Varia

Inimorganismis olevatest varudest jätkub enamike vitamiinide puhul 4…40 ööpäevaks. Vitamiinide varu organismis sõltub konkreetse organismi east, ainevahetuse aktiivsusest, füsioloogilisest seisundist, toitumisest ja haigustest. Rasvlahustuvatest vitamiinidest (A, D, E, K) tekkivad varud on pikaajalisemad (paar kuud) kui vesilahutuvate vitamiinide (C-vitamiin, B-grupi vitamiinid) varud. Osasid vitamiine saab terve seedekulglaga organism ka ise sünteesida, kuid vaid vajalike lähteühendite olemasolul. Vaatamata sellele, et vitamiinide päevased soovituslikud kogused on väikesed, peaks neid saama toiduga siiski suhteliselt stabiilselt. 
Kuigi inimene vajab ka mineraalaineid väikestes kogustes (makroelemente milligrammides ja grammides; mikroelemente milli- ja mikrogrammides), puuduvad siiski inimorganismis piisavad mineraalainete varud, et üle elada nende pikaajaline vaegus. 
Samas ei saa vitamiinide ja mineraalainete saamist vaadata vaid ühe söögikorra põhiselt, seda vaadatakse nädala kuni kuu keskmisena. Kuna meie igapäevane toit ei ole täpselt sama, siis saame erinevatel päevadel erinevaid toitaineid erinevates kogustes ning umbes kuu aja keskmine tulemus näitab meie tegelikku vitamiinide ja mineraalainete saamist toiduga. 
Toiduga ei ole võimalik vitamiine ja mineraalaineid (va naatrium) süüa üle soovitusliku koguse, liig kas talletatakse organismis või väljutatakse.