Menüü

Nõuandenurk

Siin saad esitada oma toitumisega seotud küsimusi, kuid kindlasti tutvu eelnevalt esitatud küsimuste ja vastustega, sest nende lugemisel võid juba oma küsimusele vastuse leida.

Küsimus avaldatakse toitumine.ee lehel koos vastusega. Vastus saadetakse ka teie e-posti aadressile. Meil on õigus küsimusi toimetada. Solvavaid, pahatahtlikke või ebatsensuurseid kirju ei avaldata.

Loe tervisliku kehakaalu kohta.

Tagli Pitsi

Tervise Arengu Instituudi toitumisekspert, Tallinna Tehnikaülikooli Keemia ja biotehnoloogia instituudi vanemlektor ja Tallinna Ülikooli Haapsalu kolledži lektor. Tagli on ka üks Eesti toitumissoovituste autoritest.

Kristel Ehala-Aleksejev

Tartu Ülikooli Kliinikumi arst-toitumisnõustaja.

Kõik teemad

Küsi nõu
Esita toitumisspetsialistile küsimus

Siin saad esitada oma toitumisega seotud küsimusi, kuid kindlasti tutvu eelnevalt esitatud küsimuste ja vastustega, sest nende lugemisel võid juba oma küsimusele vastuse leida. Sinu küsimus avaldatakse toitumine.ee lehel viie tööpäeva jooksul koos vastusega. Vastus saadetakse ka teie e-posti aadressile. Meil on õigus küsimusi toimetada. Solvavaid või ebatsensuurseid kirju ei avaldata.

Maximum 2000 characters

Anonüümne

26. juuli 2013

Toit ja toidu valmistamine

Tere!

Kas hommikusöögiks sobivad pudrud, mis on tehtud: odrahelvestest, riisihelvestest, viieviljahelvestest, tatrahelvestest, kiirkaerahelvestest ja kiirriisihelvestest? Mitte muidugi kõik ühte patta vaid üks hommik üht, teine hommik teist putru. Või oleks kasulikum välistada need KIIRhelbed ja jääda nende neljaviljahelveste ja kaerahelveste juurde?

Ette tänades!

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Üldjuhul on kiirhommikupudruhelbed suhteliselt töödeldud ning sisaldavad seetõttu vähem kiudaineid, vitamiine ja mineraalaineid. Seetõttu ei sobi sellised tooted kindlasti mitte igapäevaseks tarbimiseks. Küll aga võib neid vahelduse mõttes aeg-ajalt süüa, et toitumine oleks mitmekesisem. Eelistama peaks muidugi võimaluselt täisteratooteid.

Anonüümne

21. juuli 2013

Kehakaal

Tere,olen 19 aastane tüdruk ,kaalun 51kg ja olen166 cm pikk ,tegelen spordiga 6-7 treeningpäeva nädalas .Minu keha rasvaprotsent on 9 ,seetõttu on ära jäänud ka menstruatsioon.Kui suur on minu päevane energiavajadus ja palju peaksin kaaluma ja mida sööma ,et päevad taastuksid?

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Praegune kehakaal on täpselt alakaalu piiri peal, kuid keha rasvaprotsent on kindlasti liiga väike. Täpset energiavajadust on väga keeruline öelda, see sõltub Teie spordialast, kuid kindlasti on päevane energiavajadus üle 2000 kcal, pigem 2200 kcal kanti. Sööma peaks normaalselt, saama piisavalt energiat ning erinevaid toitaineid, kindlasti ka rasvu. Pidage toidupäevikut, võrrelge umbes 10 päeva keskmist tulemust soovitustega ning korrigeerige oma toitumist nii, et saaksite kõik vajalikud toitained kindlasti toidust kätte.

