Siin saad esitada oma toitumisega seotud küsimusi, kuid kindlasti tutvu eelnevalt esitatud küsimuste ja vastustega, sest nende lugemisel võid juba oma küsimusele vastuse leida.
Küsimus avaldatakse toitumine.ee lehel koos vastusega. Vastus saadetakse ka teie e-posti aadressile. Meil on õigus küsimusi toimetada. Solvavaid, pahatahtlikke või ebatsensuurseid kirju ei avaldata.
|
Tagli Pitsi Tervise Arengu Instituudi toitumisekspert, Tallinna Tehnikaülikooli Keemia ja biotehnoloogia instituudi vanemlektor ja Tallinna Ülikooli Haapsalu kolledži lektor. Tagli on ka üks Eesti toitumissoovituste autoritest. |
|---|---|
|
Kristel Ehala-Aleksejev Tartu Ülikooli Kliinikumi arst-toitumisnõustaja. |
19. mai 2018
Tere,
Tahtsin küsida, et mida Te arvate valgest riisist? Mis vahe on valgel riisil ja pruunil riisil? Ise mõtlen, et valge riis oleks nagu kartul, mis on kooritud :) Kas see mõjutab kuidagi tervist? Proovin leida head seletust.
Lugupidamisega: Tarvo
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Küsimusele vastab Maaeluministeeriumi Toidujärelevalve büroo juhataja Maia Radin: “Otseselt ei ole mõisteid „pruun riis“ ja „valge riis“ defineeritud, aga üldjuhul mõeldakse pruuni riisi all kooritud riisi ehk eemaldatud on terakest; ja valge riisi all kroovitud riisi ehk eemaldatud on terakest ning osaliselt või täielikult seemnekest ja idu, viimast leidub nii poleeritult kui ka poleerimata. Riisi töötlemine ei muuda teda tervisele kahjulikus/ohtlikuks. Küll aga on osade vitamiinide-mineraalainete sisaldus pruunis riisis pisut suurem võrreldes valge riisiga. Seoses anorgaanilise arseeni leidumisega riisis ja riisitoodets, võiks piirata selliste toodete (nt pruuni riisi, riisigalettide, -vahvlite ) tarbimist juhul, kui inimene tarbib neid igapäevaselt suurtes kogustes. Riisi hinda mõjutab ilmselt rohkem tegureid kui ainult töötlusviis, nt ka sort, päritolu, tootmisaasta (kasvatustingimused) vms.”
29. aprill 2018
Tere,
Olen 16-aastane tütarlaps ja kaalun 67kg, pikkust on 169cm. Tahaksin teada, kas olen normaalkaalus ja kas on mingeid nõuandeid, kuidas selles vanuses kehakaalu langetada?
Aitäh :)
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Tegemist on normaalkaaluga, küll üsna ülekaalu piiri peal. Kaalu langetamist ei ole vaja, küll aga tuleks jälgida, mida süüa ja liikuda kindlasti rohkem. Kuna tegemist on veel kasvueaga, siis igasugused toidupiirangud võivad kaasa tuua ka vajalike toitainete puuduse. Seetõttu peaks toitumine olema nii mitmekesine kui võimalik. Soovitan oma toitumist jälgida ka toidupäevikut pidades.
29. aprill 2018
Tere.
Aasta algusest on pidev häda kõhuga. Koriseb ja tekivad koguaeg meeletud gaasid. Vahel on kõht kinni , siis lahti. Vahel iiveldab, et ei lähe söök sissegi.
Muidugi liigun palju. Ca 10 km vabal päeval.
Olen vaadanud, millest tekivad gaasid, aga nad tekivad absoluutselt kõigest!
Hommikul ärkan, on juba tugevad gaasid sees. Vahel ka kõht valutab.
Arstil käidud, soovitab Espumisani.
Lisaks olen ÜHE kuuga kaotanud kaalust ca 1,5 kg. Varasemalt kaalusin ca 56,5 kg, nüüdseks 55 kg ja läheb järjest alla. Pikkust on 168 cm.
Tunnen end väga nõrgana ja jõuetuna, lisaks pidev väsimus.
Tehti hemogramm 5-osaline, see korras. Kas sellega saab välistada ka vähkkasvaja? Kardan nii väga, et mul kasvaja. Juuksed ka langevad.
Eelmsise aasta lõpus olin 60 kg.
