Siin saad esitada oma toitumisega seotud küsimusi, kuid kindlasti tutvu eelnevalt esitatud küsimuste ja vastustega, sest nende lugemisel võid juba oma küsimusele vastuse leida.
Küsimus avaldatakse toitumine.ee lehel koos vastusega. Vastus saadetakse ka teie e-posti aadressile. Meil on õigus küsimusi toimetada. Solvavaid, pahatahtlikke või ebatsensuurseid kirju ei avaldata.
|
Tagli Pitsi Tervise Arengu Instituudi toitumisekspert, Tallinna Tehnikaülikooli Keemia ja biotehnoloogia instituudi vanemlektor ja Tallinna Ülikooli Haapsalu kolledži lektor. Tagli on ka üks Eesti toitumissoovituste autoritest. |
|---|---|
|
Kristel Ehala-Aleksejev Tartu Ülikooli Kliinikumi arst-toitumisnõustaja. |
4. märts 2013
Tere!
Mul on mure seoses oma 9kuuse lapsega. Nimelt teisipäeva öösel jäi ta haigeks kuni reedeni. Peale seda ilmnesid lapsel imelikud punased täpid, mis on kõrva taga laogulised veidi. Levivad hetkel kõrva taga kuni kaelast kõhuni ja seljani-pepuni. On hakanud tulema ka õlavarrele ja hüppeliigestele jala peal. Magamise ajal muutuvad heledamaks aga kui ülesse tõuseb mõneks ajaks, siis tulevad nähtavale. Laps heas tujus, ei sügele. Haiguse ajal oli oksendamist.
Millest see on – kas allergia või viiruslööve? Ma nii kardan allergiat kuna siis peaksin toitudest loobuma ise ja ka lapsele antavast lisatoidust ning ootama kuni lööve kaob ning siis hakata taas ükshaaval proovima. Ma ei tea kaua lööbe taandumiseni aega läheb et anda talle süüa ning näha mille vastu allergia on. Väga mures olen. Varem pole sellist asja olnud.
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Ilma last nägemata (ning võib-olla ka teatud analüüse tegemata) ei ole kindlasti võimalik öelda, millest täpid tulnud on. Suure tõenäosusega võivad sellised täpid pigem olla siiski seotud palaviku ja haigusega, mitte allergiast tingitud. Soovitan südame rahustuseks pöörduda võimalikult ruttu lastearsti poole, kes teeb selgeks põhjuse ning allergiakahtluse korral annab edasisi soovitusi.
1. märts 2013
Olen 26 a noor naine ja viimasel kaalumisel näitas kaal 132 kg. Pikkust on mul 162 cm. Olen püüdnud oma toitumist jälgida ja alati on kõik viltu läinud. Olen kahjuks ka magusasõber. Varasemate kaalulangetamistega olen alla saanud 33 kg kuid see tuli enamuses kõik 5 kuuga tagasi. Oli väga stressirohkeperiood ja polnud ka tööd. Kipun aga rasketes olukordades toiduga liialdama. Nüüd aga tunnen endas uut jõudu uuesti alustada ja olen seda ka juba teinud. Minu küsimus on seline,et kas vahukoort ja taluvõid võin tarvitada ja kui palju ntx nädalas? Kas võin vahepalade ajal süüa sarapuupähkleid ja kas need oleks hea alternatiiv pidevale magusa söömisele?( vähemalt tundsin, et kui täna sõin korraga vahepalana ühe apelsini kõrvale 2 sl sarapuupähkleid siis polnud enam suuremat soovi magusa järele).
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Sellele, kas ja kui palju endale päevas võiks lubada vahukoort või pähkleid, saab vastuse alles pärast seda, kui analüüsite oma toitumist. Esialgu võiksite proovida oma päevase energiatarbimise hoida umbes 1800 kcal juures. Olenevalt füüsilise aktiivsuse suurenemisest ja kaalualanemise tempost, tuleks seda hiljem korrigeerida, kuid mitte alla 1600 kcal päevas. Normaalne kaalulangetamise tempo on kuni 1kg nädalas.
