurendatakse valgurikaste toiduainete osakaalu.
Kasutada ainult soovitatud toiduaineid. Kõik toidud keeta, hautada, aurutada. Süüakse 6-8 korda päevas. Toidukogused on väikesed (200-300 g korraga).
Vältida toorpiima ja nisujahutooteid, samuti kuumtöötlemata toite.
Sobivad toiduained:
1. riis, riisijahu, kaerahelbed, hirss, tatar ja neist keedetud vedelad pudrud
2. lahja kohupiim, kodujuust, jogurt, lahja juust, juustuvõi
3. veiseliha ja kanaliha hakklihana, hautatud või küpsetatud kalafilee, munavõi
4. hautatud ja püreeritud kartul, porgand, peet, kõrvits
5. mustika- ja virsikumahlast kissellid, keedis
6. või ja hapukoor piiratult
7. suhkur, glükoos, fruktoos
8. taimetee, kibuvitsamarjatee, kummelitee, lauavesi, aluseline mineraalvesi
9. sool, till, petersell
Mittesobivad toiduained, mis võivad põhjustada seedehäireid ehk düspeptilisi vaevusi:
1. hapu rukkileib, värske sai ja saiakesed, mitmesugused küpsised, kama, odratangud-kruubid, mais
2. täispiim, keefir, pett, teravamaitselised juustud
3. rasvane veiseliha, sealiha, kanaliha, keeduvorst, viiner, keedusink, suitsuvorst, maks, keel
4. värske kapsas, kaalikas, naeris, paprika, värske kurk, tomat, redis, roheline hernes, kuivatatud herned ja oad, roheline sibul, mugulsibul
5. rabarber, kõik värsked ja külmutatud marjad, õun, pirn, apelsin, mandariin, sidrun, täismahl, õunamahl, tsitrusviljade mahl
6. searasv, majonees
7. sünteetilised magusained: ksülitool, sorbitool, maltitool, aspartaam, sahhariin
8. gaseeritud joogid, oakohv, kakao, shokolaad, alkohol
9. pärm, pipar, sinep, äädikas, ketshup, pähklid, seened
31. juuli 2013
tere! olen 14, 164cm pikk ja kaalun 71.7kg, mida ma peaksin tegema, et kaalu langetada, perearst keelas kartuli söömise ära, ma pean sööma salateid ja selliseid asju mida ma ei söö nagu näiteks muna, mida ma tegema pean?
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Teismeliste puhul üldjuhul karme dieete ei soovitata, kui just ei ole tegemist väga suure ülekaaluga. Sinu puhul oleks hetkel normaalkaalu ülemiseks piiriks 61kg, kuid kui oleksid 19-aastasena sama pikk, siis võiksid kaaluda isegi kuni 67kg, et oleksid normaalkaalus. Kuna ilmselt väga palju Sa pikkusesse enam ei kasva, siis võiksid umbes 5 kilo alla võtta, kuid kindlasti ei peaks see toimuma kuu jooksul, pigem 3-5 kuu jooksul ehk hästi aeglaselt. Selleks peaksid tarbima igapäevaselt 100-200 kcal vähem kui soovituslik. Alustada võiksid sellest, et paned umbes 10 päeva jooksul toitumisprogrammi kirja absoluutselt kõik, mida sööd ja jood (võimalusel kaaludes ning esialgu suuri muudatusi oma tavapärasesse toitumisse tegemata) ning samuti kaalud ennast esimesel ja viimasel päeval. Edasi vaatad, kuidas on kaal selle 10 päeva jooksul muutunud ning mis tuli programmi järgi keskmiseks energiatarbimiseks. Vastavalt saadud infole peaksid hakkama oma toitumist kohendama. Üldiselt alla 1800 kcal teismelistele väga ei soovitata energiatarbimist langetada, et saada kätte kõik vajalikud toitained toidust. Seda peaksid programmi kasutades pidevalt jälgima ning vastavalt oma menüüd kohendama. Asendamatud rasvhapped, valgud, kiudained, vitamiinid, mineraalained – kõik need on vajalikud ainevahetuse toimimiseks, tervise tagamiseks, organismi arenemiseks.
