Toitumine ja tervis
24. jaanuar 2016
Tere Olen mures oma 17 aastase tütre tervisehädade pärast. Täna saime vereproovi abil teada, et tema organismis on puudus rauast ning punaste vereliblede suuruse järgi andis perearst hinnangu, et puudus on juba mõnda aega kestnud. Saime küll aapteegist vajalikud preparaadid, kuid kuidas saaksin veel tema toitumist mõjutada võttes arvesse asjaolu, et talle ei maitse liha. Missugune võiks olla minimaalne tarbitav liha kogus 50 kg kaaluval noorel inimesel? Parimate soovidega Els Ulman-Kuuskman
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Rauapuudus võib ühelt poolt olla tingitud liiga vähesest raua saamisest, kuid seda võivad mõjutada ka teised tegurid – näiteks tuleks saada piisavalt B12-vitamiini ja vaske. Toitudes eksisteerib raud heemse või mitteheemse rauana. Heemset rauda leidub peamiselt lihas. Teraviljades ja muudes taimset päritolu toitudes olev raud on mitteheemne. Heemne raud imendub oluliselt paremini kui mitteheemne. Raua toidu kaudu omastamist mõjutab kogu toidu koostis. Omastamise määr kasvab, kui igapäevane toit sisaldab liha ja kala ning rikkalikult vitamiini C. Omastamise määr on väga väike, kui süüakse toite (nt spinat, rabarber), milles on oksalaate, fütiinhapet ja mõningaid teisi orgaanilisi happeid.Kui inimene ei söö liha, siis mitteheemse raua imenduvus sõltub söögikordade koostisest ning selle imenduvust tõstab vitamiin C. Seega on põhimõtteliselt võimalik suurendada vere rauasisaldust ka ilma liha söömata, kuid parem on siiski süüa ka mõningal määral liha või linnuliha. Nädalane liha-linnuliha kogus 2000 kcal päevase energiavajaduse (ca 50kg-se naisterahva vajadus) 7-14 portsjonit, mis tuleks ise jaotada ära päevadele. Üks portsjon on näiteks 60 grammi kuumtöödeldud kanafileed, 30-35 grammi kuumtöödeldud sea-, veise-, lamba- või vasikaliha (sh hakkliha).