Peolauake, kata end!

Käes on aeg, millal asutused planeerivad oma töökogukonnaga pidulikumat ühist koosolemist ja pidusööke. Kuidas jõuluaja ja aastavahetuse laud katta selliselt, et kõhul oleks kergem, meel rõõmsam ning võib-olla säästaksite ka raha ja aega?

Ühiselt korraldatud peolaud: mõtle ette, mida ja kui palju

Kui korraldate peolaua, kuhu kõik peavad panustama, koostage menüü üheskoos. Jagades omavahel ära kaasavõetavad toidud ja kogused, saate tagada, et toidulaud oleks mitmekülgne ja toitu piisavas koguses. Läbimõtlemine aitab vältida jõulueelset stressi ja olukorda, kus kõik peavad sööma rohkem kui tahaks ja seda veel mitu päeva, et varutud ja valmistatud toit prügikasti ei satuks. Kui ikkagi selgub, et olete süüa varunud liiga palju, jaotage toit töötajatele koju kaasa võtmiseks või säilitage järgmise päeva ühiseks lõunasöögiks.

Vähem on parem

Kui tellite toidu toitlustajalt või külastate restorani, siis teadke, et mida suurem on pakutav valik, seda enam inimesed söövad. Igast asjast tahaks natuke maitsta ja mõnda eriti maitsvat toitu mitu korda. Võimaluse korral tehke valik – külmlaud või soe söök. Mõlema pakkumine on kulukas ja tegelikult on enamikul inimestel pärast traditsioonilist jõulukülmlauda kõht juba täis. Kui plaanite pakkuda magusat, piirduge samuti vähese valikuga. Parem oleks magusa asemel pakkuda pähkleid ja puuvilju. Kas teadsite, et päevas ei ole soovituslik süüa rohkem kui neli portsjonit maiustusi, laste puhul kaks? Ja üks magusaportsjon on näiteks ühe ampsu suurune koogitükk.

Köögiviljad, köögiviljad ja veelkord köögiviljad

Mida enam on köögivilju, seda vähem saab toidust üleliigset energiat ja rohkem vajalikke kiudaineid, vitamiine ja mineraalaineid. Kokkuvõttes saab toidu valmistada odavamalt. Olenemata toitlustamise viisist, tuleks alati jälgida praetaldriku täitmisel taldrikureeglit – vähemalt pool taldrikust jäägu köögiviljadele, olgu need siis salatina, kuumtöödeldult, hapendatult või muul viisil. Kui ülejäänud toiduvaliku puhul on mõistlik pigem jääda tagasihoidlikuks, siis laual võiksid alati olla kausikesed köögiviljakangide-tükkidega, näiteks porgand, kurk, paprika, valge redis, nuikapsas, varsseller, lillkapsas, kirsstomatid jne.

Liha või kala? Ja kui palju ikkagi?

Punasele lihale (siga, veis, lammas) peaks eelistama linnuliha või veel parem – kala. Kuna kalaroogade valmistamine ei pruugi olla paljude meelistegevus, siis pakub ühine jõuluüritus/peolaud hea võimaluse rikastada kolleegide toiduvalikut just kala pakkumisega. Kala võiks süüa vähemalt kahel-kolmel korral nädalas, nii rasvasemat kui ka lahjemat. Punase liha kogus nädalas ei tohiks tervise vaatest ületada 350 grammi, kuid võttes arvesse mitmekesise toitumise soovitusi ning jätkusuutlikku tarbimist, võiks see jääda umbes 100 grammi juurde nädalas. Lihatooteid peaks sööma nii vähe ja harva kui võimalik. Seega võiks ka jõululauda plaanides mõelda sellele, et toit toetaks töötajate tervist ja heaolu. Liha söömise vähendamisel tulevad kõhu täitmiseks jälle appi köögiviljad, sealhulgas kaunviljad. Tasakaalus jõululauale sobivad hästi ka teraviljad, näiteks traditsiooniliste kruupide söömine aitab kõhtu täita ja muuta jõululaua odavamaks.

Joogivalik

Kuigi jõuluajal „sõidab“ televiisoris tavaliselt ringi üks punane auto ja kutsub jooma teatud karastusjooki, siis kõige parem jõulujook on … vesi. Väga jõululiku vee saab näiteks pohlade ja rosmariiniga, kuid vee sisse võib lisada ükskõik mis marju, sidrunit, kurki, piparmündilehti vm. Karastus- ja mahlajoogid annavad vaid lisaenergiat, mida on lihtne ja kiire tarbida, kuid millest keha vajalikke toitaineid ei saa. Soovitame töökoha jõulupeol alkoholi mitte pakkuda. Enamike toitude puhul ei juhtu meiega midagi, kui maksimaalselt lubatud koguseid ületada harva. Alkoholi puhul ei tohi naised kindlasti ületada üht ja mehed kaht alkoholiühikut päevas. Üks ühik on umbes pool 0,5-liitrisest siidri- või õllepudelist, väga väike pokaal veini või väike pits (u 30 ml) kangemat jooki.

Asendustegevused

Inimesed söövad tihti igavusest, harjumusest või seetõttu, et toit on käeulatuses ja lihtne võtta. Jõuluistumiste ajal võib organiseerida viktoriine, liikumis- ja seltskonnamänge, minna koos jalutama, mängida lauamänge. Nii söövad inimesed vähem ja on hiljem tänulikud – oli toredasti veedetud aeg ning peolt lahkudes ei ole kõhus seda tavapärast ebamugavustunnet, mis tekib mitmekordselt suurema koguse toidu söömisest.

Autorid: Tagli Pitsi ja Hanna Alajõe, Tervise Arengu Instituudi toitumise ja liikumise osakond