Anonüümne

21. juuli 2013

Kehakaal

Tere! Olen 20 aastane, 166cm ja kaalun 51 kg. Veel aasta tagasi kaalusin 78 kg. Kaal langes alguses aeglaselt, kuid suure osa kaalust olen langetanud viimaste kuudega. Teen iga päev 250 kõhulihast, 100 harjutust mõlemale jalale, 30 harjutust hantlitega mõlemale käele. Viimasel ajal olen tundnud end nõrgalt ja teadvustan, et söön liiga vähe. Kas see on suur probleem, kui mõtlen pidevalt toidust ja sellest, et ma ei tohi midagi magusat süüa ja oma rutiinist väljuda? Tean, et pean rohkem sööma, aga kardan kaalus juurde võtta. Minu igapäevane menüü: Hommikul- kaerahelbepuder(veega ja maitsestamata), roheline tee, 1 banaan. Lõuna- Värskekapsasalat+ muna+ 2 viilu juustu. Õhtul- 1suurem õun, 1 banaan, 2sl kamajahu ja maitsestamata jogurt. Vahepalaks söön nt kurki. Kas ma söön liiga palju puuvilju? Ja kas liha mittesöömine mõjub halvasti? Kardan süüa isegi ühte juppi sokolaadi ja teadvustan, et see pole normaalne, aga ikkagi jätan söömata. Ja mul on ka rumal komme end päevas mitu korda kaaluda, kuigi tean, et ka see pole normaalne, aga käitun ikka vastupidiselt.

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Praegune kehakaal on täpselt alakaalu piiri peal, 50 kg juures oleksite juba alakaaluline. Kirjeldatud menüü järgi täpset energiakogust välja arvutada ei ole võimalik, kuid tundub, et seda on kõvast alla soovitusliku, heal juhul 1000 kcal kui sedagi. Ka kaalualandamisel ei tohiks päevane energiatarbimine jääda alla 1600 kcal Puuvilju ei ole kindlasti palju, neid võib päevas süüa 2-3 tk. Teie menüüs jääb kindlasti puudu teraviljatoodetest, toidugrupist liha-kana-kala ning lisatavatest toidurasvadest. Väsimus võib olla tingitud nii vähesest energiatarbimisest, aga kindlasti ka sellega kaasnevast erinevate toitainete puudusest.
Kuna mõtlete palju toidule, kaalute, kardate paksuks minna jne, siis võib kahtlustada toitumishäire teket. Kuna toitumishäire on psühholoogiline, siis soovitan igaks juhuks konsulteerida psühhiaatriga, et toitumishäire diagnoosida võimalikult vara või see välistada.

Anonüümne

21. juuli 2013

Tervislik toitumine

Tere! Olen 14-aastane tüdruk, keskmiselt 49 kg raske ja 157 cm pikk. Tean, et olen normaalkaalus ja kallu pärast muretsemiseks pole põhjust, seega tahan hoida oma praegust kaalu. Minu küsimus on aga selles, et kas 1 tund ja 5 minutit kerget sörki (pulsisagedusega 119 lööki minutis ja keskmise kiirusega 8,9 km/h) teeb mind aktiivseks ja aitab kaalu hoida sama, kui õhtul sõin 184 g soojasid saiu juustu ja võiga pluss kiirkaerahelbepuder veega ja kohupiim marjadega (rasvad, süsivesikud ja valgud päeva lõpus normis) Tean, et õhtune söögikord läks kalorite poolest liiale ja need juustusaiad oleksid võinud söömata jääda, aga söödud nad nüüd said. Päevane kaloraaž tuli 1620 kcl. Aga kuna päeval jooksin tund ja viis minutit (mis muidugi neid juustusaiu ei õigusta), kas need päeva jooksul tarbitud 1620 kcl ei tõsta mu kaalu? Tean ka seda, et ühel päeval veidi ülesöödud kalorid ei tõsta kohe kaalu, aga kui ma trennipäevadel sinna kanti ssön, kas on normaalne või peaksin piirduma vähesemaga?
PS:tavaliselt ma nii kaua ei jookse, umbes 45-50 minutit kolmel korral nädalas on minu tavaline trenn. Teeb see mind aktiivseks või väheaktiivseks?

Ette tänades!

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

14-aastase tüdruku energiavajadus on kindlalt suurem kui 1600 kcal, see on umbes 2000-2200 kcal päevas, olenevalt füüsilisest aktiivsusest, pikkusest ja kehakaalust. Sinu kirjeldatud füüsiline aktiivsus teeb Su pigem aktiivseks.

