Toidu ohutus

Sellele küsimusele vastab Maaeluministeeriumi toiduohutuse osakonna toidujärelvalve büroo juhataja Maia Radin: “Kala või kalatoodete tarbimisel võib inimese organismi jõuda ka teatud saasteaineid. Saasteaine sisaldus kalas võib sõltuda nii sellest, kust kala on püütud kui ka kala rasvasusest. Üldjuhul on väherasvastes ning avamerelt püütud kalades saasteainete sisaldused madalad. Saasteainete sisaldused on madalad ka kasvanduse kalades. Tähelepanelik tasub olla aga nende kalaliikide osas, mille osas on tuvastatud kõrgemad saasteaine sisaldused (nt Läänemerest pärit rasvane kala, merekaldest nt tuun, mõõkkala, hai ning teatud piirkondade mageveekalad). Saasteainetest tulenevaid riske aitab hajutada kui lähtuda toiduvalikute tegemisel mõõdukuse ja mitmekesisuse põhimõttest.
Küsimuses toodud tursamaks võib olla oluliseks dioksiinide ja dioksiinilaadsete PCB-de allikaks ning suures koguses tursamaksa söömisel on oht saada dioksiine ja dioksiinilaadseid PCB lubatust enam.
Olemasolev info ei võimalda anda täpset toidusoovitust, kuid kaaluda tuleks tursamaksa söögikordade ja söödava koguse vähendamist. Pigem tarbida harvem ja väiksemas koguses.
Suurtes röövkalades nagu näiteks tuunikala, mõõkkala on leitud metüülelavhõbeda kõrgeid sisaldusi, seetõttu ei ole soovitatav neid süüa sagedamini kui kord nädalas (eeskätt naised kes on rasedad või soovivad rasedaks jääda ning imetavad emad). Siin juures tuleb arvesse võtta, et tuunikalakonservide valmistamisel kasutatakse teist liiki tuunikala kui see, mida müüakse toore või külmutatuna ning nendes toodetes metüülelavhõbeda sisaldus on madal.”