Spetsialist vastab:Kristel Ehala-Aleksejev
Sellise kaalulanguse taga võib olla mitmeid probleeme. Sarnase haiguspildi võivad anda nii mao-sooletrakti probleemid, toiduallergiad ning teatud toiduainete talumatus kui ka psühholoogilised probleemid. Teinekord ei pruugi olla otsest meditsiinilist kõrvalekallet, aga vajalik oleks lihtsalt korrigeerida toiduvalikuid. Soovitan uuesti konsulteerida perearstiga , kes siis saab teha vajalikud uuringud. Samuti võiks oma toitumise üle vaadata koos mõne toitumisterapeudiga.
23. aprill 2018
Tere!
Küsimus hammaste ja toitumise kohta. Loodan, et olen õiges kohas. Olen 22-aastane naine, kahe aasta jooksul elanud ja reisinud erinevates riikides (Tai, Austraalia, Malaisia, Soome nt) ja toitunud igal pool vastavalt võimalusele ja nii kuidas juhtub. Ei keelanud endale piimatooteid või liha. Hammastega on kõik korras olnud, va see, et hambad on puseriti ja breketeid oleks vaja.
Eelmine aasta samal ajal sõin põhiliselt taimetoitu ja samal ajal tekkis ka äge igemepõletik, igemed veritsesid korralikult. Käisin hambaarsti juures ja ta käskis iga hommik ja õhtu hambaniiti kasutada, tehti ka sügavpuhastust. Samal ajal hakkasin ka uuesti liha sööma ja piimatooteid tarbima. Niiditasin igapäevaselt edasi, pesin hambaid korralikult, kõik oli korras. Viimastel kuudel pole hambaniiti kasutanud ja viimase kahe nädala jooksul olen piimatooted (ja liha söön korra nädalas) menüüst ära jätnud, eile avastasin, et hambad veritsevad uuesti korralikult. Kas see võib olla omavahel seotud või on asi pigem juhuslik? Idee oleks edasi piimatooted ja nisu välja jätta, liha aeg ajalt söön ikka ja täitsa ära ei keela.
Kahe nädala jooksul on hommikuks putru, lõunaks omletti ja õhtuks pastat vms söönud. Ka värskeid salateid olen tarbinud igapäevaselt.
Hetkel niiditan uuesti korralikult ja kasutan kloorheksidiini lahust loputamiseks. Edasine eesmärk on loomulikult vaadata kas nüüd kui suuhügeen on jälle korralik hambad enam ei veritse. Viimati käisin hambaarsti juures juulis 2017. Panen uuesti aja hambaarsti juurde kirja, aga mõtlesin, et kirjutan selle küsimuse siia ikkagi. Võib-olla oskate aidata.
Ette tänades,
Spetsialist vastab:Kristel Ehala-Aleksejev
Võimalik, et taimetoitluse perioodil jäi puudu B12-vitamiinist, kaltsiumist ning ka vajadustele vastavast päevasest valgukogusest, mis siis soodustaski igemete veritsemist. Tuues menüüsse tagasi liha- ja piimatooted saite aga mainitud toitaineid jälle piisavalt ning kaebused taandusid
20. aprill 2018
Tere.
Mul on mure ülihapesusega. Kuidas toituda nii, et saaks lahti kõrvetistest maos.
Spetsialist vastab:Kristel Ehala-Aleksejev
Üldistest soovitustest võiks tähelepanu pöörata toidu töötlemisele. Kõrvetisi suurendavad enamjaolt toidud, mis on liialt üle töödeldud (praetud, pruunistatud, tugevas marinaadis jmt). Sööma peab korrapäraselt ning pigem väikeste portsjonite kaupa kui vaid paar korda päevas ja siis suurtes kogustes. Vältida tuleb õhtuseid suuri söögikordi ning välistda tuleks gaasilised joogid. Toit peab olema vedelikurikas (supid, hautised, kergelt töödeldud köögiviljad). Osad värsked puu- ja köögiviljad ei pruugi samuti sobida kõrvetiste korral. Sageli on nendeks paprika, tomat, sibul, küüslauk, õunad. Samas tuleb aga endal jälgida, milliste toortoitudega enam vaevusi esineb ja need siis välistada. Kui vaevused pole väga tõsised, võib abi saada ka apteegis olevatest ravimitest, mis vähendavad maos happe tootmist. Raskematel juhtudel tuleb aga konsulteerida siiski oma raviarstiga
17. aprill 2018
Tere,
ma olen 13 aastane tüdruk, kaal on 40kg ja pikkus on umbes 156-158. Ma olen suhteliselt peenike ja see häirib mind. Mida ma peaksin tegema, et saada normaalkaalu ja kas ma olen alakaaluline?