Kartuli ära keelamisel ei ole teaduslikku põhjendust. Kartulit võib süüa, soovituslikult pigem päeva esimesel poolel ja 2-3 korda nädalas, vältida tuleks prae- ja friikartuleid, kartulikrõpse ja kastmeid kartulite juurde. Köögivilju peaksid sööma päevas vähemalt 500 grammi. Ei pea tegema salateid, võid süüa neid niisama või toidu koostises. Nad annavad vähe energiat, täidavad hästi kõhtu ning sisaldavad palju vajalikke toitaineid. Muna soovitas arst ilmselt valkude saamiseks. Kui muna ei sobi, siis tuleks süüa kohupiima, kana, liha või kala. Kehakaalu langetamise toiduvalikust saab täpsemalt lugeda siit.
Päevas tuleks süüa 3 põhitoidukorda, vahele 1-3 oodet. Vältima peaksid valmistoite, pooltooteid, soolaseid näkse, maiustusi, komme, saiakesi, majonees-hapukoorekastmega salateid, karastus- ja mahlajooke.
Kindlasti oleks soovitatav suurendada füüsilist koormust – tund tempokat kõndi iga päev, jalgrattasõit, ujumine, lisaks harjutusi erinevatele lihastele (nt kõht, tuharad jne).
31. juuli 2013
Tere!
Olen 23 aastane naine, kaalun 61,7 kg ja pikkust on mul 163 cm.
Olen alates 16-17 aastasest lubanud endale süüa kõike, mida hing ihkab, peaasi et kaal ei ületa 60 kg. Ma ei teagi, kust selline „piir“ tuleb.
Paar aastat tagasi osalesin spordiklubis kaalukursusel, pigem huvist toitumise kohta rohkem teada saada ning 4-5 kg kaalu kaotada (kaalusin tollal ca 59 kg). Sealt jäi mulle harjumuseks toitumismudel, et hommikusöök on tugevamat sorti (müsli või täisterahelbed piimaga,võileib leiva või sepikuga), lõuna ka samuti korralik salatit, kartulit või riisi ja liha sisaldav ning õhtusöök kergemat sorti, nende toidukordade vahel pidi olema kaks vahepala, kas puuviljad, pähklid vms.
Kuigi enamasti olen oma kaaluga enam vähem rahul olnud, on aastas paar korda tulnud ette, et otsustan kaalust 5-6 kg alla võtta, kuid see päädib sellega, et järgin paar nädalat toitumist, kaotan paar kg ning siis löön käega. Motivatsiooni kaalu kaotamiseks saan enamasti endast mingit fotot nähes. Nimelt on mul alati olnud kompleksid oma käte ja reite pärast, mis tunduvad mulle alati paksud. Siiski ei ole see olnud elu häiriv.
Veel aasta tagasi kaalusin 57 kg, sõin eeltoodud mudeli järgi, kuid tarbisin ka magusat, näiteks jäätist, ning mõnel õhtul sõin näiteks pitsat.
Regulaarselt trenni (jõusaal, tantsimine jooksmine rattasõit), nii 2-4 korda nädalas, teen juba 8 aastat jutti ning see on mu elu oluline osa.
Sel kevadel avastasin, et ma kaalun 60,7 kg. Ja sealt hakkas pihta üks pidev peavalu. Hakkasin oma toitumist Nutridata programmi sisestama. Tegin endale järgmiseks päevaks toitumisplaane. Kõik mu mõtted hakkasid keerlema toidu ümber. Ma ei mõistnud, millest tuli see kaalutõus, sest sõin endiselt nii, nagu olin söönud varem. Võrdlesin toitumist vanadesse toidupäevikutesse sisestatuga kaalukursuse päevilt ning ei mõistnud, miks mu kaal tõuseb, kui sõin varasemalt samu või kaloririkkamaid asju (näiteks ei söö ma enam eriti pastat).
