Kehakaal

Ilma teadmata, mis on inimese sugu, vanus, kaal, pikkus ja täpsed söömisharjumused, on sellisele küsimusele väga keeruline vastata. Esiteks tuleks välja selgitada, kas on tegemist ülekaaluga ja kui palju seda on. Kui kaal jääb normaalkaaluvahemikku, siis seda langetama ei peaks, vaid pigem erinevate harjutustega vormima kehakuju endale meeldivamaks. Kui on tegemist ülekaaluga, tasuks pidada vähemalt 10 päeva toidupäevikut nii, et kõik söödud toidud kaaluda ja kindlasti mitte muuta oma tavapärast toitumist – idee on saada teada, mis on toitumises olnud sellist, mis on ülekaaluni viinud. Kui toidupäevikusse on andmed sisestatud, alles siis tasuks vaadata 10 päeva keskmisi tulemusi. Mõnikord võib ka koguseliselt vähese söömisega saada soovitusest oluliselt enam energiat, kui süüa suurtes kogustes väga rasva- ja/või suhkrurikkaid toite (nt majonees, hakkliha, hapukoor, kartulikrõpsud, halvaa jt maiustused jne). Samuti peaks vaatama, kas toiduvalikus on piisavalt valke (täiskasvanutel min 0.8 g kehamassi kg kohta), kui suure osakaalu annavad energiast rasvad (nt päevase soovitusliku 1800 kcal juures võiks see jääda vahemikku 50-70g/p). Edasi tuleks minna veelgi spetsiifilisemaks – kas kiudaineid on piisavalt? Kas erinevaid vitamiine-mineraalaineid on piisavalt? Kui mingeid aineid jääb puudu, kannatab organismi normaalne ainevahetus ning kaal ei pruugigi langeda. Kui energia defitsiit on väga suur (päevane energia saamine jääb alla 1500 kcal), siis ongi väga keeruline kõiki vajalikke aineid piisavalt toidust saada ning samuti annab selline väga väike energiatarbimine kehale signaali, et pigem tuleks toimida võimlikult optimaalselt ja hoida nii palju kui veel võimalik varuks, kuna mine tea, millal jälle süüa antakse. Seega peaks kaalu langetamine olema pigem väiksemate sammudega pikaajaline protsess. Tavaliselt soovitatakse vähendada vajatavat energiat 300 kcal võrra ning suurendada tavapärast liikumist nii, et kulutatakse 200 kcal rohkem (kergelt hingeldama-higistamaajavat tegevust nii tunnike päevas).