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Oled normaalkaaluline, aga üsna alakaalu piiri peal. Ilmselt ei ole sa veel hakanud muutuma vormikamaks, mis umbes selles vanuses alguse saama peaks. Soovitatav on süüa piisavalt, mitmekesiselt ja regulaarselt ning olla füüsiliselt aktiivne, et tekitada juurde ka lihasmassi.
15. aprill 2018
Tere, olen 15 aastane tüdruk, olen 167 cm pikk
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Kui küsimus puudutab seda, mis oleks normaalkaal, siis sellises vanuses sellise pikkuse juures võiks kehakaal jääda vahemikku 48-67 kg, keskmiselt seega umbes 58 kg.
15. aprill 2018
Tere! Olen 15 aastane tüdruk. Pikkus on mul kusagil 164 cm. Detsembris kaalusin 65 kg, aga nüüd kaalun 57 kg. Minu teada selles vanuses ei tohiks väga suuri dieete pidada. Mulle on öeldud, et olen kondiseks jäänud, aga mina ei saa üldse aru, et mu keha kuidagi väiksem oleks. Ainult riietelt võib seda lugeda, mis on natukene suuremaks mulle jäänud. Ma tahaksin kangesti veel kaalust allavõtta, aga on see hea mõte?
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Kehamassiindeksi järgi oled praegu täiesti normaalkaalus. Võiksid kaaluda kuni 65 kg, et olla normaalkaalus. Kui oled 18-aastaselt sama pikk, siis oleks sinu normaalkaalu keskmiseks 60 kg. Seega ei peaks tegelikult kaalu enam langetama. Küll aga tuleks vaadata, et keha rasvaprotsent oleks normaalne. Seda peaks saama kõige paremini määrata mõnes spordi- või tervisekeskuses. Sellisel juhul, kui see on liiga suur, tuleks ennekõike proovida liikumisega suurendada lihasmassi ning toituda võimalikult normaalselt. Dieeti pidada ei soovita, sest oled jätkuvalt kasvueas, kus teatud toitainete vajadus on suurem ning väikese energia saamise juures on oht, et neid jääb vajaka, mis võib avaldada oma mõju ka arenemisele ja tervisele.
1. aprill 2018
Tere!
Olen 26 aastane 164cm pikk ja 67kg. Viimase aastaga olen vötnud kompulsiivse söömishàirega 10kg juurde. Algselt arvasin et liigne, kontrollimatu söömine on tingitud raskest stressiperioodist ja depressioonist, kuid nüüdseks on see kestnud juba üle poole aasta ja juurde on tulnud salajased söömiskorrad ja isud. Soovin sellest lahti saada, sest raske tunne röhub mu enesetunnet füüsiliselt ja igapàeva elu on hàiritud(ajutegevus aeglane, verevarustushàired-jàsemed surevad, lihased pinges, peavalud, ninaverejooksud, raske olla), enesehinnang langeb. Tahan olla önnelik ja elada tàisvààrtuslikku elu. Meeldib tervislik, tasakaalustatud toitumine ja aktiivne eluviis, kuid hetkel dirigeerib mu elu suhkur ja saiakesed..mötted keerlevad vaid toidu ümber. Kust alustada abi otsimist? Ma ei julge rààkida làhedastele ja elukaaslasele sest tunnen hàbi sellepàrast ja tunnen et aidata saab vaid spetsialist.
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Kui kahtlustate endal söömishäiret, siis üldjuhul nendega tõepoolest ise toime ei tulda. Häbenema ei pea kohe kindlasti selle pärast, tegemist on haigusega ja abi tulebki otsida spetsialistilt. Söömishäirete puhul võib abi saada Põhja-Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliinikust, Tartu Ülikooli Kliinikumi psühhiaatriakliinikust, Sensus OÜst või Ambromed Kliinikust.
27. märts 2018
Ma olen 10 aastane ja ma kaalun 50 kg.Kas see on norm?
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
See sõltub ka sinu pikkusest. Näiteks 10-aastase poisi puhul on 50 kg normaalkaaluks, kui tema pikkus on vähemalt 163 cm.
tai
Tervisliku toitumise informatsioon