Siin saad esitada oma toitumisega seotud küsimusi, kuid kindlasti tutvu eelnevalt esitatud küsimuste ja vastustega, sest nende lugemisel võid juba oma küsimusele vastuse leida.
Küsimus avaldatakse toitumine.ee lehel koos vastusega. Vastus saadetakse ka teie e-posti aadressile. Meil on õigus küsimusi toimetada. Solvavaid, pahatahtlikke või ebatsensuurseid kirju ei avaldata.
|
Tagli Pitsi Tervise Arengu Instituudi toitumisekspert, Tallinna Tehnikaülikooli Keemia ja biotehnoloogia instituudi vanemlektor ja Tallinna Ülikooli Haapsalu kolledži lektor. Tagli on ka üks Eesti toitumissoovituste autoritest. |
|---|---|
|
Kristel Ehala-Aleksejev Tartu Ülikooli Kliinikumi arst-toitumisnõustaja. |
15. november 2013
Tere!
Olen 158 cm pikk naine ja kaalun 66 kg. Tervisenäitajate kontrollimisel selgus, et minu vistseraalse rasva tase veres on 10, mis omakorda soodustab kõrget kolesterooli – 8,5. Sõbranna soovitas mul alustada tasakaalustatud toitumisega, mis seisneb Herbalife toodete (kokteil sojavalgu baasil, tee jne) tarbimises. Sooviksin teada, millised on Teie kogemused Herbalife toodete osas, kas nad on sobilikud kõigile? Kas on vastunäidustusi teatud terviseprobleemide puhul?
Ette tänades.
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Tasakaalustatud toitumine ei sisalda kohe kindlasti Herbalife tooteid või muid “imevahendeid”. Kõik vajalikud toitained tuleb kätte saada normaalse toiduga. Kui mingil põhjusel osade toitainete piisav saamine toidust on raskendatud (näiteks, kui inimene ei söö kala, ei saa ta kindlasti piisavalt D-vitamiini), siis tuleks võtta juurde toidulisandeid. Seda aga alles pärast seda, kui ollakse veendunud, et toiduga tõepoolest vastavat toitainet kuidagi piisavas koguses saada ei ole võimalik. Siis tuleks pöörduda oma murega apteeki, kes soovitavad just Teile vajaliku toidulisandi.
Kaalu langetamiseks ei tohi nälgida, sest siis hakkab organism just varusid koguma. Sööma peaks ehk tavapärasest pisut sagedamini, kuid korraga väiksemaid koguseid. Palju (isegi ligi kilo päevas) tuleks süüa köögivilju, mis täidavad kõhtu, kuid annavad samas vähe energiat. Kindlasti ei tohi igapäevaselt puududa toidud igast toidugrupist – täisteratooted, puu- ja köögiviljad, piimatooted, toidugrupist liha-kana-kala-muna ning lisatavad toidurasvad (eelistatult seemned, pähklid). Soovitan oma menüüd analüüsida, lähtuda selle korrigeerimisel toidupüramiidist, valgusfooritabelist ning Eesti toitumissoovitustest. Kaalu langetamisest on pikemalt kirjutatud siin.
15. november 2013
Tere!
Teen loovtööd teemal “koolilõuna tähtsus lapse arengus (1. ja 4. klass)”. Nüüd tekkis mul küsimus, kuidas meelitada lapsi sööma koolilõuna kõiki toite parajates kogustes. Kas on olemas mõni eriti hea mäng? Või mida Teie soovitate?
Ette tänades
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
See sõltub nii koolist, õpetajatest, kokkadest, lastest kui ka laste vanematest. Lastel on kooli tulekuks välja kujunenud teatud toitumisharjumused, mida on kujundanud ühelt poolt lasteaed, kuid teiselt poolt kodu. Mõnele lapsele võivad koolis pakutavad road tunduda võõrad ning ta ei julge neid proovida. Mittesöömise põhjuseid võib olla teisigi, näiteks liiga lühike söögivahetund ja tagantkiirustamine söömisel, suutmatus teiste lastega koos süüa, lärmakas või must keskkond, suuremate õpilaste või klassi liidrite mittesöömise eeskuju, söögivahetunni vale kellaaeg, maiustamine enne söögivahetundi jne.
