Kehakaal

Ainuüksi makaronide söömist ei saa süüdistada kaaluprobleemides ega rasvkoe tekkimises. Keharasvaks võivad muunduda kõik põhitoitained ja alkohol, kui neist saadud summaarne energiakogus ületab tegelikult kulutatavat energiakogust. Makaronide miinuseks on kindlasti see, et kui pole just tegemist täisteramakaronidega, siis sisaldavad nad kiudaineid, vitamiine ja mineraalaineid suhteliselt vähe. Need kõik on aga vajalikud ainevahetuse korralikuks toimimiseks.
Toidusoovituste kohaselt peaks üks keskmine meesterahvas sööma kartulit umbes 200 grammi päeva kohta (täpsem kogus sõltub ka vanusest ja füüsilisest aktiivsusest). Täisteraleiba võiks süüa päeva kohta samuti umbes 150-200 grammi ning teisi teraviljatooteid 2-3 dl (sh kaerahelbepuder, riis, makaronid, tatar). Toite võib nädala lõikes ümber jagada eri päevade peale (näiteks ühel päeval süüa 400 g kartulit, teisel üldse mitte). Ühe teooria kohaselt on kartulil kõrge nn glükeemiline indeks ning seetõttu süüdistatakse neid ka inimeste “paksukstegemisel”. Kui aga süüa kartuleid koos rohke köögiviljalisandiga, ei ole sellisel kartusel kindlasti alust. Kaalu alandamiseks ja vormi parandamiseks peakski päevas sööma vähemalt 500 grammi köögivilju ning paar puuvilja. Lisaks loomse päritoluga valke ehk piimatooteid ning midagi toidugrupist liha-kana-kala-muna. Tärkliserikkad toidud (ja maiustused, mida üldse peaks sööma väga piiratult), so kartul, riis, makaronid, peaksid olema menüüs hommikupoole või lõunasöögil. Õhtusöök võiks koosneda pigem köögiviljadest ja kalast, taisest lihast, linnulihast, munast ja/või kodujuustust. Lihasmassi kasvatamiseks võiks menüü sisaldada tavalisest pisut enam valke. Kui on soov ka kehakaalu langetada, siis peaks kindlasti jälgima seda, et saadav energiakogus oleks vajadusest 300-500 kcal väiksem.