Soodsalt haigeks?

Meie postkastidesse potsatavad vähemalt korra kuus erinevate kaubanduskettide  reklaamid või kliendilehed, mis on täis sooduspakkumisi. Need hinnad on tihtipeale nii ahvatlevad, et uue kauba/hinna päeval on poed rahvast murdu täis. Kui antakse ära poolmuidu (mis on muidugi
kaheldav), tuleb ju osta. Kuid kui heita lähem pilk sellele,mida meile soodsalt pakutakse, avaneb tihti üsna trööstitu vaatepilt. 

Seitsme kaubandusketi novembrikuu sooduspakkumiste reklaamides pakuti erinevaid toite ja mittealkohoolseid jooke kokku ligi  500. Sinna hulka ei ole arvestatud spetsiaalsed laste- ja valmistoite ning maitseaineid ja –kastmed, samuti ei ole jookide arvestuses sees kohv, tee, kakao ja vesi. Samuti oli mõnes lehes sooduspakkumine mõne terve toidugrupi peale kas kogu pakkumusperioodi vältel või teatud päevadel (nt kõik pelmeenid või kõik teatud šokolaadid -30%) ning seetõttu ei saanud neid analüüsi kaasata. Analüüsist jäid välja ka soodustused, mis lisandusid „tasuta” teatud toitude ostmisele.

Parema ülevaate saamiseks on toitudele lähenetud toidupüramiidi korruste kaupa, mis ütleb, et alumistel korrustel asuvaid toite (leib jt teraviljatooted, kartul, puu- ja köögiviljad) tuleb tarbida kõige enam, vahepealsetelt korrustelt (piim ja piimatooted, toidugrupp liha-kala-kana-muna, lisatavad toidurasvad) mõõdukalt ja püramiidi tipust (suhkur, maiustused, karastusjoogid, saiakesed, soolased näksid) kõige vähem. Kindlasti tuleb varieerida ja teha õigemaid valikuid ka iga toidugrupi siseselt.

Teraviljatoodete ja kartuli grupist pakuti kokku ligi 50 toitu. Puu- ja köögiviljade korruse tooteid pakuti kokku ligi 70, seejuures varieerus pakkumiste arv erinevatel kettidel kahest kuni 18-ni. Piima ja piimatoodete grupist oli pakkumistes esindatud 70 toodet, toidugrupist liha-kana-kala-muna pisut üle 110 toote. Lisatavaid toidurasvu pakuti ligi 20. Maiustuste ja soolaste näkside grupist oli sooduspakkumiste lehtedel aga kokku ligi 160 toodet.

Nagu näha, tehakse soodustusi peamiselt püramiidi tipus asetsevatele toitudele ehk maiustustele, karastusjookidele ja soolastele näksidele. Nii näiteks pakuti kokku soodsalt 14 erinevat jäätist, 14 šokolaadi või šokolaadibatooni, 13 sorti šokolaadikomme, 12 erinevat sorti ja/või erineva maitsega küpsist või präänikut, 11 nimetust glasuurkohukest, üheksa eri kooki, üheksa nimetust kartulikrõpse, seitse eri karastusjooki ja seitse mahlajooki. Tegelikult peaks inimese päevane magusatarbimine piirduma 2-4 portsjoniga, kusjuures üks portsjon on näiteks 2 tl mett, moosi või suhkrut, 10 g küpsist, kommi või šokolaadi, 100 g karastus- või mahlajooki, väga väike tükike kooki või 1/3 glasuurkohukesest. Seega, süües ära 100 g šokolaadi, saab inimene juba 10 portsjonit ning 500 ml karastusjoogist 5 portsjonit magusat.

Püramiidi esimeselt ehk soovituslike päevaportsjonite arvult suurimas toidugrupis oli see-eest soodustusi tagasihoidlikult. Enamik neistki oli makaronidele (7), magusatele hommikusöögihelvestele (7) või magusatele müslibatoonidele (5). Tavalist kartulit ja friikartuleid pakuti mõlemat võrdselt kahel korral. Rukkileiba pakuti soodsalt neljal korral, samas kui peenleiba ja saia kokku kuuel korral. Korra oli sooduspakkumistes esindatud ka tatar ning täisterakaerahelbed.

Puu- ja köögivilju peaksid inimesed sööma päevas kokku 5-9 portsjonit ning enamik neist võiks tulla värskete või külmutatud toodete hulgast. Tegelikkuses aga pakuti soodsalt valdavalt konserve – 20 korral ning värskeid puuvilju pakuti soodsalt seitsmel ning köögivilju vaid viiel korral. Palju pakuti mahlu ja nektareid – 17 korda. Päevase ühe puuviljaportsjoni võib küll asendada mahlaga, kuid liigne mahlatarbimine ei ole samuti hea. Positiivsena võiks välja tuua ühe sooduspakkumiste lehe, millel on alati kohe esilehel mitmed värsked puu- ja köögiviljad.

Piimatoodetest andsid tooni maitsestatud jogurtid jm sarnased tooted, mida oli soodsalt saada 21 korral. Juuste pakuti 16 nimetust, toorjuuste kaheksa, sulatatud juuste kuus ning hallitusjuuste viis  nimetust. Piima ei pakkunud soodsalt ükski leht, keefiri oli pakutud kahes lehes.

Väga pikk oli sooduspakkumiste nimekiri toidugrupis liha-kana-kala-muna. Kahjuks aga peab siingi ütlema, et maitsestamata ja taisemat (linnu)liha leidus pakkumustes kõvasti vähem kui kõikvõimalikke sinke-vorste-poolfabrikaate. Kui maitsestatud (ahju)sealiha oli soodsalt saada kümme ja kanaliha seitse nimetust, siis maitsestamata versioone oli vastukaaluks vastavalt vaid neli ja kaks. Samuti pakuti vähe kala: värsket kahel ning külmutatud kala kahel korral. Kõige enam pakuti sinke (13), viinereid-sardelle (8) ning pihve-kotlette-lihapalle (8).

Kokkuvõttes võiks öelda, et valdav osa pakkumistest sisaldab liiga palju soola või suhkrut ja rasva ning samal ajal väga kesiselt kiudaineid, vitamiine ja mineraalaineid. Selline tasakaalustamata toit aga on üheks südame-veresoonkonnahaiguste peamiseks riskifaktoriks. Liigselt tarbitud energia ja sellest tulenev ülekaal, liigne rasv (eriti küllastunud rasvhapped), liigne sool ja suhkur toidus on kõik need, mis võivad meid haigeks teha. Õigeid toiduvalikud tehes saame seda riski vähendada, eriti oluline on süüa iga päev vähemalt viis portsjonit puu- ja köögivilju. Tehes ka sooduspakkumiste lehelt tarku valikuid ning vältides ahvatlusi, on võimalik hoida oma toidulaud tunduvalt tervislikum ning seeläbi olla ka ise tervem.

Järgmine kord sooduspakkumiste lehte saades tasuks enne ummisjalu poodi minemist veidi aru pidada, kas meil enamikke neist toitudest ikka on vaja? Äkki saab odavama, maitsvama ja tervislikuma toidu, kui valmistada see ise võimalikult värskest toorainest. Mõttekoht on siin ka sooduspakkumiste tegijatele – kas ei oleks oma klientidest hoolides parem pakkuda soodsamalt just seda kaupa, mis nende tervist toetab?