Sarapuupähklid on kindlasti parem valik kui vahukoor. 2 supilusikatäit sarapuupähkleid annab ca 130 kcal, so peaaegu sama palju kui 400 grammi porgandeid. Kui oma toitumist analüüsite, tehke seda kindlasti mitte vähem kui nädala keskmisena, sest igal päeval ei olegi võimalik ideaalselt süüa. Jälgige, et alati oleks toidust kätte saadud piisavalt kiudaineid, vitamiine ja mineraalaineid ning et suures kõhnumistuhinas ei jääks lõpuks ka rasvade osakaal liiga väikeseks. Jooge vett.
Mõned nipid, kuidas energiatarbimist vähendada saab
* võileivamäärdena kasutada lahjat toorjuustu või loobuda sellest sootuks (nt 20 grammi võid annab 360kcal)
* hapukoore koguseid vähendada kõvast, võimalusel asendada see hoopis maitsestamata jogurtiga (20 grammi hapukoort annab 45kcal, jogurt 10 kcal)
* kohvikoore asemel kasutada piima (50 grammi kohvikoort annab 60 kcal, piim 2kcal)
* asendage tavaline juust lahja juustuga (20 grammi tavalist juustu annab 65 kcal, lahja 50 kcal)
* mahla asemel juua vett (250 ml mahla annab umbes 110 kcal)
* loobuda valmistoitudest ja poolfabrikaatidest, valmistada toitu ise värskest toorainest (2 väikest viinerit annavad ca 100 kcal)
* loobuda majoneesist või vahetada see välja lahja vastu (20 grammi 80%list majoneesi annab 145 kcal, 3%list 15 kcal)
* võimalusel loobuge suhkrust kohvis-tees (2 tl suhkrut annab 40 kcal)
* kõhutühjuse peletamiseks süüa köögivilju (500 grammi köögivilju annab vaid 120-160 kcal)
1. märts 2013
Tere, minu mure on see, et olen ülekaalus ega oska alla võtta. Olen 12 a vana, kaalun u 65 kilo olen 162cm pikk. Ma käin 6x nädalas trennis, 3x korvpallis ja 3x tantsimas.
Aitäh juba ette.
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Ega siin väga alla võtta ei saagi. Pead ootama, et kasvaksid pisut pikemaks ja saaksid vanemaks. Näiteks 19-aastane samade näitajatega tüdruk oleks normaalkaaluline. Sina pead seni lihtsalt jälgima oma toitumist, olema edasi aktiivne ning jälgima, et kilosid tuleks juurde väiksemas tempos kui sentimeetreid. Söö rohkelt köögivilju, täisteratooteid, lahjemaid piimatooteid, nädalas mõned korrad kala. Maiustusi, saiakesi, küpsiseid, karastusjooke peaksid tarbima võimalikult harva.
1. märts 2013
Tere! Mul tekitab muret rasedusega juurde tulnud liigne kehakaal. Olen 35-aastane, 170 cm pikk ja raseduseelne kaal oli 56 kg. Rasedus oli säilitatud ja olin täislamaval režiimil, seega kõik, mida sõin (sõin palju süsivesikuid ja rasvrikkaid toite) ladestus organismis ülekaaluna kuna isegi elementaarset liikumist ei olnud. Kaalu lisandus 9 kuu jooksul 29 kg (lõppkaal 85 kg), millest mitu kg olid päris lõpus tursed. Raseduse ajal diagnoositi mul rasedusaegne diabeet, mida hoidsin kontrolli all dieediga ja mõõtsin veresuhkruid, pidasin päevikut. Vaatamata dieedile lisandus kaalu igakuiselt väga palju (6,5 kg oli kõige rohkem 1 kuul).
Peale sünnitust esimesed 2 nädalat läks kehakaalu ilusti 800 g-1 kg päevas, aga siis kadus piim rinnast ära ja kaalu enam alla ei läinud, kuigi toitusin teadlikult ja tervislikult. Hakkasin kasutama programmi “ampser”, et näha, kus mul viga sisse tuleb. Sealt aga selgus, et söön pigem vähem ja puudu jääb toidust a ja e-vitamiini – päevane kcal hulk oli vahemikus 1200-1290 kcal. Kuna soovin kaalu langetada, siis jaotasin oma söödava toidu hommik-lõuna rohkem, õhtusöök kaloritevaesem, viimane söögiaeg õhtul on kell 17.00. Hiljeme joon ainult vett või ravimteed. Hetkel on liikumine veel piiratud, võimlen igapäevaselt lühiajaliselt, kuna keha veel ei jaksa suuremat treeningut vastu pidada ja kuna veri on paks ja trombioht püsib, siis enne 5 päeva, kui saan uued vereanalüüsi tulemused, tugevamat trenni teha ei söenda.
