Suhkruga aitab toime tulla värske toidu söömine

Iseenesest pole suhkrutes midagi halba. Suhkrud on lihtsalt organismi poolt omistatavad süsivesikud, mis annavad meile elutegevuseks energiat. Laste ja loomade magusa-armastus näitab samuti seda, et suhkrud on organismile vajalikud. Lisatud suhkrud teeb «halvaks» see, et me kipume neid liiga palju saama. Kuid samamoodi võiks «halvaks» pidada üleliigselt saadud rasvu või valke. Põhiline probleem ei ole mitte konkreetne toitaine, vaid liigse energia sisse söömine.

Enamik meist ei arvuta toidu paki pealt energiakogust kokku, vaid reguleerib söömist «kõht täis tunne» tekkimise järgi. Ideaalis tekib see tunne siis, kui on just parajalt kilokaloreid sisse söödud. Kuid tarbides energiatihedaid toite, suudame kõhtu panna rohkem kilokaloreid kui vaja. Energiatihedus tähendab seda, et väiksemast kogusest saadakse korraga palju energiat ning sellised toidud on sageli suhkru- ja rasvarikkad töödeldud toidud (näiteks pitsa ja jäätis), kus grammi kohta saab oluliselt rohkem energiat kui näiteks värsketest juurikatest või puuviljadest. Need toidud ka maitsevad hästi ja tõmbavad tähelepanu.

Kõige lihtsam «psühholoogiline trikk» suhkru- ja rasvarikastest toitudest loobumiseks on… nendest mõnda aega eemale hoidmine. Kui õnnestub end mõnda aega soovitud toitu mitte tarbida, siis uuringute järgi tüüpiliselt tung nende toitude järele väheneb. Eks loogika on lihtne – kui kokku ei puutu, läheb ka meelest ära.

Samas on selge, et mõnele inimesel on see trikk raske. Näiteks paluti hiljutises uuringus osalejatel kaks nädalat end šokolaadist eemale hoida. Muidu toitusid inimeselt tavaliselt edasi. Vähese šokolaaditungiga inimestel vähenes kahe nädala jooksul veelgi soov šokolaadi süüa. Kuid šokolaadisõpradel seevastu sama perioodi jooksul isu šokolaadi järele suurenes.

Siinkohal võib abi olla paindlikumast loobumisest. Näiteks süüa soovitud šokolaadi või muud toitu natukene, kord nädalas nö pidupäevadel. Mõistlik oleks šokolaadi süüa kodust väljas kohvikus, sest siis ei tuleta kodus šokolaad end meelde. Samuti tasub endaga kokku leppida, et kui vahepeale juhtub tihedam šokolaadi söömine, siis sellest pole hullu. Kokkuvõttes on tegu energiaga mitte sõltuvusainega.

Veel üks nipp energiatihedatest toitudest loobumisel on süüa kõht täis värsket ja vähetöödeldud toitu. See toit on madalama energiatihedusega, võtab kõhus rohkem ruumi. Märkamatult väheneb ka tarbitud energiakogus. Kuid meile endile tundub, et kõht on head-paremat täis, meel on hea ning nälg ei näpista.

Hiljuti tehti uuring 600 inimesega, kus jagati inimestel just selliseid soovitusi – vähendada töödeldud toitude söömist (nt lisatud suhkruid rikkalikult sisaldavad või valge jahu põhised tooted), mitte lugeda kilokaloreid ja vältida enda nälga jätmist. Töödeldud toitude asemel soovitati tarbida reipalt köögivilju ja muidu võimalikult vähe töödeldud või «päris» toite. Tulemusena kaotasid osalejad keskmiselt seitse kilogrammi aastas.

Prooviti otsida kaalukaotust mõjutavaid tegureid, nagu «dieedigeenid», insuliini tundlikkus või toidumenüü rasva- või süsivesikuterikkus. Vahet ei olnud. Seega kaotati kaalu pingevabalt täisväärtusliku toidu söömise tõttu.

Seega on mu sõnum järgmine – eelistage võimalikult värsket ja vähetöödeldud toite ja sööge seda nii palju, et kõht saaks täis. Ärge pange suhkrut toitudesse juurde ega sööge toite, milles lisatud suhkrute kogus on suur, kuid värskeid n-ö looduslikke suhkruid (näiteks puuviljades) tasub nautida. See on meie elu osa.

Uku Vainik
Järeldoktorant, Montreali Neuroloogiline Instituut
Teadur, psühholoogia instituut, Tartu Ülikool.

Foto: cp2studio at FreeDigitalPhotos.net