tai
Tervisliku toitumise informatsioon
Toitumine ja tervis
13. mai 2019
Küsimusi tekitab äsjaloetud S. R. Gundry raamat lektiine täis taimede ja täisterade kajhulikkus meie tervisele. Kuidas siis asjad ikka tegelikult on? Oma kogemustest ja eelnevalt loetust-uuritust olen saanud teada, et lektiinide vastu saab ka võidelda, kui kasutada õigeid kulinaarseid võtteid. Nt. kaunvilju soovitatakse enne kuumtöötlemist leotada ja supp keeta kontidega, parim leivategemine käib juuretisega ja tomateid on parim tarbida kuumtöödeldult ning kurke hapendatult (hea eesti köök ning ajast-aega kasutatud kooslused ja kulinaarsed võtted:)). Antud tohter soovitab aga lektiinirikkad toiduained üldse menüüst välja jätta ja krõbistada selle asemel tema loodud toidulisandeid, et saada kõik toitained kätte( lektiine süües ju nagunii ei saa!?).Leidsin ka huvitava materjali lektiiniblokeerijatest. Nendeks on siis okra, glükosamiini sisaldavad koorikloomade jahvatatud koored ja keedetud seajalad ning puljong kontidest, jõhvikad ja kiivi ning põisadru. Mis selles lektiinimaailmas tegelikult toimub ja kas peaks ikkagi tegema toidutalumatuse ja vereuuringud, et probleemi põhjus välja selgitada, kuigi viimasel ajal on kuulda olnud, et ka toidutalumatuse testid on paljas bluff… Parimate soovidega Heldi Kirik.
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Küsimusele vastab toitumisterapeut Siret Saarsalu “Lektiinid on mitteensüümsed valgud, mida leidub kõikides taimedes ja ka muudes toiduainetes. Kõige rohkem tooretes kaunviljades ja täisteratoodetes. Tõepoolest võivad nad takistada mineraalainete imendumist või tundlikuma seedesüsteemi korral (nt ärritatud soole sündroomi korral) seedevaevusi põhjustada. Mõned neist on ka toksilised, mistõttu ei tohiks näiteks ube toorelt süüa. Kuid üldjuhul lektiinidest meie tervisele ohtu ei ole, sest lektiinide sisaldus tõepoolest väheneb toidu töötlemisel- keetmisel, aurutamisel, leotamisel, idandamisel jne. Ühtlasi ei söö me neid toiduaineid reeglina toorelt. Mainimata ei saa jätta, et lektiine sisaldavatel toitudel on ka kasulikke omadusi (nt antioksüdantne toime jm) ning neid uuritakse võimaliku vähivastase toime tõttu.
Toidulisandite tarvitamine, toidutalumatuse testide ja vereuuringute tegemine tasub siiski eelnevalt arstiga läbi arutada ja välja selgitada, kas nendeks üldse näidustust on. Oluline on eelnevalt tegelik vajadus välja selgitada ja teenusepakkuja (nt toidulisandite tootja) omahuvi välistada. Toidulisandid ei ole mõeldud terviktoidu asendamiseks.”
