Siin saad esitada oma toitumisega seotud küsimusi, kuid kindlasti tutvu eelnevalt esitatud küsimuste ja vastustega, sest nende lugemisel võid juba oma küsimusele vastuse leida.
Küsimus avaldatakse toitumine.ee lehel koos vastusega. Vastus saadetakse ka teie e-posti aadressile. Meil on õigus küsimusi toimetada. Solvavaid, pahatahtlikke või ebatsensuurseid kirju ei avaldata.
|
Tagli Pitsi Tervise Arengu Instituudi toitumisekspert, Tallinna Tehnikaülikooli Keemia ja biotehnoloogia instituudi vanemlektor ja Tallinna Ülikooli Haapsalu kolledži lektor. Tagli on ka üks Eesti toitumissoovituste autoritest. |
|---|---|
|
Kristel Ehala-Aleksejev Tartu Ülikooli Kliinikumi arst-toitumisnõustaja. |
26. oktoober 2009
Tervist,
Olen 17 aastane noormees,
Sooviksin teada kuidas oleks võimalik juurde võtta
Ise olen 60kg ja pikkus 181
Söön küll 3 korda päevas aga juurde ei võta grammigi.
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
17-aastane noormees ei ole veel “täis kasvanud”, mehed saavutavad mehelikuma välimuse ja suurema kehakaalu alles umbes 25-30 aastaselt. Esiteks kindlasti sama soovitus, mis teistelegi: 3 korralikku toidukorda ja 1-2 oodet päevas. Kui ei käi trennis, siis on kindlasti teiseks soovituseks tõsta füüsilist aktiivsust (mis omakorda tähendab, et tuleks ka süüa rohkem, et tasakaalustada füüsilisest aktiivsusest teulnev energiavajaduse tõus). Lihased kaaluvad rohkem kui rasv ning ka see on üheks võimaluseks kehakaalu suurendamisel.
25. oktoober 2009
Tere! Olen 26-aastane naine, pikkus on 172 cm ja kaal 64 kg. Igasuguste tabelite järgi olen normaalkaalus; ise sellega päris rahul ei ole, sooviksin kaalu alandada 4-5 kg. Olen kontoritöötaja ehk siis istuv töö. Käin korrapäraselt trennis (erinevat tüüpi aeroobikad, 2-3 korda nädalas) ja omaarust söön korralikult, küll mitte 5 korda päevas väikseid portse, vaid pigem 2-3 korda päevas ja keskmise suurusega portse. (Põhjus selles, et ajaliselt ei ole mul lihtsalt võimalik 5 korda päevas võtta aega söömiseks). Olen püüdnud õhtuti söömist vältida, kahjuks pole see õnnestunud, kuna pärast trenni on tappev nälg ja näljutada end ka päris ei tahaks. Siit ka mu küsimus: kas enne ja/või pärast trenni võib süüa või mitte? olen kuulnud erinevatelt treeneritelt erinevaid versioone.. Kaal ei ole siiani kõikunud ei üles ega alla..
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Teie kehakaal on täiesti paras sellise pikkuse juures. Seda näitab nii kehamassiindeks, mis jääb täpselt normaalkaalu keskele kui ka fakt, et te kehakaal ei kõigu, vaid püsib paigal ehk organismile sobival tasemel. Kui kaaluksite nii palju, kui on teie soov, oleksite üsna normaalkaalu allotsas ning peagi ohustatud alakaalulisusest.
Kui vähegi võimalik, siis pigem peaks proovima süüa päevas 5 toidukorda, 3 peamist ja 2 oodet. Kergeks ja kiireks ooteks sobivad puu- ja köögiviljad, jogurt.
Kindlasti ei tohi ennast näljutada. Vahetult enne treeningut on küll soovitatav söömist vältida, kuid tund-paar enne võib väikese eine kindlasti teha. Treeningule järgnev tugevam toidukord võiks olla tund-paar peale treeningut, kuid väiksema suutäie peale treeningut võib energiavarude taastamiseks lubada koheselt.
23. oktoober 2009
Tere! Lugesin samuti hiljaaegu supermenukiks osutunud PH-ime raamatut ja sellega poole peale jõudnud, tekkis siiras imestus – kuidas me veel küll elus olen? Arvatavasti olete spetsialistina antud meetodi osas kursis, milline on Teie kommentaar?
Lugupidamisega
Kaido
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Selles raamatus toodut peaksid ennekõike kommenteerima arstid või biokeemikud. Inimesel enda organismil on küllalt võimas puhversüsteem, mis tagab terve inimese pH-tasakaalu. Toitumise seisukohast võib igasugune piiratud toitumine, mida pH-dieet kindlasti on, olla organismile kahjulik. Toitumisteadlaste seisukoht on, et kui vähegi võimalik, tuleb kõik vajalikud toitained kätte saada toiduga ja toidulisandeid tarvitada vaid arsti ettekirjutusel, kuid selle raamatu õpetus on välistada praktiliselt loomne toit ja palju teisigi toiduaineid ning süüa peoga toidulisandeid.
