Varia

1.-2. küsimusele vastab Tervise Arengu Instituudi toitumise ja liikumise valdkonna vanemspetsialist Hanna Alajõe.

1. Kõige olulisem toit kehas (sh ka nahas) sobiva veetaseme hoidmiseks on tavaline vesi. Kuigi nahka niisutavate toitude kohta on infot palju, siis ei saa üheselt öelda, et mingid toidud on igal juhul paremad kui teised. Naha talitlust toetavad muuhulgas erinevad vitamiinid, nagu B₃, B₅, B₇ ja C-vitamiin, seega võiks tähelepanu pöörata nende vitamiinide toidust piisavale saamisele.

2. Parimaks toitainete allikaks on toit mitte toidulisandid. Teaduskirjanduses leidub viiteid hüdrolüüsitud kollageeni toidulisandi tarbimise positiivsest efektist naha elastsusele ja niisutusele, kuid toidulisandeid on mõistlik võtta vaid toitumisterapeudi või arsti soovitusel.

3-5. küsimusele vastab Maaeluministeeriumi Toiduohutuse osakonna valdkonnajuht Maia Radin.

3. Kala suitsutamisel võivad tekkida kahjulikud ühendid (polüaromaatsed süsivesinikud (PAH)), kuid nende kogused sõltuvad milline on olnud suitsutusprotsess. Suitsu keemiline koostis on keerukas ja sõltub muu hulgas kasutatava puidu liigist, veesisaldusest ning temperatuurist, suitsu tekitamiseks kasutatavast meetodist ja hapniku hulgast suitsu tekitamise ajal. Traditsiooniline suitsutustehnoloogia kasutamine ohutu toote tootmiseks nõuab häid oskusi ja teadmisi ning toidu saastumise vältimiseks peab suitsutusprotsess olema hästi kontrollitud. Tööstuslikes tingimustes kasutatavad kaasaegsed kaudse suitsugeneraatoriga ahjud on automatiseeritud, millega tagatakse täpselt kontrollitud suitsutustingimused.

Samuti on üha rohkem asendatud traditsioonilist suitsutamist suitsutuspreparaatide kasutamisega. Kuna suitsutuspreparaate toodetakse suitsust, mis läbib fraktsioneerimis- ja puhastusprotsessi, peetakse suitsutuspreparaate tervisele üldiselt vähem ohtlikuks kui traditsioonilist suitsutamist. Mitmed PAH-d on potentsiaalselt genotoksilised kantserogeenid. Konkreetse ühendi kantserogeensus sõltub oluliselt molekuli struktuurist, näiteks benso(e)püreen ei ole kantserogeenne. Suitsutatud toodete tarbimisel peab arvestama, et inimene saab PAH-e lisaks suitsukalale ka muudest toitudest nagu näiteks taimsed õlid, kuivatatud puuviljad, kakaopulber, tee, suitsutatud lihatooted ning lisaks ka sisse hingatavast õhust ja vähesemal määral joogiveest. Suitsetajatel annab suitsetamine toiduga võrreldava panuse. Kokkupuudet PAH-idega täielikult vältida ei ole võimalik. Jälgida tuleb, et toitumine oleks mitmekesine ja suitsutatud tooteid tarbitakse mõõdukalt. Tarbida võiks ka erinevate tootjate poolt toodetud tooteid. Nii saab olla kindel, et ühes kindlas tootes esinev kahjulike ühendite sisaldus ei avalda pikema aja jooksul mõju tervisele.

4. Banaanid on vähesel määral radioaktiivsed, kuna banaan sisaldab looduslikult kaaliumi radioaktiivset isotoopi, kuid banaanide tarbimine seetõttu terviseohtu ei kujuta. Näiteks looduslik kiirgusfoon on keskmiselt (0,1 mSv/h) oluliselt kõrgem kui banaanist saadav kogus (0,0001mSv).

5. Hõlmikpuu lehtede osas puudub info, et neid värskena üldse tarbitakse, samas on viiteid tee tegemiseks. Lehtedes leidub ginkgoolhapet, millel on allergeeniline ja toksiline toime.