Kehakaal

Anonüümne

5. jaanuar 2010

Kehakaal

Tere!

Mul on järgmine mure. Nimelt, võtsin ligi poole aastaga alla veidi üle 10 kilogrammi ja seda tervislikult toitudes ja palju trenni tehes. Paraku oli selline kaalulangus minu jaoks aga arvatavasti veidi drastiline, kuna hormoonitestid näitasid, et leptiini tase on ülimadal; samuti tekkis spordiamenorröa. Toitun siiani väga tervislikult, teen mõõdukalt trenni. Kaloraaž on praegu umbes 1700-2000 ringis (vb natuke vähem); asi peaks paika loksuma, aga viimastel nädalatel on hakanud mul kohutavalt palju juukseid välja kukkuma (võtan kompleksvitamiine, mineraalaineid eraldi). Arvan, et viimane võib olla stressist tekkinud (käimas sess), aga vb on viga väheses rasvade tarbimises, kuigi samas – tarbin linajahu, pähkleid, kala, oliiviõli. Kas Teie arvates võib juuksekadu tuleneda ehk liiga väikesest kaloraažist? Ja kui palju kaloreid peaks 172 cm pikk ja 58 kg kaaluv tüdruk päevas tarbima, kui tegeleb terve päeva vaid pingsa õppimisega?

Ja veel – kui hakkan järsult umbes 500 kalorit päevas rohkem tarbima, ega madal leptiini tase ei soodusta sellisel juhul kohest kaalutõusu?

Kõike paremat,
Mari-Liis

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Poole aastaga 10kg kaotamine ei ole väga suur. Teie kaalu ja pikkuse juures (vanust kahjuks ei tea, kuid arvestasin 20ndates aastates naisega) peaksite saama iga päev 1900-2000 kcal. Juuste väljalangemist võib tõepoolest ühelt poolt mõjutada see, et piiratud toitumise tagajärjel on organismil lõppenud teatud vitamiinide-mineraalainete varud. Toidulisandid ei asenda toidust saadavaid vitamiine-mineraalaineid, kuna viimased imenduvad siiski kõige paremini otse toidust. Teiseks põhjuseks võib olla ka stress, millest kirjutate. Katsuge tulla toime stressiga, toituge mitmekesiselt ja regulaarselt, toidupüramiidi põhimõtet silmas pidades. Toiduga saadava energia, vitamiinide ja mineraalainete koguseid saate arvutata programmiga.

Leptiini koha pealt lisan siis lugemiseks materjali Tiiu Lieberti raamatust. “Toitumisteadlased uurivad nii täiskõhutunde mehhanisme, kui ka seda, kui kaua vältab täiskõhutunne pärast erinevate toitude söömist, lootes leida võimalusi rasvunud inimeste kehakaalu vähendamiseks. 1994. aastal avastati, et rasvkude toodab hormoon leptiini, mis on otseselt seotud söögiisu kontrolli ja keha rasvasisaldusega. Osaledes aju söögiisu reguleerivates mehhanismides, surub leptiin alla isu tekkimise ja vajaduse toidu järele söögikordade vaheajal. Kui organism hakkab rasva ladestama, suureneb leptiini eritumine, väheneb vajadus toidu järgi. Rasvavarude vähenemine pidurdab leptiini eritumist ja tekitab söögiisu.
Lootus leptiini kasutamiseks rasvumise ravil oli nii suur, et üks USA biotehnoloogia firma omandas 25 miljoni dollari eest leptiini tootmise õiguse. Optimismi suurendas veelgi uurimus, kus leptiini süstimine rasvunud hiirtele, taastas hiirte normaalse kehakaalu. Kahjuks see mehhanism ei toiminud rasvunud inimestel.
On avastatud, et ülekaalulistel inimestel on vere leptiinisisaldus väga suur, kuid neil on leptiini resistentsus, mida võib võrrelda insuliini resistentsusega diabeedi II tüübi puhul. Kui ülekaalulised inimesed söövad rohkem kui kulutavad, suureneb nende kehakaal veelgi, sest näib nagu nende aju mõtleb, et organismil puuduvad rasvavarud ja sunnib sööma üha rohkem ja rohkem.
Hiljuti avastati, et liiga lühikene uni surub alla leptiini eritumise ja seega suurendab söögiisu. Vere leptiinitase peegeldub ka inimese energia kulutamises. Mitmed uurimused on näidanud et paastumine või väga madala energiasisaldusega dieedid suruvad alla leptiini eritumise, seega suurendavad söögiisu. Evolutsiooni käigus on inimesed tundnud rohkem nälga kui kannatanud ülesöömise tõttu, mistõttu leptiini vähesus veres stimuleerib rohkem söögiisu kui selle suur sisaldus tekitab täiskõhutunnet. Teadlased loodavad siiski, et tulevikus on võimalik leptiiniga võidelda ülekaalu vastu, kuid siiani on kliinilised katsed toonud vaid pettumust.”