23. oktoober 2009
Tere, olen 14 aastane tüdruk ja kaalun 44,5 kg ja 155 olen pikk. ma tahaksin teada kas ma olen normaal kaalus? endaarust ma polegi paks aga kõht on küll paks , et eisaa kanda ligi pluuse siis tuleb kõht esile , kuna ma olen kasvueas siis kas see läheb kasvades ära vms.. ? või mida ma peaksin tegema , et sellest vabaneda , kuidas toituda või mis trenni teha või harjutusi just ,et rõhk läheks kõhule?
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Selliste mõõtudega oled kindlasti normaalkaalus. Seda, kas oled normaalkaalus, saad ise kontrollida, kui arvutad välja oma kehamassiindeksi ning vaatad Laste ja noorte toidusoovituste raamatust joonist 2. Et kõht oleks trimmis, tuleks kindlasti teha kõhulihaste harjutusi. Igasugune füüsiline aktiivsus vähemalt 60 minutit päevas on vajalik. Õigete harjutuste valimisel, et treenida kõhulihaseid, aitavad spordiklubide treenerid.
22. oktoober 2009
Sooviksin teada kui palju tohiks ühel toidukorral süüa ,olen kuulnud,et see ei tohiks ületada 300 grammi?
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
300 grammi ülempiir on ilmselgelt liiga vähe. Täiskasvanud inimese magu mahutab korraga keskmiselt 1,5 liitrit toitu, osadel inimestel isegi 2-4 liitrit, suurtel õllejoojatel isegi kuni 15 liitrit.
Kui sööte lõunaks supi ja magustoidu, siis neist saadav kogus juba vähemalt 500g. Praadi, eriti rasvasemat, ei jaksa te ilmselt nii suures koguses süüa, kuna siin mängivad rolli juba teised tegurid, mis annavad enne signaali, et kõht on täis.
Pideva mao suure “väljavenitamise” üheks võimalikuks ohuks on, et täiskõhutunde tekkimine võib edaspidi lükkuda edasi ning organism “hakkab nõudma” järjest suuremaid toidukoguseid. Seetõttu võiks pigem lähtuda mõõdukatest korraga tarbitavatest kogustest ning süüa sagedamini.
Vahetevahel võib olla probleemiks pigem ka liiga vähene toidu maht – seega rohkem tähelepanu puu- ja köögiviljadele, vähem rasva- ja suhkrurikastele toodetele.
22. oktoober 2009
Minu hommikusöök koosneb tassist kohvist ja 3-4 singi ja kala võileivast, lõunasöögi tellin lasteaia köögist, õhtuks külmutatud köögivili (keedetud) koos lihaga (sea- või kana)On tekkinud soolase vajadus. Millest?
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Isu soolase järele võib olla tingitud naatriumi vähesusest (soola üheks koostisosaks on naatrium) organismis näiteks tänu liiga suurele higistamisele. Söögiga paistab, et saate naatriumi piisavalt, sest ainuüksi juba mainitud 3-4 leivaviilu katavad päevase minimaalse naatriumivajaduse. Uuringud üldiselt ei kinnita fakti, et soolavajadus võiks olla seotud liiga vähese soola tarbimisega. Küll aga võib olla soolase toidu söömise soovi põhjuseks see, et organism püüab parandada insuliinitundlikkust, pannes inimest sööma rohkem soolast. See on ka näiteks põhjuseks, miks inimesed pärast suure koguse suhkrurikka toidu söömist tahaksid peale süüa midagi soolast.
22. oktoober 2009
Kas tõesti õhtuti mitte söömine aitab kaalu langetada? ehk siis peale 6. Ja kui ei suuda siiski seda reziimi pidada, kas kuivatatud saia näksimine (ca 4-10 g) takistab salenemist? aitäh!
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Kaalu langetamisel on oluline vältida näljetunde tekkimist. Seetõttu tuleks süüa sagedamini, korraga väiksemates kogustes ning kiudainete poolest rikkamaid toite, juues ka piisavalt vedelikku. Nõue peale kella kuut mitte süüa, kui soovitakse kaalu alandada, ei ole õigustatud. Õige on umbes 2 tunni jooksul enne magamaminekut mitte süüa ning et viimane toidukord ei oleks väga tugev. Kui ka ei suudeta seda kolme tundi vastu pidada, siis peaks viimane vahepala olema väga väike – kõige parem on veidi puu- või köögivilju. Sai ei ole hea, olgugi et kuivatatult ning väikeses koguses, pigem võiks selle asemel süüa nuikapsast või porgandist lõigatud kange.
