Toit ja toidu valmistamine
14. oktoober 2012
Olen suure kehamassi indeksiga üle 50a inimene ja püüan ka õigema toidusedeliga kehakaalu vähendada. Rasvad olen toidutegemisel asendanud õlidega. Poelettidel müüdavad õlid on üsna erineva rasvhapete koostisega (monoküllastunud jne). Millise koostisega õlisid peaksin eelistama? Kuidas erinevad rasvhapped minu organismis toimivad: milleks on vaja monoküllastunud või polüküllastunud(küllastumata?) rasvhappeid? Kuidas nende liig/puudus mind mõjutavad? Palun seletage seda rasvhapete asja natuke lahti. Tänud.
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Kehakaalu alandamiseks ei ole mitte ainult oluline tarbitavate rasvade koostis, vaid alustama peaks kogu energia saamisest ning sellest, kui suure osakaalu sellest moodustavad rasvad. Te küll ei kirjuta oma vanust, pikkust ja kehakaalu, kuid naisterahvad, kes soovivad kaalu alandada, võiksid alustada sellest, et proovivad hoida päevase energiatarbimise umbes 1900-2000 kcal juures. Kui selline energia saamine on kaalu alandamiseks liiga suur, siis võib langetada niipalju, et saadakse 1600-1700 kcal päevas, kuid mitte alla selle, et tagada vajalike toitainete saamine.
Kindlasti tuleb jälgida kogu rasvade saamist toidust ehk umbes kahe nädala keskmiselt peaks rasvadest saadav energia (%E) jääma vahemikku 25-30% kogu saadud energiast. Seda, kui palju saate energiat ja milline osa neist tuleb rasvade arvelt, saate teada, kui analüüsite oma toitumist toitumisprogrammis.
Rasvade endi koostisest rääkides tuleks jälgida, et küllastunud rasvhapetest saadav energia jääks alla 10% kogu saadud energiast. Seda saavutada on üsna keeruline. Kuna nii rasvade %E ja küllastunud rasvhapete %E on suhtarvud, siis nende muutmiseks on kaks võimalust – vähendada rasvade osakaalu toidus või tõsta valgu- ja süsivesikuterikka toidu osakaalu, rasvhapete puhul suurendada mono- ja polüküllastumata rasvhapete osakaalu. Küllastunud rasvhappeid sisaldub palju loomse päritoluga toidus (liha, piimatooted, või, aga ka küpsetised), mistõttu tuleks eelistada puhast lahjat (linnu)liha lihatoodetele ja nähtava rasvaga lihale ning valida piimatoodetest väiksema rasvasusega tooteid. Küllastumata rasvhappeid saab kaladest, õlist, seemnetest, pähklitest. Seetõttu võiks nende saamise suurendamiseks nädalas vähemalt kahel korral süüa kala. Katterasvadena kasutatava või või määrdemargariini hulka tasuks vähendada, see-eest võiks toidule lisada pisut seemneid. Õlidest on parima koostisega rapsi- ja linaseemneõli. Täpsemalt saab rasvadest lugeda siit.
Küllastunud rasvhapete liig on üheks südame-veresoonkonnahaiguste riskiteguriks.
Lisaks rasvade jälgimisele oma toidus, peaksite panema rõhku ka õigete süsivesikute saamisele – teraviljatooted, kartul, puu- ja köögiviljad, et saada neist ka kiudaineid ja vitamiine-mineraalaineid. Maiustuste tarbimist tuleks aga piirata.