Ühtegi väga head nippi laste sööma panemiseks ei ole. Ennekõike tuleks selgitada söömise vajalikkust, tutvustada uusi roogi tasapisi, õpetajad peaksid näitama eeskuju. Abi võib olla sellest, et klassis lepitakse ühiselt kokku see, et iga laps maitseb sööklas toitu vähemalt kolm ampsu. Üks amps võidakse neelata alla ilma maitset tundmata, kuid kolme ampsu puhul võib selguda, et pakutav toit on täitsa hea ning laps sööb vabatahtlikult seda veel. Kindlasti ei saa kedagi sööma sundida ega millegagi ähvardada, kui laps toitu ei söö. Lapsi tuleks suunata endale ise taldrikutäit kokku panema, aga selliselt, et alguses pigem tõstetakse taldrikule vähem, mis tuleb siis ka ära süüa ning kui soovitakse veel, siis tõstetakse pärast juurde. Väikeste laste puhul on kindlasti abiks õpetajate eeskuju ja hea sõna söögi kohta.
Samas tuleb muidugi ka veenduda, et toit, mida koolis lastele pakutakse, oleks tõepoolest maitsev, õigel temperatuuril, ilma juuksekarvadeta jne, mitte et täiskasvanud ütlevad selle kohta “see kõlbab ju süüa küll”. Väike laps ei söö veel mõistusega, vaid toite, mis talle meeldivad ja maitseelamusi pakuvad.
15. november 2013
Tervist!
Mul tekkis selline küsimus,et milline siis ikkagi on see õige toidupüramiid? Internetis leidub mitut erinevat versiooni. Minu teada peaks olema õige see, kus esimesel kohal ei paikne kartul, riis, makaroonid, leib ja sai, vaid liikumine, täisteraviljad, pähklid, taimsedõlid ning kookosrasv või kudas? Kui võimalik, siis palun saatke pilt õigest toidupüramiidist. Oleksin väga tänulik abi eest, Annabel :)
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Tegelikult ei ole ei õiget ega vale toidupüramiidi, vaid erinevad lähenemised. Toidupüramiid on vaid üheks vahendiks, kuidas inimestele võimalikult lihtsalt selgitada, mida ja kui palju sööma peaks. Eestis praegu riiklikult kehtiva toidupüramiidi aluseks on toitude asetamine toidugruppide kaupa püramiidi korrustele lähtuvalt sellest, kui palju portsjoneid ühest või teisest grupist süüa tohiks. Nii soovituslikud portsjonite arvud kui ka portsjonite suurused on erinevates gruppides erinevad. Soovitused antakse päeva kohta, kuna nii on inimesel sellest lihtsam aru saada, kuid tuleks jälgida, et vastavalt püramiidile toitutaks nädala keskmiselt. Lisaks püramiidile on välja töötatud ka valgusfooritabel, mis annab juhiseid, milliseid toite toidugrupi sees eelistada ja mida vähem süüa.
Püramiidi põhjaks on liikumine ning tipus paiknevad maiustused ja soolased näksid, mida soovitatakse süüa võimalikult vähe. Rasvad ei saa kuidagi portsjonipõhises püramiidis paikneda esimesel korrusel, kuna näiteks leiba ja teraviljatooteid (mille portsjon on olenevalt toidust 50-100 grammi) soovitatakse kokku päevas süüa umbes 6-7 portsjonit ning puu- ja köögivilju (portsjon 100 grammi) kokku 5-9 portsjonit, samas kui lisatavaid rasvu (mille üks portsjon on vaid 5-10 grammi), soovitatakse päevas vaid 2-4 portsjonit.