Plaan on alustada velotrenažööriga ja tõsta koormust järk-järguliselt. Hiljem juba mitmekesisemalt: lisaks velotrenažöörile jalgratas, kiirkõnd, šeiping, ujumine. Pulsisageduse plaanin esmalt hoida velol u 120 lööki minutis, kuna olen liikumatuna nii pikalt olnud, hiljem siis turvaliselt juba järk-järgult tõstan treeningute intensiivsust ja pulsisagedust.
Palun andke nõu, mida ma võiksin veel teha, et kehkaal hakkaks uuesti langema ja enesetunne ning lihastoonus paraneks. Hetkel laps 1-kuune ja lisakaalu veel üle 17 kg (73 kg).
Tänan!
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Rasedus toob kaasa naise organismis erinevaid muudatusi. Teie raseduseelne kaal oli lähedal alakaalule (53kg) ning praegune saavutatud kaal on normaalkaalust vaid 1 kg kaugusel, mis ühekuuse beebi kõrvalt on väga hea tulemus. Seega, kindlasti ei pea Te alla võtma 17 kg, piisab täiesti 5-6 kilogrammist. Sünnitanud naine võikski välja näha veidi naiselikum.
Normaalne kaalualandamise tempo on maksimaalselt 1 kilogramm nädalas, mitte 1 kilogramm päevas. 1200-1300 kcal päevas on ilmselge näljutamine, mis jätab organismi ilma paljudest vajalikest toitainetest. Treeningutega ei tasu alustada niipea, sest organism vajab rasedusest ja sünnitusest taastumiseks aega. Beebi esimestel elukuudel on parim “treening” lapsega jalutamas käimine ning maksimaalne koormus, mida tõsta, beebi enda kehakaal. Dieedi ja suure füüsilise koormusega, samuti liiga kiire kaalualandamise tempoga võite oma organismile kasu asemel teha väga suurt kahju. Lapsele on vaja tervet, mitte piitspeenikest ema.
Soovitatav on oma toitumist küll jälgida, aga see ei tohi saada kinnisideeks. Kui hoiate oma päevase energiatarbimise alla 1600 kcal, siis ei ole ka väga hoolika planeerimise ja mitmekülgse toitumisega võimalik kätte saada kõiki vajalikke aineid.
1. märts 2013
Tere!
Olen 22.a naine, kaal on hetkel kuskil 65-67 kg vahel, pikkus 172 cm.
Umbes aasta tagasi hakkasin väga täpselt jälgima oma toitumist. Näiteks hakkasin pidama toidupäevikut, kuhu panen alati täpselt kõik toidukorrad kirja, et näha päevas tarbitud kaloreid. Samuti tegelen aktiivselt spordiga – suvel/kevadel/sügisel igapäev rattasõit või kepikõnd, ühe puhkepäeva luban ka. Talvel on peamiseks füüsiliseks aktiivsuseks igapäevane tempokas ca tunniajane jalutuskäik looduses.
Elustiili muutus tuli muidugi sellest, et ma sõin varasemalt väga palju magusat – šokolaadid, koogid jne, samas ei ole ma kunagi ülekaalus olnud, kuna olen füüsiliselt väga aktiivne (käin palju jala, ei kasuta autot vms). Magusa söömisest loobumine parandas märgatavalt enesetunnet.
Hetkel on mul päevas toidukordi kolm ehk hommik, lõuna ja õhtu. Vahepeal on lõunaoode ja õhtuoode (puuvili, pähklid vms). Ma toitun väga tervislikult – menüüst viskasin välja näiteks kõik maiustused, valge jahu tooted, igasugused vorstid, viinerid või kotletid, hapukoor, margariin/või jne. Ma saan öelda, et toitun väga mitmekesiselt – juur- ja köögviljad, pruun riis,tatar, läätsed, kana, kala, täisteratooted, puuviljad jne.