Hakkasin toitumist veel rohkem järgima, võttes aluseks kunagi toitumisanalüüsiga teadasaadud kalorite arvu. Ometi kaal ei langenud. Kõhus keerles pidevalt, magu valutas pärast söömist ning tihti oli tunne, et tahaks oksendada.
Seejärel otsustasin, et keeran elus uue lehekülje, loobudes nisujahust ja suhkrust. Seda tehes muutusin aga õnnetuks, hakkasin veel rohkem toidust mõtlema ja kaal jäi samaks.
Praegu olen seisus, kus kahtlustan et mul on välja löönud mingit sorti toidutalumatus. Sügisest saati söön hommikuti kaerahelbeputru, mida ma lapsest saati suu sissegi ei võtnud. Viimasel ajal tunnen pärast selle või leiva söömist tugevat kõhuvalu, mistõttu kahtlustan toidutalumatust. Plaanin proovida gluteenivaba dieeti 3-4 nädalat, nägemaks kas kõhuvalud ja seedehäired kaovad.
Samuti on toitumine mu täielik kinnisidee. Tekkinud on söömishood. Mäletan küll, et ka varasematel aastatel näiteks pühade ajal olen toiduga liialdanud. See aga, mis praegu toimub, on kontrollimatu. Kui ma söömist alustan, siis ma ei saa enam pidama. Koju ma magusat ei osta, mis ei takista mul aga õgimast –söön ära näiteks paki leiba, paki jogurtit või pannitäie rooga, mille ma mitmeks päevaks valmistasin. Tunnen, et see käitumine ei ole normaalne.
Juba hommikust süües tunnen, et liialdan. Tööl olles ei jõua ma ära oodata, millal saan võtta oma vahepala, millal saan minna lõunale. Kui üks toidukord on läbi, ootan juba teist. Teen plaane, mida ma söön järgmisel või ülejärgmisel päeval. Kogu aeg on mõtted söögi juures, teisalt tunnen end paksu ja ebaihaldusväärsena ning riided muutuvad aina kitsamaks.
Töökohas on meil komme ja küpsiseid ning vahel häirib teadmine, et need seal olemas on, minu tööle keskendumist. Ühele kommile järgneb teine, kuni süda on paha ning olemine kohutav. Ma justkui ei saa aru, mida põske pistan, enne kui olen selle alla neelanud.
Sel nädalavahetusel veetsin näiteks nädalalõppu sõpradega minu ema juures. Toitu oli palju, sh magusat, karpidega komme ja küpsiseid, grill-liha jms. Ma sõin pea terve aja seal olles, kusjuures enamasti eemaldusin seltskonnast, et salaja midagi põske pista. Ma tunnen häbi selle üle, kui palju ma söön. See on uskumatu, kui palju toitu inimesesse mahub. Isegi kõhuvalu ja raskustunne kõhus ei takista söömist. Vahel tahaks pärast söömishoogu oksendada, kuid kardan et see muutuks harjumuseks. Vahel viskan toidu prügikasti, et ma seda enam ei sööks. Üritan tarbitud kaloreid maha treenida.
Lisan veel juurde, et elan üksi – läksin novembris elukaaslasest lahku, seda küll omal initsiatiivil. Töö on mul stressirohke ning lisaks õpin magistrantuuris. Saan aru, et stressist võib kaal tõusta, aga mulle väga meeldib mu töö ja eriala ning oma elustiili ma muuta ei tahaks, sest eneseteostus tööl ongi mu praegune elu pidepunkt, armusuhteid mul hetkel ei ole, kuid saan perekonnaga hästi läbi ning mul on ka tore sõprusringkond.
