Siin saad esitada oma toitumisega seotud küsimusi, kuid kindlasti tutvu eelnevalt esitatud küsimuste ja vastustega, sest nende lugemisel võid juba oma küsimusele vastuse leida.
Küsimus avaldatakse toitumine.ee lehel koos vastusega. Vastus saadetakse ka teie e-posti aadressile. Meil on õigus küsimusi toimetada. Solvavaid, pahatahtlikke või ebatsensuurseid kirju ei avaldata.
|
Tagli Pitsi Tervise Arengu Instituudi toitumisekspert, Tallinna Tehnikaülikooli Keemia ja biotehnoloogia instituudi vanemlektor ja Tallinna Ülikooli Haapsalu kolledži lektor. Tagli on ka üks Eesti toitumissoovituste autoritest. |
|---|---|
|
Kristel Ehala-Aleksejev Tartu Ülikooli Kliinikumi arst-toitumisnõustaja. |
9. august 2017
Tere
Mu nooremal vennal on diabeet, süstib igapäev insuliini enne söömist ja kui hommikul ärkab. Ta on alles 15 aastane aga kehakaal on 111.5kg. Kuidas peaks ta toituma nii, et veresuhkur poleks madal
Spetsialist vastab:Kristel Ehala-Aleksejev
Sellele küsimusele oskab kõige paremini vastata mõni diabeediõde. Toitumisnõu esimest tüüpi diabeedi osas saab päris mitmel pool kliinikutes ja ELDÜ (Eesti Laste ja Noorte Diabeedi Ühing) on korraldanud sageli koolitusi ning laagreid. Seega tasub uurida toitumisnõustamise võimalust diabeediõelt või siis võtta ühendust ELDÜga. Toitumise saab antud haiguse puhul panna paika vaid koos veresuhkru taseme jälgimisega. Samuti oskavad kogenud nõustajad anda soovitusi, kuidas diabeediga sportida.
3. august 2017
Kas 12 ja poole aastasel tüdrukul on 152 cm juures kaal 38 kg normaalne? Mitu kcal peaks ta tarbima, kui on väga aktiivse eluviisiga?
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Tegemist on üsna alakaalu lähedase kaaluga. Praeguse pikkuse-vanuse juures loetakse alakaaluks alla 34 kg. 13-aastaselt on alakaaluks juba kaal alla 36kg. Keskmiselt on selles vanuses väga aktiivse eluviisiga tüdruku energiavajadus umbes 2200-2300 kcal.
25. juuli 2017
Tere
Tahaksin nõu küsida ,et millise kaloraaziga kaalu langetada ,kui kaalun 57 kg ja olen 158 cm pikk ,trenni teen 5 korda nädalas 2 tundi ,muidu suhteliselt istuv eluviis .Soov oleks saada kaal 52 kg-ni.
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Energiavajadus sõltub vanusest, aga ka individuaalsetest eripäradest. Kui tegemist on alaealisega, tuleb kindlasti arvestada, et energiat vajatakse ka kasvamiseks ning sellisel juhul on pigem soovitus mitte kaalus alla võtta, vaid püüda kaalu säilitada kuni kasvuea lõpuni.
Kui on tegemist täiskasvanuga, siis üldjuhul on tavalise täiskasvanud naisterahva päevaseks energiavajaduseks mitteaktiivse eluviisi korral umbes 1800-2000 kcal, aktiivsema elustiili korral 2000-2400 kcal. Kaalu alandamiseks soovitatakse vähendada toiduga saadavat päevast energiakogust tavapärasest umbes 300 kcal võrra ning suurendada aktiivsust ca 200 kcal võrra. Kuna olete juba üsna aktiivne, siis väga keskmiselt võiks öelda, et kaal peaks langema, kui hoiate päevast energiasaamist umbes 1700 kcal juures. Kindlasti ei tohiks seda lasta alla 1400 kcal. Mida vähem süüa, seda enam püüab keha ka energiat n-ö kinni hoida. Oluline ei ole mitte ainult saadav energia kogus, vaid ka see, et toit oleks mitmekesine ning toidust oleks piisavalt saadud valke, rasvu, süsivesikuid, kiudaineid, vitamiine ja mineraalaineid. Kui viimaseid piisavalt ei saa, ei saa ka ainevahetus normaalselt toimida. Soovitatav on pidada toidupäevikut (söödud toite kaaludes, et saada tõepärased tulemused) ning umbes 10 päeva keskmist tulemust võrrelda soovitustega, et näha, kas toidus oli piisavalt vajalikke toitaineid.
25. juuli 2017
Tere, olen 12.aastane tütruk saan 13. Ma olen ülekaaluline ,aga ma ei oska kaalu langetada. Kas te saate mind kuidagi aitata, mul ei tule dieet ja sport välja. Ema ütles, et mul läheb kava vaja mille järgi ma toitun ja teen sporti. Loodan väga, et saate mind aitata.