Minu probleem seisneb aga selles, et ma tunnen igapäev (iga sekund, iga minut) liialt muret oma figuuri ja kehakaalu pärast ning kogu aeg tiirlevad mõtted toidu ja kaalunumbri ümber – minu peamine eesmärk on olla sale ja terve ning hea väljanägemiseg ja kanda hästiistuvaid rõivaid. Ma tunnen aga, et minu pidev kalorite lugemine ja piinliku täpsusega toitumise jälgimine on muutunud haiglaseks. Lugesin buliimia sümptomeid, milles täheldasin kahjuks enda juures üsna mitmeid: Tugev kõhnumiskatse; söömise piiramine (proovin vähendada pidevalt portsjoneid ja mitte juurde tõsta toitu taldrikule, kui toit väga maitseb); mõtete keskendumine toidule; vahepealsed liigsöömishood (haaran vahel kõige järele, nii magusa kui soolase toidu ning ei suuda lõpetada õigel ajal ehk niikaua söön, kui hakkab tõeliselt halb), millele järgneb masendus, enesehalvustamine, painavad süümepiinad.
Buliimia puhul püütakse liigselt manustatud kaloritest lahti saada tahlikult oksendades, lahtisteid või organismist vett väljaviivaid ravimeid tarvitades, rangeid dieete, nälgimist või ülemäärast füüsilist liikumist kasutades. Minu puhul peab paika see viimane väide – nt peale igat söödut toidukorda või kui tunnen, et olen rohkem söönud kui tavaliselt, lähen kiiresti trenni (jalutama, rattaga sõitma vms), et kalorid ruttu põleksid ja kaal mitte mingil juhul ei tõuseks.
Mida ma peaksin ette võtma? Kas minu puhul võib olla tegu “kerge buliimiaga”? Kuigi ma söön tervislikult ja tegelen spordiga, tunnen ma siiski koguaeg rahulolematust oma kehaga. Toitumine on mul nagu kinnisidee ning ma ei jaksa niimoodi enam elada, kus söömine ja kalorite lugemine on kui elu mõte. Kuna ma ei viibi hetkel kodumaal ja naasen koju suvel, siis ei ole minu ümber ka kalleid inimesi, kes mind toetaks ja annaks rohkem nõu, mida ma valesti teen ja kuidas edasi liikuda. Nii et hetkel tunnen end “oma väikse probleemiga üksi”.
Ette tänades!
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Pigem võiks Teie puhul kahtlustada ortoreksiat või kujunemisjärgus anoreksiat. See on toitumishäire, kus inimene mõtleb väga palju söögile, püüab toituda väga tervislikult. Selleks, et täpset diagnoosi paika panna, tuleks pöörduda psühhiaatri poole. Tallinnas saab abi kahjuks vaid tasulisest Sensus OÜ-st, kuid Tartus Tartu Ülikooli Kliinikumi Psühhiaatriakliinikust. Seni, kuni Teil pole võimalik psühhiaatri abi saada, tuleb oma jõududega hakkama saada. Ärge piirake nii tugevalt oma toitumist. Selline käitumine toobki endaga kaasa suuremad söömissööstud. Sööge sagedamini, väiksemaid portsjoneid korraga, ehk on sellest abi.
1. märts 2013
Tere!
Olen varsti 16 aastaseks saav neiu, pikkust 170cm ja kaal kõigub 45-47kg vahet. On päevi, mil tunnen end ees oleva väikese kõhu pärast paksuna. Teistel päevadel on normaalne olla. Veel suve lõpus olin 57kg. Paar aastat tagasi, mil olin 160cm oli kaalu pea 70kg ja sõin päevas ikka päris palju. Kui nüüd mõelda, siis pea 3000kcal ringis. Praeguseks tuleb päevas heal juhul 850kcal kokku, mis koosneb enamuses köögi-ja puuviljadest. Ei tunne, et end just näljutaks, kuigi kannatan u. tund tühja kõhtu enne kui sööma asun. Hea meelega söön päevas köögi-ja puuvilju, joon iga eine kõrvale ja ka niisama vett või teed, liha sõber just eriti ei ole, kui, siis kana ja kala mida tarbin nädalas vaid paaril korral, igast krõpse, hamburgereid, karastusjooke ei mäletagi millal viimati sõin, magustoitu saab koolis 1-2 korda nädalas, kooli menüü kõrvalt magusat ei söö. Söön hommikust (leib kodujuustuga + tomat, kui jõuan siis ka õun), koolis küsin poole lõunast ja lisan sinna juurde portsu salatit ja leiba, kodus söön õhtust, portsjoni suurus oleneb, kas koolis sõin palju või vähe (enamasti köögiviljadest salat või kerge supp). Kord-kaks kuus külastan vanaema nädalalõpus, kus ta teeb head ja paremat (nt. kooke) ja siis söön ikka nii, et pärast tunnen süümepiinu kuigi sealt tuleb alla 2000kcal. Tunnetan ise ka, et mu toitumis harjumused pole korras, söön väikestes kogustes aga minu jaoks tundub isegi see natukene palju. Mõtlen pidevalt, mida endale suust sisse ajal ja palju seal kaloreid või rasva on. Sellest harjumusest olen proovinud hakata lahti saama aga eks see võta aega, tähtsam on ju siiski toitainete sisaldus ja toidu kvaliteet jne. Trennis ma kuskil ei käi, kõnnin päevas u. 30min ja teen pool tundi venitus harjutusi. Pere ja sõbrad on hakanud viimase kahe kuu jooksul ütlema, et ma peenikeseks muutunud ning peaksin rohkem sööma.
