Kehakaal

Rasvu on vaja igal juhul süüa. Ka siis, kui soovitakse kasvatada vaid lihaseid, kuna organism ei saa ilma toidust saadavate rasvadeta funktsioneerida. Lihaste kasvatamise puhul võiks valkude osatähtsus olla toidus pisut suurem, aga mitte üle 20% kogu saadavast energiast, et mitte liigselt koormata neerusid. Rasvade osatähtsus energiast ei tohi langeda alla 25% kogu saadavast energiast, et tagada vajalike rasvhapete (eriti oomega-kolm-rasvhapete) piisav saamine. Kui võtta aluseks, et teete trenni ja soovite kaalus juurde võtta (kahjuks ei tea küll kaalu-pikkust jm näitajaid), siis võiks arvestada Teie päevaseks energiavajaduseks umbes 3500-4000 kcal. Seega peaksite päevas saama valke umbes 120-200g, rasvu 100-130g, süsivesikuid 480-600g. Silma järgi on väga raske otsustada, kas söödud toit vastab soovitustele, seetõttu on vähemasti paari nädala jooksul soovitatav seda toitumisprogrammiga analüüsida. Hiljem oskate juba ka ilma programmita oma toitumist hinnata.
Süsivesikute peamise allikatena on soovituslikud teraviljatooted (leib, pudrud, tatar, kama), kartul ning puu- ja köögiviljad (sh kuivatatud). Rasvade allikatena soovitan kasutada kala, aga ka pähkleid-seemneid, õli ja võid. Parimateks valkude allikateks on loomse päritoluga toiduained – kana, kala, liha, kodujuust, kohupiim, munad. 
Valgud, süsivesikud ja rasvad on kõik toitained, mis sisalduvad toiduainetes. Valgud ja süsivesikud ise rasvu ei sisalda, küll aga sisaldavad vähemalt mingilgi määral rasvu toiduained, mis sisaldavad loomseid valke. Puu- ja köögiviljad sisaldavad rasvu väga minimaalselt. Toidu koostise andmebaasist saate vaadata, mis toitaineid mis toitudes leidub ning millised toidud milliseid toitaineid enim sisaldavad.