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Kui ei ole teada, kui suur on ülekaal, on väga raske konkreetseid juhiseid anda. Väga suure ülekaalu korral tuleks kindlasti pöörduda abi saamiseks spetsialistide poole, näiteks Ülle Einbergi poole Tallinna Lastehaiglast.
Kui ülekaal on väike, kuni 5 kilogrammi, siis on lootust, et teismeea kasvuspurdiga saab õige toitumise korral sellest ise n-ö välja kasvada. Otsest dieeti sel juhul pidama ei pea, kuid järgima peaks järgmisi soovitusi. Iga päev tuleks süüa vähemalt 300g (parem isegi 500g) köögivilju värskelt ja toitude sees. Saia asemel süüa täisteratooteid – paar viilu leiba (nt teratasku), samuti putru (tatra, mitmevilja). Puuvilju võiks süüa päeva kohta umbes 200 grammi. 2-3 korda nädalas tuleks süüa kala. Liha süüa vähem, eelistada linnuliha, lihatooteid süüa (sink, vorst, viiner, pihvid) võimalikult harva. Iga päev võiks süüa 1-2 spl pähkleid-seemneid. Loobuda valmis- ja kiirtoitudest, saiakestest, kookidest, karastusjookidest, kommidest jm magusatest ning soolastest näksidest. Joogiks tarvitada ainult puhast vett.
Kindlasti peab ennast ka rohkem liigutada, kasvõi iga päev teha tunnine tempokas jalutuskäik, sõita rattaga, vaadata internetist ka harjutusi erinevatele llihasgruppidele.
25. juuli 2017
Tere! Mul on üks põhjalikum küsimus, ei tea kas see siin on õige koht küsimiseks, aga siiski proovin. Teema puudutab taimetoitluse ja segatoitumise võrdlust menüüde tasandil. Ilmselt on kõik nõus, et targasti planeerides on võimalik ka taimsest toidust kõik vajalikud toitained kätte saada. Saan aru, et üheks murekohaks taimetoitlusega on see, et teatud toitained imenduvad taimetoidust raskemini kui loomsest. Tulemuseks on see, et lisaks oskuslikule planeerimisele toiduainete mitmekesisuse aspektist, peavad ka toiduainete kogused olema oluliselt suuremad, kui segatoidulisel (korraga peab sööma rohkem või siis tihedamini). Kas sellest aspektist oleks võimalik kuskilt leida menüüde koguselist võrdlust, et kui palju taimetoitlased peavad rohkem sööma, et kõik toitained kätte saada?
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Sellist võrdlust anda ei ole. Kõik sõltub toiduvalikust. Kui taimetoitlane sööb piisavalt ka rasvarikkaid toite – pähklid, mandlid, seemned, avokaado, õli, siis tegelikult ei ole energia kättesaamisega probleeme ka suhteliselt samasuguste toidukoguste juures nagu tavatoitumise puhul. Kahjuks ei ole enamike maade toitude koostise andmebaasides olemas infot toitude aminohappelise koostise kohta, et vaadata, kui palju peaks sööma üht või teist toitu, et kõik vajalikud kaheksa asendamatut aminohapet oleksid piisavas koguses kätte saadud. Kindlasti peaks pöörama tähelepanu raua (aga ka näiteks tsingi) tavalistest soovitustest suuremale saamisele, kui see tuleb vaid mitteloomset päritolu allikatest, sest selle imendumisprotsent on väiksem ning soovitused antakse segatoitumist arvestades.
25. juuli 2017
Tere, olen tüdruk, 14 aastane, 163cm pikk ja kaalun 53.6kg. Pole 1.5 aastat aktiivset trenni teinud. Kas peaksin olema kaalu pärast mures?
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Kaalu pärast ei pea muretsema. Praeguse vanuse ja pikkuse juures võid kaaluda kuni 61kg, et olla veel normaalkaalus. Küll aga üldise tervise seisukohalt tuleks kindlasti ennast liigutada. Iga päev peaks olema füüsiliselt aktiivne vähemalt tund aega.
14. juuli 2017
Tere, olen 12 aastane tüdruk septembris saan 13, ja mul on üks küsimus ma kaalun 53,2 kg ja ma olen pikk 1 m ja 53,5 cm, kas see on normaalkaal või olen ülekaaluline?
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Hetkel on tegemist väikese ülekaaluga. Praeguse vanuse ja pikkuse juures oleks normaalkaaluks 49 kg, kuid ilmselt kasvad veel. Kui oled 18-aastaselt näiteks 158 cm pikk, siis oleks normaalkaalu ülempiiriks 61 kg.
14. juuli 2017
Tere,
Olen 40-aastane naine. Elu aeg olen olnud terve inimene, kehakaalu probleemideta, allergiateta.