Kõik see algas süütust dieedi pidamisest kevadel, mil soovisin kaalu saada 53kg peale, kuid kooli algusega läks see aina edasi ja edasi, kuni söögiisu lõpuks vähenes ja eriti enam ei kutsunudki sööma, hakkasin toitu kartma. Päris näljutama pole end küll hakanud, söön päevas põhi toidukorrad ära, sest tean, et keha vajab toitu põhiainevahtuseks, kuid oma vajadust ma siiski kätte ei saa. Päevad on esinenud juba aasta nii 1-3 kuu tagant, alla nädala. Praeguseks olid viimased detsembri algul 3 päeva. Käisime emaga günekoloogi juures kuu aega tagasi (olin siis 50kg) ning öeldi, et 3kg peaksin ikka juurde panema.
Ise kahtlustan, et mul võib esineda anoreksia, mida teie arvate? Ehk oskate mingeid nõuandeid anda kuidas ise paranema hakata (psühhiaatri või toitumishäirete spetsialisti just eriti ei soovi pöörduda). Kas aitaks, kui oma toidu portsjoneid suurendama hakkaksin ning lihas trenni tegema, et lihasmassi arvelt kaalu juurde tuleks? Sooviksin olla tervem ja toituda tervislikult, samas keha välimuselt ikka peenikeseks jääda – olla vormis.
Ette tänades, Ann.
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Lugedes Teie juttu, viitavad väga paljud faktid tõepoolest sellele, et tuleks kahtlustada anoreksiat. Samas ei saa sellist diagnoosi kindlasti mitte anda interneti teel. Kuna saate ise ka aru, et tegemist on probleemiga, siis on Teid ilmselt üsna lihtne aidata. Kuigi Te ei taha, siis sellegipoolest tuleks alustada psühhiaatri poole pöördumisest. Söömishäirete ravile on spetsialiseerunud Tallinnas vaid tasuline Sensus OÜ ning Tartus Tartu Ülikooli kliinikumi Psühhiaatriakliinik.
Kui suurendate treeningkoormust ning seejuures sööte ikka alla 1000 kcal, võib see lõppeda väga kurvalt. Hetkel olete vähemalt 5kg alakaalus, mis avaldab mõju päevade ärajäämisele. Tugev alakaalulisus võib viia selleni, et tulevikus ei saada lapsi.
Seega on esmalt oluline tõsta päevane energiatarbimine vähemalt 1600 kcal peale. Kui analüüsite oma toitumist, siis vaadake ka seda, et 10-14 päeva keskmiselt oleks toiduga saadud piisav kogus kiudaineid, vitamiine ja mineraalaineid. Rasvade-valkude-süsivesikute omavaheline tasakaal peaks samuti olema paigas, sest ka nn paljukardetud rasvadel on organismis suur roll.
Soovitan siiski tungivalt otsida abi toitumishäiretele spetsialiseerunud inimestelt enne, kui on liiga hilja.
1. märts 2013
Tere!