Ainus, mis mu elu praegu häirib, on pidev toidule mõtlemine ja aina tõusev kaal. Kuidas küll saada tagasi oma elu sellisena, nagu see oli enne kevadel alanud kaalu- ja söömissaagat? Praeguse kaaluga leppimine ka kõne alla ei tule, tunnen end praegu matsakana.
Ette tänades
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Praegune kirjeldus viitab väga sellele, et Teil juba kas on või on välja kujunemas mingit sorti toitumishäire. Alati ei ole toitumishäire puhul tegemist selgepiirilise anoreksia, buliimia või ülesöömisega, vaid võib olla ka vahepealseid ja leebemaid variante. Pidev toidust mõtlemine aga viitab sellele, et probleem on olemas ning ennekõike peas. Toitumishäirete puhul tuleks kindlasti pöörduda psühhiaatri poole, sest ise nendega hakkama saada on üsna raske kui mitte võimatu. Häebeneda ei maksa, parem on jaole saada varem kui liiga hilja. Toitumishäiretega tegeletakse Põhja-Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliinikus, Tartu Ülikooli Kliinikumi psühhiaatriakliinikus, Sensus OÜs ja Ambromed Kliinikus. Samuti võib lugeda toitumishäiretele pühendatud lehekülge.
Soovitan pöörduda ka perearstile ning paluda temal teha toidutalumatuse teste. Igasugune enese tarkusest dieeditamine teeb pigem organismile halba, sest piirates toitumist, jätate organismi ilma ka vajalikest toitainetest. Gluteenitalumatus on tõsine diagnoos, kuid selle paneb ainult arst.
31. juuli 2013
Tere. Olen 15 aastane tüdruk ja kaalun 67 kg. pikkus on umbes 162. Tahaksin teada et mida võin süüa kui tahan kaalus maha võtta ja kui palju pean trenni tegema.
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Põhimõtteliselt võib süüa kõike. Tagasihoidlik peaks olema maiustuste, kommide, šokolaadi, karastus- ja mahlajookide kartulikrõpsude, pooltoodete, valmistoitude jms tarvitamisega.
Soovitan pidada toidupäevikut, et saaks ühest küljest jälgida päevast energiakogust (mis ka kaalu langetamise ajal ei tohiks teismelisel langeda eriti allapoole 1800 kcal) ning teisest küljest seda, et oleks toitutud niivõrd mitmekesiselt, et kõiki toitaineid oleks saadud piisavalt. Nälgida ei tohi, pigem süüa väiksemaid koguseid, aga sagedamini. Päevas võiks olla 3 põhitoidukorda ning vahele 1-3 väiksemat oodet. Kaalulangetamise toiduvalikust saab täpsemalt lugeda siit.
Samuti peaks olema füüsiliselt aktiivne. Alustuseks sobib tund tempokat jalutuskäiku iga päev. Väga hea on ujumine ning harjutused erinevatele lihasgruppidele. Viimaste osas oskavad parimat nõu anda sporduklubide treenerid.
31. juuli 2013
Minu küsimus on, kas selline asi nagu suured kondid on olemas? Mida see väljend üldse tähendab. Kuna ma olen 7 kilo ülekaalus ja mu sõbrad ütlevad, et mul on lihtsalt suured kondid, siis mind väga huvitaks.
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Sellist asja nagu ”suured kondid” tegelikult ei ole. Erinevatel inimestel võivad küll kondid olla pisut erineva kaaluga, kuid see vahe ei ole nii suur, et ülekaalu suurte kontide süüks ajada saaks. Inimestel on ka erinev kehaehitus ja mõne kehaehitus on selline, et ta on veidi “lopsakam” ning seetõttu ka kaalub rohkem kui teised. Senikaua, kuni toituda normaalselt, olla füüsiliselt aktiivne ning arst ei tähelda muudatusi tervises, ei tee mõned kilod ülekaalu inimesele midagi.
tai
Tervisliku toitumise informatsioon