Anonüümne

21. juuli 2013

Kehakaal

Tere,
Olen üle 173 cm pikkune tüdruk ja 13 aastat vana , kaalusin õhtul ja numbriks oli 58,1 kg.
Sooviksin teada just seda et kas on mul normaalne kehakaal?
Ja veel seda et kas see on normaalne et 13-aastasel tüdrukul pole veel mensturatsiooni?
Ette tänades!

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Jah, kindlasti on tegemist normaalkaaluga. 13-aastase 177 cm pika tüdruku jaoks on normaalkaaluvahemik 46-65 kg.
Menstruatsioon algavab tüdrukutel eri vanuses, kuid kui 15-aastaseks saades pole see veel alanud, tuleks pöörduda naistearsti poole.

Anonüümne

21. juuli 2013

Kehakaal

Tere,
Olen 14 aastane poiss, 177cm pikk (võib olla natukene rohkem) ja kaalun hetkel 64kg. Olen kolm ja pool kuud kaalu langetanud alustasin 84 kilogrammi pealt ja tahaksin teada mis numbrini ma kaalu alla lasen et seda hoidma hakata kas 60 on normaalne? Ma lõpetaks kohe aga mul on veel rasva kõhul ja ka rinnal. Rinnal oleva rasva tõttu hakkasin ma ka kaalu langetama. Kas see üldse on rasv see küsimus on mul ka sest kui ma nahka pingutan siis on rinnad kadunud ja ma saan need põhimõtteliselt kokku suruda nagu see olekski ainult nahk ja kui see on nii siis kas kõhuga on samamoodi ja kui on siis kuidas saaks nahka pingutada?

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

14-aastane 177 cm pika poisi jaoks on normaalkaaluvahemik 51-68 kg. Seega on 64 kg täiesti normaalne ning kaalu allapoole langetada ei ole enam vaja. Kui tunned, et kõhul jm kohtades veel veidi “lödiseb”, siis pigem tuleks teha vastavate piirkondade lihastele trenni ja seeläbi asendada liigne rasv lihastega. Kui inimene kaotab kaalus, siis esialgu jääbki nahk pisut lötendama, kuid kui ta ei ole olnud väga välja veninud, siis ajapikku tõmbub see kokku tagasi.
Soovitan lasta välja selgitada oma keha rasvaprotsent, mis näitab ka ära organismi sisest rasva ehk seda, kas see rasv võiks olla tervisele ohtlik.
Kuna oled veel kasvueas, siis peaksid väga jälgima, mida sööd ja sööma piisavalt, et saaksid kätte kõik organismi kasvamiseks vajalikud toitained. 

Anonüümne

21. juuli 2013

Söömishäired

Tere!

Ma olen 27n ja viimase aastaga 10kg juurde võtnud. Vaatamata sellele, et nooremana on perearst mulle paar korda öelnud, et peaksin kaalus juurde võtma, pole mul kunagi toiduga tegelikult probleeme olnud. Lihtsalt numbrid olid väiksed 174cm juures 48kg.

Aga see kaal püsis mul mitte üle kiloste kõikumistega siia sinna ligi kümme aastat. Ei mäleta et oleks kunagi selle nimel pingutanud või kaloreid lugenud või dieeti pidanud. Lihtsalt ei mõelnud toidu peale. Sõin kui kõht tühjaks läks, keelatud toite polnud, aga maiustusi ja saiakesi või kiirtoitu tuli väga harva ette, sest tavaliselt tegin ise süüa. Lihtsalt meeldib süüa teha.

Natuke üle aasta tagasi lõppes mul 8 aastane kooselu ning reageerisin sellele halvasti. Hakkasin sööma. Peaaegu üleöö muutusid hamburgerid ja jäätis ja šokolaad igapäevaks toiduks. Kusjuures tavaliselt just õhtuti. Peale tööd. 2 kuuga viis kilo. Tundsin ennast halvasti, nõrgalt. Hakkasin trenni tegema ja toitumispäevikut pidama et tagasi rea peale saada. Jooksmas käima ja jõusaali tegema. Oli nagu võitlus tuuleveskitega. Mida rohkem piirasin toitu, seda suuremad isud tulid. Kaal tõusis ja tõusis. Tegin järjest aktiivsemalt trenni, jooksule ja jõusaalile lisasin jalgratta ja ujumise.