22. oktoober 2009
Millise aine või vitamiini puudus võiks põhjustada kerget sinikate ja verevalumite teket kehal, kui oletada, et probleem on toitumises?
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Sinikate tekke üheks põhjuseks võib olla vitamiin K defitsiit. Normaalselt peaks täiskasvanud inimese organism ise sünteesima piisavalt hulgal vitamiini K. Teatud tingimustel (nt rohkel antibiootikumide ja aspiriini tarvitamisel, maksahaiguste korral) võib see aga olla häiritud ning tagajärjeks verevalumid. Parimateks vitamiini K allikateks on rohelised taimeosad ja õlid. Rohkesti sisaldavad teda näiteks maitseköögiviljad, hapukapsas, rooskapsas, spinat, nisuidud ja lillkapsas.
Teine võimalik põhjus on veresoonte haprus, mida võib mingil määral seostada kollageeni vähesusega. Kollageeni sünteesimiseks on omakorda vajalik saada piisavalt vitamiini C. Vitamiini C headeks allikateks on puuviljad, mahlad ja köögiviljad. Tarbides vähemalt 5 portsjonit puu- ja köögivilju päevas, saab ka piisava koguse vitamiini C.
22. oktoober 2009
Kas transrasvad (mis võivad olla peitud ka nimetuse hüdrogeenitud taimerasvad taha) on inimorganismile üdini kahjulikud või on neist teatud kogustes kasu ka?
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Transrasvhapped ei võrdu terminiga hüdrogeenitud taimerasv. Taimse rasva hüdrogeenimisel võivad transrasvhapped tekkida, kuid ei pruugi või tekib neid minimaalses koguses (olenevalt protsessist). Transrasvhappeid leidub ka loomsetes toodetes, kuid nende kogus ei ole suur. Transrasvhapped käituvad sarnaselt küllastunud rasvhapetega – suurendavad veres LDL-kolesterooli ehk nö halva kolesterooli taset, kuid lisaks nad ka langetavad HDL-kolesterooli ehk nö hea kolesterooli taset. Kõik see toob endaga kaasa suurenenud riski südame-veresoonkonnahaiguste tekkimiseks. Ka küllastunud rasvhapped tõstavad nö halva kolesterooli kogust veres, kui ei vähenda seejuures nö hea kolesterooli taset. Küllastunud rasvhapped ja kolesterool esinevad tihtipeale samades toitudes, mis võimaldab neid koos vältida.
Kui inimesed hoiavad oma rasvade tarbimise soovituste piirides, so et toidurasvad annaksid päevasest energiavajadusest umbes 25-30% ning küllastunud rasvhapped alla 10%, saadakse ka transrasvhappeid nii vähe, et need ei ole organismile kahjulikud. Uuringud on näidanud, et tegelikkuses inimesed tarbivad nii rasvu kui küllastunud rasvhappeid üle soovitatava. Soovitatav on, et transrasvadest tulenev energia ei moodustaks üle 2-3% päevasest energiakogusest, kuid osad teadlased on ka seisukohal, et täielikult elimineerida neid oma toidust ka ei maksaks (ning see pole ka praktiliselt võimalik).
Kuna Eestis ei ole kohustust märkida pakendile transrasvhapete sisaldust, siis võiks nende toodete tarbimisel olla tagasihoidlikum, kus on kasutatud hüdrogeenitud taimerasva (nt küpsised, saiakesed, taimsed koore ja juustu analoogid). Kui tootjad märgiksid oma toodetele transrasvhapete sisalduse või märke, et toode ei sisalda transrasvhappeid, hõlbustaks see tarbijat tegema tervislikumaid valikuid
22. oktoober 2009
Kui linaseemneõlis leidub omega 3, 6 ja 9 hapet, siis milles peale linaseemneõli neid happeid veel leidub?
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Linaseemneõlis leiduvatest oomega-rasvhapetest tuleks tarbida enim just oomega-3 rasvhappeid, sest meie tavatoidus on tavaliselt suhe 20:1 oomega-6 rasvhapete kasuks, kuid see suhe peaks olema 1:1. Oomega-6 rasvhapete liigtarbmine võib tõsta mitmete haiguste (nt aterosklerootilise südamehaiguse, osteoporoosi, astma) riski. Headeks oomega-3 rasvhapete allikateks on rasvased merekalad ja meresaadused, rapsiõli ning juba eelpoolmainitud linaseemneõli. Viimane aga säilib suhteliselt halvasti, mistõttu tuleks teda kindlasti hoida suletud pudelis, külmas ning pimedas.
tai
Tervisliku toitumise informatsioon