Olen juba pikemat aega (aasta) üritanud kaalus alla võtta, kuid alati tuleb selline jojo effekt. Olen 18 ja kaalun 87,9 kilogrammi, pikkust siis umbes 170cm. Olen viimased kaks kuud (jaanuari algusest) regulaarselt trennis käinud, olen ka vähe magada saanud pidevalt. Kas see mõjutab palju mu kehakaalu? Kui tihti peaks üldse sööma? Ja millal saab toitumisest näljutamine?
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Kaalu alandamiseks on vaja teadmisi, kuidas toituda ning piisavalt tahtejõudu, et sellest kinni pidada. Füüsiline aktiivsus tuleb kindlasti kasuks. Vähene uni võib suurendada ülekaalulisust. Kaalu alandamiseks ei tohi pidada ranget dieeti, sest inimene ei suuda ennast väga palju kannatada ning ühel hetkel hakkab kõvasti sööma, süües tagasi kaotatud kilod ja lisakski. Samuti võib organism minna üle nn säästurežiimile, üritades kulutada võimalikult vähe energiat. Soovitatav kaalulangetamise tempo on kuni 1 kg nädalas. Kui see on veelgi väiksem, on saavutatut hiljem ka kergem hoida. Sööma peaks pigem sagedamini ja väiksemaid koguseid korraga – päevas 3 põhitoidukorda, lisaks 1-3 oodet. Päevane energiatarbimine sõltub suuresti füüsilisest aktiivsusest, kuid alla 1600 kcal pikaajaliselt ei soovitata, sest sellisel juhul ei ole võimalik toidust kätte saada kõiki vajalikke toitaineid piisaval hulgal. Soovituslik on pidada toidupäevikut ning umbes 10 päeva kokkuvõtvalt analüüsida, milliseid toitaineid on liiga vähe ning milliseid toite peaks selleks rohkem sööma, et neid saada. Menüü planeerimisel on hea lähtuda toidupüramiidi ja valgusfooritabeli õpetustest. Kaalulangetamisest on pikemalt kirjutatud siin.
1. märts 2013
Tere.
Küsiks sellist asja, kas on õige, et hommikul tuleb vältida valku ja rasva sisaldavaid toiduaineid(piimatooted, võileivad, muna, lihatooted)?
Ja, et sobivad ainult puuviljad, veega keedetud teraviljapudrud?
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Enamik toiduained koosnevad siiski nii valkudest, rasvadest kui ka süsivesikutest, lihtsalt ühes on üht rohkem, teises teist. Ainult suhkur on puhas süsivesik ning õli rasv. Piimatooted on valgurikkad, kuid võivad olla ka rasvarikkad. Kui on tegemist magusa kohupiimakreemiga, sisaldab ta endas ka arvestatavas koguses süsivesikuid (peamisel suhkru näol).
Teaduslikult ei ole senini suudetud üheselt välja selgitada, kas erinevatel toidukordadel valgu-, rasva- või süsivesikuterikaste toitude söömine või vastupidi vältimine on põhjendatud või mitte.
Pigem arvatakse, et hommikuti on just soovituslik süüa süsivesikuterikast toitu väikese valgulisandiga (nt puder ja kõrvale piim, võileib juustuga vm). Selline teguviis varustab organismi energiaga ning tagab täiskõhutunde pikemaks ajaks. Arvatakse ka, et süsivesikuterikas toit päeva teisel poolel võib suurendada ülekaalu riski. Kindlasti on see kõik väga individuaalne ning oleneb kogu inimese toitumis- ja liikumisharjumustest. Samuti on vahe süsivesikul ja süsivesikul – eelistama peaks täisteraviljatoodetes (leib, puder), puu- ja köögiviljades sisalduvaid süsivesikuid ning võimalikult vähe sööma suhkrut, maiustusi, saiakesi, küpsiseid, karastus- ja mahlajooke.
Inimese organismi toimimise jaoks on oluline saada toiduga kõiki toitaineid – tasakaalustatult ning õigetes kogustes.
