Toit ja alkohol – millal sõbrad, millal vaenlased?

Kas pokaal-kaks õhtust veini aitab kehakaalu hoida? Kas purk energiajooki vähendab joovet ja parandab enesetunnet? Milliste toitumise ja alkoholi pruukimise koosmõjudega üleüldse tuleks arvestada?

Küllap teame kõik: kuna alkohol mõjutab meie närvisüsteemi, on tal otsene „juurdepääs“ terve meie organismi toimimisele. Milline see mõju täpsemalt on ja kuidas toimib, aitas selgitada Tervise Arengu Instituudi toitumisekspert Tagli Pitsi.

Ta tõi välja kaks suuremat alkoholitarvitajate gruppi. Ehkki need on äärmuslikud ja nende vahele jäävad mitmed muud käitumismustrid, saame just nii ohtudest ja mõjudest parima pildi.

„Suures koguses kange alkoholi tarvitajad – ehk need, kes hommikul kell 9 poe taga kogunevad – ei pööra tavaliselt ka söömisele mingit tähelepanu. Nad saavad alkoholist palju kilokaloreid ja neid üldjuhul ülekaalulisus ei ohusta, kuid samas jäävad suurde toitainete puudusesse,“ tõi Pitsi välja ühe grupi.

Medali teisele poolele jäävad suured õlle- ja lihasõbrad. „Grillpeod, kus normiks neli õlut ja rohkelt šašlõkki, pole meile ju võõrad. Säärasest kooslusest ammutab inimene sedavõrd energiat, et õllekõht on kiire tekkima – eriti kui räägime harjumusest,“ selgitas toitumisspetsialist.

Liiga palju kilokaloreid ei tähenda aga, et organism saab kõik vajalikud toitaineid kätte – kui toitumine on ühekülgne ning mõnede toidugruppide (nt puu- ja köögiviljade) söömine nigel, ei saa ka suurest energiakogusest ikka kõike kätte. „Lisaks mõjutab alkohol toitainete omastumist. Isegi kui söök sisaldab piisavas koguses magneesiumi, võib juhtuda, et erinevate vastasmõjude tõttu seda lihtsalt ei imendu piisavalt.“

Alkoholi energiasisalduse arvutamine kui tuumateadus

Inimese päevane energiavajadus sõltub lisaks soole ja vanusele paljudest teguritest, eelkõige füüsilisest aktiivsusest. Kui valgud, rasvad ja süsivesikud on vajalikud ühendid ja varustavad organismi ka energiaga, siis alkohol annab küll samamoodi energiat, kuid ei ole vajalik aine.

Alkohoolse joogi energiasisalduse hulka on tavainimesel aga äärmiselt keeruline tuvastada. „Kui toidu puhul kehtib nõue märkida pakendile kogu toitumisalane teave, siis pudelitelt leiame üldjuhul vaid alkoholi sisalduse mahuprotsendid. Kuna tegelikult on määrav absoluutse alkoholi kogus, ei anna näidatu tarvitajale mingit sisulist infot,“ märkis Pitsi.

Rusikareegel ütleb: 1 g absoluutset alkoholi annab umbes 7 kcal energiat. Kuidas seda võrrandit maakeeli mõista?

Kui joote 100 g 40%-list viina, mis sisaldab 32 g puhast alkoholi, saab energiakoguse rehkendada tehte 32 x 7 abil. Ehk säärasest joogist ja kogusest saadakse 224 kcal. Mida kangem on jook ning suurem alkoholi- ja suhkrusisaldus (nt liköörides), seda suurem on ka saadav energiakogus.

Milline pilt aga avaneb, kui võrrelda alkoholi ja toiduainete energiasisaldust?

„Nii 0,5-liitrine porteri õlu, pool tahvlit šokolaadi kui 800 g köögivilju annavad umbes 250 kcal. Ent kui köögiviljadest saab kõhu täis ning lisaks rohkelt vitamiini, kiud- ja mineraalaineid, siis õlu sisaldab küll mõningaid B-grupi vitamiine, aga see ei ole veel põhjus õlle joomiseks, sest neid vitamiine saab ka oluliselt parematest allikatest,“ näitlikustas Pitsi.

Ta arendas võrdlust: „Kolm porterit ehk 750 kcal annab umbes kolmandiku täiskasvanud meesterahva keskmisest päevasest energiasoovitusest. Asendades muu tarviliku toidu kolme õllega, jäävad vajalikud toitained saamata. Aga pigem kipuvad need kolm porterit söögile lisaks tulema – siis on tulemuseks taas see õllekõht.“

Need müüdid, müüdid, müüdid …

Paratamatult puutume alkoholi tarvitamisel kokku paljude väärarusaamadega. Heidame pilgu mõnele neist.

„Naiste hulgas pole klaasike-kaks veini päeva lõpetuseks haruldus. Seejuures on huvitav, et mõeldakse justkui teadlikult: alkoholist saadavad kilokalorid teevad mind paksemaks, ma siis ei söö! Ehk vahetatakse alkohol ja söök ära. Mõistagi mõjutab taoline käitumine kahjulikult toitainete saamist, rääkimata alkoholi enda kahjulikust mõjust. Päevane maksimaalne kogus naistele võiks olla 120 ml veini ning hea oleks jätta nädalasse vähemalt kolm alkoholivaba päeva.“

Päris absurdseks võib aga liigitada müüdi „alkohol koos energiajoogiga varjab joovet ning vähendab alkoholisisaldust väljahingatavas õhus ja veres.“

Pitsi muigab, kui paluda too eksiarvamus kummutada. Ent ei imesta. „Oleme ka ise seda uuringus küsinud ning loengutel õpilastelt uurinud. Tõepoolest, üsna suur hulk inimesi usub, et energiajoogid vähendavad alkoholi hulka nii väljahingatavas õhus kui veres. Eks seda põhjusta ekslik mulje ja vähene teadlikkus. Tegelikult ei saa kofeiin kuidagi alkoholile n-ö kriipsu peale tõmmata.“

Kuna alkohol on depressant ja kofeiin stimulaator, võivadki risti vastupidised toimed omavahel põkkudes tekitada kirjeldatud (d)efekti. „Tegemist on alkoholi pärssiva mõju maskeerumisega. Inimene tunneb end erksana ja arvab, et võib minna autorooli, ujuma, kuhu iganes. Tegelikult on ta ikkagi alkoholi mõju all, reaktsioonid aeglasemad jne“ püüab Pitsi ohtlikku mõju kirjeldada.

Kasulikke viiteid:

• Arvuta ise erinevate jookide energiasisaldust
• Ülevaade võrdlusest toiduainetega
• Olulist ja põnevat infot seoses alkoholiga

Kampaania „Septembris ei joo“ kutsub inimesi üles alkoholist pausi pidama ja juhib elustiili poole, kus alkoholi tarvitamine ei ole tingimata vajalik. Kampaaniat rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames. Täpsem info: https://septembriseijoo.alkoinfo.ee/et/