15. november 2013
Tere!
Eelmine aasta tegin paar kuud trenni ja toitusin ilusti ning selle tagajärjel võtsin päris kenasti alla ja kaalusin 52 kg (olen 161 pikk ), see kaal püsis mul pea terve aasta ja sellest saati olen toitunud tervislikult ja mõõdukalt. Suvel polnud mul 3 kuud kodus võimalik toitu soojendada ning toitusin enamasti salatitest ja kiirkartuliputrudest, mis polnud väga tervislik, kuid ei söönud neist siiski end üle. Tarbin palju-palju vett ja kooliajal kõnnin päevas umbes tunnikese. Suvega võtsin juurde 13 kg ja olen täiesti masenduses, tarbin palju vett ja söön tervislikult, mitte komme ega miskit halba, olen väga teadlik oma toitumisest ja mida tohib/mida mitte. keegi väidetavalt väga ei näe et olen juurde võtnud kuid ma ise näen, rohkem just ribide peale on tulnud pekki ja mu muidu sale kõht on natuke muutund pehmeks. Ma olen proovinud süüa vähem ja teinud nüüd igasuguseid imetrikke kuid kaal lihtsalt ei lähe alla, see on täiesti jabur, ma pole kunagi nii palju kaalunud kui ma kaalun praegu, vahet pole kas ma söön päevas 1200, 500 või 1800 kalorit, on mu kaal ikka sama ( või tõuseb ) ja vähemaks ei lähe. Teen vähekese jälle trenni kuid võhma pole enam üldse ja tunnen et see uus salapärane pekk mu rindkerel on selle kohutava raskuse ja võhma tekitajaks. Ma olen 19 ja mul ei tohiks olla mingit probleemi kaaluga, ma ei näe välja Ülekaaluline aga väidetavalt ma olen. Kas mul võib olla mingi haigus ?
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Kehakaalunumber on küll võib-olla kiloke liiga palju, kuid selline väike ülekaal ei ole üldjuhul probleemiks, kui inimene on füüsiliselt aktiivne, toitub mitmekesiselt ja tunneb ennast hästi. Pisut murelikuks teeb pigem see väga kiire juurdevõtmise tempo. Igaks juhuks soovitan minna perearsti vastuvõtule erinevaid analüüse tegema (nii vereanalüüsid kui ka välja selgitada kilpnäärme talitust).
15. november 2013
Kas on normaalne, et söön iga päev ühe kg või veidi rohkemgi koduõunu? Kas sellise koguse söömine on tervislik ja ega sellel mingit mõju pole? Kaal pole küll tõusnud ja puhitust ka ei esine, õunad lihtsalt väga maitsevad.
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Kuigi see on väga hea, et puuvilju sööte, tuleks siiski süüa mitmekesiselt. Olenevalt Teie päevasest energiavajadusest võiksite süüa puuvilju kuni pool kilogrammi. Üks kilogramm õunu annab ühest küljest 400 kcal (mis on peaaegu juba võrdne 100-grammise šokolaaditahvliga) ning kui pikaajaliselt süüa õunu kogu normaalsele söömisele lisaks, siis võib see ühel hetkel siiski kaalu kasvatama hakata. Kuid suurem oht on sellest, et süües päevas ära kilo õunu, Te lihtsalt ei jaksa süüa piisavas koguses toite teistest toidugruppidest (teraviljatooted, köögiviljad, piimatooted, kala, muna, linnuliha, lisatavad toidurasvad) ning seetõttu võivad Teil jääda saamata toitained, mida saab vastavatest toidugruppidest.
11. november 2013
Tere,
Küsimus seoses lisaainetega,mida lisatakse meie toitudesse.
Kas modifitseeritud tärklis on hea või halb?
Ma tean,et aspartaam on väga halb,ja kasutakase Ameerikas põhiliselt igas asjas,kuid eestis on seda vähe,et kui kahjulikuks hindate seda teie?