1. märts 2013
Tere
Olen mures oma 12-aastase poja pärast, kes sööb väga väheseid toite. See algas umbes 4 astaselt, kui ta loobus paljudest toitudest, mida seni oli harjunud sööma. Hetkel sööb ta vaid järgmisi toite kodus: makaronid munaga või hakklihaga või viineritega plus majonees; friikartulid; valmismarinaadis grillkana; keedumuna; omlett; pelmeenid ahjus; v. kurk; vahel ka v.kapsas ja porgand; õun ja granaatõun puuviljadest, viinamarjad. Loomulikult magusa osas sööb ta kõike, mis puudutab komme, krõpse, küpsiseid jms. Koduseid magustoite aga ei söö (kohupiimakreem kisselliga, mannavaht vms) Kui veel aasta tagasi sõi kodus ühepajatoitu, mõningaid suppe siis nüüd ei söö neid ka enam. Koolis ta väidetavalt aga sööb. Kui küsime, et mida seal siis pakutakse, et me teeme kodus siis ka neid toite, vastab ta, et seal on kokad ja nemad oskavad paremini…Kusjuures mu mees on endine restoranipidaja ja hobikokk ja tema toidud on alati imemaitsvad ja me sööme pigem tervislikult, aga alati peamegi tegema eraldi toitu endale ja pojale. Aastane laps kõrval sööb ka kõike, mida meiegi mehega. Kui kuskil reisil oleme, siis poeg sööb ka ainult friikaid kuskil kohvikus, viimane kord sõin mina pastarooga, mis oli väga maitsev ja poeg avaldas ise soovi proovida, maitses mitu korda isegi ja ma olin väga positiivselt üllatunud. Aga see jäi viimaseks korraks ka, kodus ta ei taha kunagi. Ei kala, ei muud liha peale kana, ei juurvilju…Tihti kurdab ta kõhuvalu üle ja tal on tihti ka gaasid. Oleme käinud uuringutel kuid ei leitud midagi, analüüsid olid kõik korras, isegi veri, kuigi ma imestan, kust ta siis saab oma vajalikut ained, kui ta nii kehvalt sööb. St isu on tal hea, kuna ta on hästi liikuv laps aga valik on kesine. Pikkust on tal 152 cm ja kaalub 37 kg. Viimati ütles perearst, et ta jääb kasvu- ja kaalukõverasse ja pole põhjust muretsemiseks. Ma kaalu pärast ei muretsegi kuivõrd tema toitumise pärast, mis on nii ebatervislik. Kui vaid saaks, sööks ta ainult McDonaldsi toite (me oleme lubanud seal käia 2 korda kuus aga tundub, et sedagi on palju), magusat (kommi, shokolaadi, krõpsu, gaasilisi jooke). Kui käime tema vanavanemate juures, siis seal tehakse ka alati seda, mida tema tahab. Mehe vanemad on kuidagi eriti stressis sellepärast. Samas minu ema juures ta sööb puuahjus tehtud kartulit ja liha…aga kodus ei ole see sama mis seal, ütleb ta…Ma saan aru, et see on psühholoogiline probleem paljuski, oleme kunagi ammu ka käinud psühholoogi juures, siis soovitati a la valida lasta kindlate asjade vahel jne. Aga kui ta ei söö siis ka? Ja vahel on nii, et laseb valmis teha, ütleb et sööb ja siis enam ei taha, ei proovi ka. Ja läheb külmiku juurde ja teeb endale võileiba…Ma ei saa ju teda nälga ka jätta aga see hakkab juba muutuma ikkagi ebanormaalseks, et peamegi tegema talle koguaeg eraldi toitu, kuigi ta võiks süüa seda, mida meiegi. Salateid, kala, veiseliha, pastaroogasid, ahjupraadi vms. Mitte midagi sellist. Mida teha? Kas üldse annab midagi teha või tulebki leppida sellega? Iga päev siis teha pm sama toitu? Aga kõhuvalud? Peavalud? Samuti on käitumine väga närviline ja ma arvan, et ka see on paljuski vales toitumises kinni….ehk saate natuke nõu anda. Tänan ette!
