Toit ja toidu valmistamine

Asendamatud rasvhapped peaksid päevasest toiduenergiast andma vähemalt 3% ehk 2000 kcal juures oleks soovituslikuks koguseks umbes 6-7 grammi. Soovituslikuks loetakse, et asendamatutest rasvhapetest umbes pool annaksid omega-3-rasvhapped ja pool omega-6-rasvhapped (tegelikkuses on suhe paigast ära – 1:20 omega-6-rasvhapete “kasuks”). Seega võiks seada eesmärgiks saada omega-3-rasvhappeid päevas 2-3 grammi.
Omega-3-rasvhapete alla kuuluvad tähtsamad esindajad on α-linoleenhape (ALA), eikosapentaeenhape (EPA) ja dokosaheksaeenhape (DHA). Neist esimest leidub peamiselt taimedes (lina-, põldtuderi- e camelina- ja sojaõlis, aga ka rapsi- ja kreeka pähkli õlis ning vähemal määral rikastatud margariinides, kalades). Viimaseid kahte leidub peamiselt kalades ja meresaadustes.
Mis puudutab konkreetselt meil poes müüdavaid õlisid, siis on väga keeruline öelda nende täpset koostist. Kui pakendil on erinevate rasvhapete sisaldus kirjas, siis saab nende põhjal arvutada saadavat
omega-3-rasvhapete kogust.
Toidu koostise andmebaas (tka.nutridata.ee) on hetkel veel arenemisjärgus ning siit saab leida osade toitude keskmisi a-linoleenhappe sisaldusi. Kuna andmeid teiste omega-3-rasvhapete kohta on ka teiste maade toidu keemilise koostise andmebaasides väga vähe, siis ei oska ka öelda, kas ja millal meie andmebaas nende võrra täiustub. 
Kui võrrelda erinevaid toite, kust omega-3 rasvhappeid saab, siis näiteks 20 g rapsiõli annab umbes 1,5g  α-linoleenhapet, 10 g linaseemneõli ca 5 grammi  α-linoleenhapet, 100g kuumutatud lõhet kõiki
omega-3-rasvhappeid kokku ca 1,5grammi. Kreeka pähkli õli  α-linoleenhappe sisaldus on üsna väike.