Ja kui palju kahjulikum on glükoosi-fruktoosisiirup tavalisest valgest suhkrust??
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Sellele küsimusele vastab Põllumajandusministeeriumi Toiduohutuse osakonna Toidu üldnõuete büroo peaspetsialist Katrin Lõhmus:
“Euroopa toiduohutusameti (EFSA) arvamuses sisalduva teabe kohaselt ei mõju tervisele hästi fruktoosi tarbimine koguses, mis annab energiat rohkem kui 25% kogu päevasest toiduenergiast (ligikaudu 125 g fruktoosi päevas), samas ei täheldatud ebasoodsaid mõjusid, kui fruktoosi tarbiti tärklise või sahharoosi asemel koguses kuni 40-50 grammi päevas.
Suuremaks probleemiks, kui fruktoosi-glükoosisiirupi kasutamine, võib olla suhkrute (sahharoos, glükoos, fruktoos) suur tarbimine üldiselt. Sügisel alustatud rahvastiku toitumise uuringu käigus kogutakse andmeid Eestis elavate inimeste toitumisharjumuste, sh suhkrutarbimine, kohta. Pärast uuringu andmete analüüsi saab hinnata, kui suur on elanike suhkrutarbimine ning kas ja milliseid meetmeid on vaja võtta selle reguleerimiseks. Meetmed võivad olla näiteks inimeste teavitamine, nõuete kehtestamine õigusaktiga jms.
Euroopa Liidus võib toidus kasutada vaid selliseid lisaaineid, mis on tervisele ohutud nii toksikoloogiliselt kui ka tarbimisulatuselt. Tervisele ohututest lisaainetest on koostatud Euroopa Liidu lisaainete loetelu, milles on ära toodud nende lubatud kasutusalad.
Lisaainete toksikoloogilise ohutuse hindamisel arvestatakse aine mürgisuse andmeid nagu mõju ainevahetusele, krooniline ja subkrooniline mürgisus, kantserogeensus jne, aga ka andmeid lisaaine keemilise koostise, analüüsimeetodite, toidus toimuvate reaktsioonide ja soovitud kasutusalade kohta. Nende andmete põhjal määratakse aktsepteeritav päevadoos (ADI, acceptable daily intake), mille piires võib lisaaine tarbimist pidada ohutuks.
Lisaaine ohutuse vaagimisel hinnatakse ka seda, kui palju tarbija tõenäoliselt seda päevas tarbib. Uue lisaaine turule lubamisel arvestatakse lisaaine jaoks taotletavaid piirnorme ning seda sisaldavate toitude suurimaid päevaseid söödavaid koguseid. Lisaaine kasutus loetakse ohutuks ainult siis, kui kõikide eri toitude kaudu saadav lisaaine kogus päevas jääb alla ADI. Eelnevalt kasutada lubatud lisaaine kasutusala laiendamisel mõne toidu või toidugrupi võrra hinnatakse samuti lisaaine tarbimist, et näha, kas on n-ö ruumi lisaaine kasutuse laiendamiseks.
Seega olemasolevatele teadusandmetele ning nende põhjal tehtud toksikoloogilise ohutuse ja tarbimisulatuse hinnangutele toetudes saab öelda, et lisaainete toidus kasutamine ettenähtud kasutusalade ulatuses ei kujuta inimese tervisele ohtu.”
11. november 2013
Напишите пожалуйста по русски правило изготовления домашнего пива “maltoosa linnase ekstrakt KODUÕLLE valmistamiseks” ёмкость бутылки с экстрактом – 1.2 литра .
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
See sõltub tootest. Sellistel toodetel on valmistamisõpetus peal.