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Ega siin ausalt öeldes väga hea nõu anda ei ole. On ennegi olnud lapsi, kes aastaid peamiselt makaronidest toitunud. Teie poja toiduvalik on sellega võrreldes oluliselt mitmekesisem. Last vägisi sööma ei sunni. Hetkel on ta normaalkaaluline, kuid üsna alakaalu lähedal. Kui tal kasvuspurt tuleb ja piisavalt energiat-toitaineid ei saa, siis ta väsib väga ära. Samas on loota, et kasvuspurt paneb teda ka rohkem sööma. Võite huvi pärast umbes 10 päeva keskmisena analüüsida võimalikult täpselt, mida ta sööb. Võib-olla ei olegi tulemus nii hull, kui see esialgu tundub. Kui on näha, et mingeid toitaineid jääb väga puudu, siis võib proovida neid vastavaid toitaineid sisaldavaid toite soovitada, aga kui ta toiduga kuidagi neid ei saa, siis võib kaaluda vastavate toidulisandite võtmist. Seni, kuni analüüsid on korras ja lapse kaal normaalkaalu vahemikus, ei pea väga muretsema. Enamik toidu suhtes valivaid lapsi hakkavad suuremaks saades ikkagi peaaegu kõiki toite sööma. Peavalud, närvilisus jm nähud võivad, kuid ei pruugi olla seotud tema toiduvalikuga. Mida vanemaks ta saab, seda enam peaks ta saama aru selgitustest toidu ja tervise vaheliste seoste kohta ning ehk muudab siis ka oma toitumiseelistusi. Praegu ei ole ilmselt tõesti paremat soovitust, kui jääda rahulikuks ja vaikselt üritada teda suunata parema toiduvaliku suunas. Peaasi, et ta midagigi sööks, et enda järjest kasvavat energia- ja toitainete vajadust katta.
1. märts 2013
Tere,
olen 43-aastane naine. Olen terve elu olnud hea figuuriga ja terve inimene, umbes 2,5 aastat tagasi oli elus väga stressirohke periood ja ootamatult algasid kummalised gaasivalud, tekkis jõuetus ja väsimus, liigesevalud ning kaalutõus – keha läks justkui paiste. Kuna perearsti tehtud proovid ja analüüsid ühtki viga ei leidnud, elasin 1,5 aastat nagu letargias kuni viimaks taipasin, et kõht hakkab valutama alati pärast müsli või leiva söömist. Loobusin katse korras teraviljast ja olen nüüd peaaegu aasta olnud teraviljavabal dieedil. Sain hiljem teada, et oleksin pidanud alustama teisest otsast ja laskma teha analüüsid, aga nüüd pole sinna vist enam midagi parata – iga kord, kui teravilju söön, saan kõhuvalu ja seda pikaajalisemalt üle elada ma enam ei soovi. Enesetunne on paranenud, väsimus taandunud, energiat on mõõtmatult rohkem. Pealegi on kaal tasapisi langenud, mis teadagi teeb rõõmu. Ma ei suuda aga internetist materiale otsides siiani taibata, millega siis ikkagi tegu? Tsöliaaklia puhul rõhutavad kõik materjalid ühest suust kõhulahtisust ja kaalulangust, aga minu keha reageerib täpselt vastupidiselt?
Tänavu jaanuaris põdesin kergel kujul mingit kõhutõbe ning selle järel muutus enesetunne jälle halvaks – gaasid, väsimus, kaalutõus. Pika enesevaatluse tagajärjel leidsin, et seekord olen sõjas piimatoodetega ja on tekkinud laktoositalumatus. Loodan siiski kirjandusele tuginedes, et tegemist on sekundaarse laktoositalumatusega, mis pärast mõningast dieeti kaob?
Pika jutu järel ka küsimus: kas olen seni asjadest õigesti aru saanud ja õigeid valikuid teinud? Kas peaksin oma haiguse teemadel suhtlema endokrinoloogiga (perearst ei tundunud asjaga liiga kursis olevat) või pole mõtet, sest juhised on niigi selged: mitte süüa teravilja ning hetkel ka laktoosi sisaldavaid toiduaineid? Mis tõbi mind vaevab, kui tegu pole tsöliaakliaga?
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Kõik kirjeldatud tunnused on väga iseloomulikud soolehaigusele.
Tsöliaakia ehk gluteenenteropaatia on päriliku eelsoodumusega haigus, mille puhul sageli kaasneb sekundaarne laktoositalumatus. Selle haiguse puhul on rangelt keelatud süüa gluteeni sisaldavaid teraviljatoite (oder, rukis, nisu ja kaer), aga sageli tuleb vältida ka laktoosirikkaid toite.
Omal käel alustatud dieedipidamisest ei piisa, muidu võib jääda avastamata ja ravimata tegelik haigus. Soovitan kindlasti registreerida gastroenteroloogi (mitte endokrinoloogi) vastuvõtule, et kontrollida soolehaiguse olemasolu suhtes.
tai
Tervisliku toitumise informatsioon