Kogu elu hakkas keerlema treeningplaani ja kalorite ümber. Ja tekkisid õgimissööstud. Terve päeva normaalselt toitunud läksin kell kümme õhtul poodi et veel pitsat ja saiakesi ja kooke koju tassida. Õgisin need kõik ära nii et ise ka ei saa aru kuidas mahtus. Siis tulid külmavärinad ja öö läbi higistamine ja unetus ja süümepiinad.

Alguses juhtus neid õgimissööste paari nädala tagant. Siis iga nädalavahetus. Siis juba mitu korda nädalas. Olen kokku arvutanud, et ühe sööstuga tarbin vahemikus 3000-6000kcal! Kuidas see üldse võimalik on?!

Tõenäoliselt see et olen aastaga vaid 10kg juurde võtnud ja ametlikult täitsa normaalkaalu piires on vaid tänu trennidele. Neid teen hommikul enne tööd ja õhtul peale tööd ja nädalavahetus lähen ja jooksen 2-3tundi ja siis sõidan veel paar tundi rattaga. Siit on tulnud ka aasta jooksul juba 2 ülekoormusvigastust.

Ma eiran sõpru ja kõike, sest mu elus on aega ainult söömiseks, trenniks, tööks ja magamiseks. Ma ei saaks isegi endale väljaskäimist või reisimist lubada kuna kogu mu sissetulek läheb toidule (ülepäevased sööstud on kulukas lõbu) ja jõusaali ja trenni varustusele.

Ma lihtsalt tahan oma elu tagasi! Ma ei taha iga ärkvel hetk mõelda toidu peale ja kalorite peale ja kogu aeg arvutada kui palju ma mis trenni tegema pean et kõik ära kulutada. :/ Ma olen proovinud neid sööste kontrollida ja ma ei tee kunagi näljapäevi. Söön alati hommikut ja lõunat ja õhtut ning kuus kuud kui kirja olen pannud päeva toidud pole mul kordagi alla 1500kcal päeva olnud.

Aga sööstud tulevad ikka ja jälle. Kõige rohkem mis vastu olen pidanud see suvi oli 6 päeva normaalset toitumist.

Ma ajan ennast hulluks selle asjaga.

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

48 kg 174 cm pikkuse juures on väga tugev alakaal. Sellise pikkuse juures on normaalseks kaaluks vähemalt 56 kg. Seega, ka 58 kg on üsna alakaalu piiri peal ning tegelikult tohiks kaaluda isegi kuni 75kg. 
See ei olnud muidugi hea, et valisite alguses söömiseks nn rämpstoidu, kuid samas kilode juurdetulemine oli organismi jaoks kindlasti positiivne. Ennast nüüd näljutama ja kõvasti trenni tegema hakates aga reageeris organism selliste söömasööstudega. Ei nälgimine ega söömasööstud pole kumbki hea ning selline käitumine koos pidevale toidust-trennist mõtlemisele viitab toitumishäirete tekkele. Kuna toitumishäired on psühholoogilise tagapõhjaga ning ise nendega üldjuhul toime ei tulda, siis soovitan abi saamiseks kindlasti pöörduda psühhiaatri vastuvõtule. Vastavaid spetsialiste võib leida Põhja-Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliinikust, Tartu Ülikooli Kliinikumi psühhiaatriakliinikust, Sensus OÜst või Ambromed Kliinikust.

Anonüümne

18. juuli 2013

Kehakaal

Tere ! olen 31-a vana naine , kaalun 60kg. ja olen 158 cm. pikk . praegu olen alandanud kaalu 3 kuud. kas tohiksin jätkata kaalualandamist ja kas olen normaalkaalus.ja kui võin jätkata alandamist siis kuidas? praegu olen käinud jõusaalis ja toitun õigesti.