9. november 2013
Ahjaa, mis puutub PÕhjamaade toitumissoovitustesse, siis soovitan ka seda lugeda:
http://healthimpactnews.com/2013/sweden-becomes-first-western-nation-to-reject-low-fat-diet-dogma-in-favor-of-low-ca rb-high-fat-nutrition/
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Sellele küsimusele vastab Tervise Arengu Instituudi mittenakkushaiguste ennetamise osakonna juhataja Anneli Sammel: “See lehekülg ei väljenda kindlasti mitte Rootsi riiklikke seisukohti”.
9. november 2013
Tere!
Toetan täiesti Sergo esitatud nördinud küsimusepüstitust ja soovin talle jõudu!
Olen aastaid nö “tervislikult” söönud, ikka täisteravilju ja puu- ja köögivilju, piimatooteid, vältinud küllastunud rasvu jne, samas olin suures ülekaalus ja maadlesin pidevalt erinevate tervisehädadega. Nüüdseks olen alla 1 a loobunud kõigist teraviljadest ja piimatoodetest, suurendanud oluliselt kvaliteetse liha, kala, muna ja küllastunud rasvade koguseid (2-4 muna päevas) ja oh imet! Vähe sellest, et kehakaal on 15 kg langenud, tervis on ka korda saanud! Köögivilja- ja puuviljakogused on ikka umbes samad nagu varem. Minu tulemusi nähes hakkasid osad pereliikmed ja paar sõpra samu põhimõtteid järgima ja kõigil on langenud kaal ja paranenud tervis. See peaks ju ometi inimesi (ka riiklike plaanide koostajaid) mõtlema panema!
Nii et palun sellise umbluu “meil on tervislikuld riiklikud soovitused” asemel ka midagi sisulist ja asjalikku vastata!
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Sellele küsimusele vastab Tervise Arengu Instituudi mittenakkushaiguste ennetamise osakonna juhataja Anneli Sammel: “Meie kui riikliku institutsiooni asi on pakkuda tõendatud informatsiooni. Ja loomulikult ei saa me kedagi sundida neid soovitusi järgima. Soovitame siiski olla oma tervise suhtes tähelepanelik ja aeg ajalt konsulteerida oma perearstiga, eriti kui perekonnas on lapsi, kes toituvad sama põhimõtte järgi. Tugevat tervist soovides!”
9. november 2013
Tere!
Toorsalati põhivalmistamise viisid (kuidas valmistada?)
Segasalati pühivalmistamise viis(kuidas valmistada?)
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Kahjuks ei saa päris täpselt aru küsimusest.
Toorsalatit võib valmistada ühest või mitmest komponendist (tavaliselt köögiviljad, aga ka puuviljad) ning valdav osa neis kasutatavatest toorainetest on kuumtöötlemata. Tavaliselt komponendid riivitakse, aga võib ka tükeldada. Mõnikord lisatakse salatitesse ka töödeldud tooraineid (nt ananassikonserv, rosinad) või siis pähkleid, seemneid, idusid. Salati võib valmistada kastmeta või lisada talle mingi kaste, milleks võib olla mahl, äädikas, õli, õlikaste, spetsiaalne salatikaste, hapukoor, jogurt, majonees jne.
Mõiste segasalat jääb hetkel arusaamatuks. Kasutatakse väljendit “salat keedetud toiduainetest” ning siia alla kuuluvad näiteks kartuli- ja makaronisalat. Neid iseloomustab see, et üldjuhul on komponendid tükeldatud (mitte riivitud), eelnevalt keedetud ning salatikastmena kasutatakse pigem hapukoort, majoneesi või jogurtit. Võib-olla peate segasalati all silmas toorsalatit, millele on lisatud keedetud muna, kana, sinki vm? Sellise salati valmistamiseks võib köögiviljad kas tükeldada või riivida ning ülejäänud komponendid üldjuhul tükeldatakse ja salati võib valada üle mingisuguse salatikastmega.
Kui Teil on vaja mingeid täpsemaid mõisteid-valmistusviise, siis soovitan otsida raamatukogust õpikuid, mis on mõeldud koolidele, kus õpetatakse kokki.
tai
Tervisliku toitumise informatsioon