14 aastat tagasi tekkis pidev nohu, mis lõppes ninavaheseina operatsiooniga. Kõik sai korda ning aastaid oli nohu vaid aeg-ajalt sügisel ja kevadel.
Uuesti tekkis nohu raseduste ajal: 6 ja 4 aastat tagasi. Põhjus oli tõenäoliselt hormonaalne. Peale sudafedi ei aidanud midagi. Laste sudafedi variant oli ligi 4-5 kuud mul kasutuses. Peale sünnitusi kõik normaliseerus.
Kuid 2016 augustist algas pidev nohu. Allergiatestid ei näidanud midagi. Oktoobrist muutusin taas sudafedi sõltlaseks. Küll aga avastati, et ninaluu on väga kõver, karbikud teisel pool jällegi ebanormaalselt suured. Nii toimus 2017 jaanuaris uus operatsioon. Kõik läks kenasti, ruumi tuli küll juurde, kuid ilma xymelini või sudafedita ei saanud endiselt läbi, sest limaskestade turse oli pidevalt väga tugev. Mai lõpust alates ei toimi enam aga miski, ka sudafed mitte. Loobusin kolmeks nädalaks piimatoodetest, nisujahust, magusast, kuna need tekitavad lima. Nuusata väga midagi ei ole, kuid turse on pidev või siis ühest ninapoolest teise.
Arstid ütlesid otse, et nemad kroonilist nohu ravida ei mõista. Diagnoos vasomotoorne riniit.
Kas põhjus saab olla hoopis mingi toiduaine talumatuses? Kui jah, siis kuhu pöörduda või milliseid teste soovitate teha? Pakkumisi on ju palju….
Tänud ette,
Helen
Spetsialist vastab:Kristel Ehala-Aleksejev
Sellisele küsimusele on kirja teel raske vastata. Siin võib olla mingeid seoseid toiduga, aga enne peaks nägema verepilti ja võib-olla täitma ka toidupäevikut. Samuti peaks nägema, millised allergiatestid täpselt tehti, et otsustada, kas saab midagi veel juurde teha. Võimalus on pöörduda toitumisterapeudi vastuvõtule.
5. juuli 2017
Ma nisuseemet ei karda, aga tahaks teada, mis asi on nisugluteen. Nisuvalk, nisuseemne valkaine? Kui rukkileiva koostises on küpsetamisomaduste parandamiseks pandud nisugluteeni, siis see ju ei ole 100 % rukkijahust? Ja kas poleks siis mõistlikum lisada lihtsalt valget nisujahu, mis on ju ka praktiliselt puhastatud pea kõigest muust peale nisutärklise ja nisuvalgu?
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Gluteen on osades teraviljades (nt nisus, rukkis, odrs) leiduv valk. Kui toote koostises on kirjutatud, et tegemist on nisugluteeniga, siis pärineb see nisust. Kui omavahel võrrelda nisujahu ja nisugluteeni, siis esimeses sisaldub oluliselt rohkem süsivesikuid (tärklist) (100g kohta vastavalt 64 g ja 13 g) ning teises valke (100 g kohta vastavalt 10g ja 75 g). Just gluteenil on küpsetamist parendavad omadused, mistõttu kasutataksegi leivatoodetest tihti seda pigem n-ö kontsentreeritud kujul.
5. juuli 2017
Vanadele inimestele soovitatakse preparaate, mis sisaldavad rutiini. Kas rutiini sisaldus on suurem tatra seemnetes või tatra lehtedes, kg või kcal kohta? Millised taimed veel sisaldavad palju rutiini?
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Küsimusele vastab Tervise Arengu Instituudi Seire ja hindamise osakonna projektijuht Kristin Salupuu: “Rutiini (kvertsetiin-3-O-rutinosiid) allikaks võib tõepoolest pidada tatart. Tuginedes Phenol-Exploreri andmetele, mis koondab andmeid toiduainete polüfenoolsete ühendite sisalduse kohta, on rutiini sisaldus kuumtöödeldud tatratangudes 8,96mg/100g kohta (100g täistera tatrajahus on rutiinisisaldus 36,14mg). Rutiinisisaldus on suhteliselt kõrge kapparites (332,29mg/100g), mustades oliivides (45,36mg/100g), sparglis (23,19 mg/100g), mustas tees (19,68mg/100ml), läänevaarikates (19mg/100g) ja harilikes vaarikates (11mg/100g). Tatra lehtede kohta infot kahjuks Phenol-Explorerist ega ka eBASIS andmebaasidest ei leidnud. (Allikas: Neveu V, Perez-Jiménez J, Vos F, Crespy V, du Chaffaut L, Mennen L, Knox C, Eisner R, Cruz J, Wishart D, Scalbert A. (2015) Phenol-Explorer: an online comprehensive database on polyphenol contents in foods, versioon 3.6)”
tai
Tervisliku toitumise informatsioon