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Jah, kehamassiindeksi järgi olete normaalkaalus, kuid kui tunnete ennast jätkuvalt veidi kogukana, võite veel soovi korral veidi alla võtta. Nälgima ärge kindlasti selleks hakake, vaid sööge normaalselt, ehk pisut energia saamist piirates ning jätkake kindlasti füüsilise aktiivsusega, et vormida oma keha.

Anonüümne

18. juuli 2013

Varia

Tere,
Olen väga tänulik, et olete loonud nutridata.ee, sellest on mulle väga palju abi olnud. Samas on mul tekkinud üks mõte, et kas nutridatat oleks võimalik arendada edasi ka nn haiguspõhiseks. Probleem selles, et minu isal on podagra ja südamepuudulikkus. Tal on suur ülekaal ja vanema inimesena ei oska ta kuidagi oma dieeti paika panna, pigem loobub kõigest või soob valimatult, sest nagunii keegi aidata ei oska. Ja ega oskagi aidata. Nutridata oleks aga idealne keskkond selliste probleemide puhul, sest annab ka ülevaate valedest valikutest ning lisab soovitused, mida kindlasti arvesse võtta.
Ette tänades,
Liina

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Suur tänu hea mõtte eest. See tasub kindlasti kaalumist. Samas on üsna kindel, et lähima paari aasta jooksul me seda kahjuks kindlasti teha ei saa, kuna meie võimalused programmi edasiarendamiseks on piiratud. Hetkel on prioriteetideks teadustasandi ettevalmistamine üleriigilise toitumisuuringu tarbeks ning tootjaliidese loomine, mille kaudu oleks tootjatel võimalik andmebaasi otse omi tooteid lisada. 

Anonüümne

16. juuli 2013

Varia

Tere! Olen 14-aastane poiss, saan 15 järgmine kuu. Minu suur mure on see, et olen väga lühike, klassis kõige lühem, isegi tüdrukutest lühem. Nii masendav on see, et lähen juba üheksandasse klassi ja kasvult ikkagi nii väike, kuskil 163 cm peaks olema. Mul on vanemad ka lühikesed, ema umbes 160 cm ja isa 165 cm. Ma püüan ennast lohutada sellega, et nende ajal olid halvemad tingimused, toit ei olnud nii mitmekülgne ja tean et isa noorena ei maganud ka palju, pluss mu isapoolne vana-vanaisa oli 190 cm ja tema isa, minu vana-vana-vanaisa oli umbes 180 cm, mõlemad suured mehed oma ajastu kohta. Minu vanaisa, 190 cm pikkuse mehe poeg, tuli aga lühem, mis on mõistetav, kuna küüditamise ajal Siberis kannatas suurt nälga väiksena. Tema poeg, minu isa tuli veel väiksem, kuskil 10 cm lühem. Nüüd on mul küsimused: kas hantlitega lihastreening paneb kasvu kinni? Kahte sorti vastuseid tuleb, osad ütlevad, et paneb kinni kasvamise, teised ütlevad, et hoopis hakkab keha rohkem kasvuhormooni ja testosterooni tootma, mida siis uskuda? Tahaks küll kenasid lihaseid, aga kasvuga ei julge riskida, kõige masendavam on mõte, et jäängi lühikeseks nagu mu vanemad. Ja teine küsimus on see, et kas on mingid kindlad toiduained, mis aitavad kasvamisele kaasa? Minu suur unistus oleks 185 cm täis kasvada, aga see on ilmselt võimatu minu puhul. Aitäh!

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Inimese areng ja kasv sõltub geneetikast, toitumisest, elukeskkonnast, elulaadist, põetud haigustest. Hormonaal-süsteemil on tähtis roll  ainevahetusprotsesside kujundamises (kasvuhormoon, kilpnäärme hormoonid jt). Musklite kasvatamine ja ülemäärane jõutreening ei ole soovitatav. Vanuses 15 on raske kasvu prognoosida, kuna kasvuaeg on veel ees. Teie tervisliku seisundi (sh pikkuse) hindamiseks soovitan pöörduda perearsti vastuvõtule.