Tervislik toitumine

Küsimusele vastab Ida-Tallinna Keskhaigla lastearst Reet Raukas: “Kogu lapse lisatoitmine on periood, mil laps peaks hakkama harjuma peretoiduga. Seega tuleks kasutada toiduaineid ja maitseid, mida teie peres kasutatakse. 
Aastase lapse päevas võiks olla kolm põhitoidukorda ja kaks kergemat oodet. Umbes pool lapse energiavajadusest peaks  katma piim, vastavalt ema soovile võiks toimuda üleminek rinnapiimalt lehmapiimale. Teisel eluaastal ei ole imiku piimasegudel eeliseid tavaliste piimatoodete ees. Et laps piimast valke omastaks, peaks piimatoodetes olema vähemalt  2,5% rasva, imiku- ja väikelapseeas ei sobi vähendatud rasvasisaldusega piimatooted. Lehmapiimaga harjumiseks võiks seda kasutada putrude valmistamisel. Keefirit  või maitsestamata jogurtit võiks lisada tuttavatele puuviljapüreedele, suurendades nii puuviljatoidu energiasisaldust. Ma ei soovita kasutada magusaid jogurteid, sest jogurtile lisatud puuviljapüree võib põhjustada ebasoodsaid reaktsioone. Kohupiimaga võiks alustada esimese eluaasta lõpul, 10.-11. elukuul, soovituslik kogus ei tohiks ületada 50 grammi päevas.
Laps peaks sööma erinevaid köögiviljatoite liha või kalaga, putrusid. Köögiviljad sobivad erinevate pajaroogade, hautiste, suppide sisse, mida koos saavad süüa nii ema kui laps. 
Kuna lapse magu on pisike, peaks tema poolt söödud toit sisaldama piisavalt energiat. Selleks võiks toidule lisada võid või taimeõli.
Aastane laps võiks süüa ise. Sel juhul võtavad küll toidukorrad aega, kuid vastasel korral ei õpi laps ise sööma ja ka vanemana ootab ema abi. Ise süües suudab laps paremini reguleerida oma toidukoguseid. 
Imiku toitmise kohta võib lugeda Eesti Lastearstide Seltsi poolt koostatud juhendist “Imiku toit ja toitumine“. Toredaid retsepte lapse toitmiseks võib leida nii raamatust  “Beebitoitude kokaraamat” kui erinevatelt netilehekülgedelt.”