Toitumissoovitused on teaduslikel uurimistulemustel põhinevad soovitused toiduenergia, makrotoitainete, vitamiinide ja mineraalainete päevaseks tarbimiseks. Nendest lähtuvad omakorda toidusoovitused, mis annavad soovitusi igapäevaseks toitude valikuks.
Peamised põhimõtted on jäänud samaks. Toiduvalikul on jätkuvalt kõige olulisem selle vastavus vajadusele, tasakaalustatus, mõõdukus ja mitmekesisus. Uued toitumissoovitused on muutunud paindlikumaks – makrotoitainete ehk valkude, rasvade ja süsivesikute soovitatavad tarbimisvahemikud on läinud laiemaks. Kui varem oli soovitatav valkude osatähtsus kogu päevasest energiast 10-15 protsenti, rasvadel 25-30 protsenti ning süsivesikutel 55-60 protsenti, siis nüüd on need vastavalt 10-20, 25-35 ja 50-60 protsenti. Suurenenud on mõnede vitamiinide ja mineraalainete soovitused. Enim tasub esile tuua vitamiini D soovituse suurenemist. Täiskasvanutel soovitatakse varasema 7,5 mikrogrammi asemel 10, eakatel koguni 20 mikrogrammi vitamiini D päevas. Paljudes vanusegruppides on suurenenud ka vitamiini C, magneesiumi ja seleeni soovitused. Ka puu- ja köögiviljade tarbimist soovitatakse suurendada.
Soovituste järgimine tagab organismi kasvu ja funktsioneerimise ning väheneb võimalik haiguste risk, mis on tingitud tasakaalustamata toitumisest. Rahvusvaheliste põhimõtete järgi peaksid toitumissoovitused mistahes riigis rahuldama nende pideval järgimisel 97–98 protsendi inimeste füsioloogilised vajadused eeldusel, et inimesed on tervislike eluviisidega (lisaks tasakaalustatud toitumisele söövad mitmekesiselt, ei suitseta, tarvitavad alkoholi mõõdukalt ning on füüsiliselt aktiivsed, magavad ja puhkavad piisavalt) ja terved (st ei ole kliiniliselt diagnoositud pikaajalist haigust). Toidusoovitused on rahvastiku keskmistele rühmadele ehk enamikule rahvastikust, kel puuduvad tõsisemad terviseprobleemid ning kes ei ole oma toitumist piiranud mingitel põhjustel ka ise.
Riiklikud toitumis- ja liikumissoovitused on alusdokumendiks spetsialistidele: õppekavade koostamisel ja õppematerjalide väljatöötamisel, menüüde planeerimisel institutsionaalses toitlustamises ning tööriistaks tervishoiutöötajatele ja toitumisnõustajatele.
Toidusoovitused annavad soovitusi roogade ja toiduainete valikuks ning aitavad sellega tagada mitmekesist ja tasakaalustatud toitumist. Toidupüramiid aitab toidusoovitused muuta igapäevaelus kergemini kasutatavaks ja kõigile arusaadavaks. Riiklikel toitumissoovitustel põhineb ka toitumine.ee lehel olev informatsioon.
Riiklike toitumis- ja liikumissoovituste uuendamise protsess algas 2012. a ning lõppes märtsis 2017. Eelmised soovitused pärinevad 2006. aastast. Soovituste uuendamist juhtis Tervise Arengu Instituut. Töörühmas osales üle 40 eksperdi erinevatest kõrgkoolidest, erialaseltsidest ja ametiasutustest. Kuna klimaatiliselt, ühiskonnakorralduslikult ja söömisharjumuste poolest on Eesti sarnane Põhjamaadele, siis on meie toitumissoovituste koostamisel põhialuseks võetud Põhjamaade soovitused, arvestades aga Eesti kultuurilist ja sotsiaalmajanduslikku tausta. Toitumissoovitused põhinevad rahvusvaheliste põhimõtete kohaselt süsteemsetel ülevaadetel ja kliinilistel uuringutel, mitte küsitluspõhistel üksikuuringutel.
Tervise Arengu Instituut