Pühadeaegne koosviibimine ei pea keerlema ümber toidu

Pühade ajal kiputakse tihtipeale sööma tavapärasest erinevat toitu ning ka kogused on märksa suuremad. Samuti kiputakse liialdama alkoholiga. Põhjuseid selliselt toimimiseks on mitmeid.

Üldjuhul külastatakse pühadeperioodil sagedamini sõpru ja pereliikmeid, mõnikord on selliseid «kohustuslikke visiite» suisa mitu päevas. Enamik pühadeaegseid külastusi hõlmab endas suuremat sorti söömist, tihti ka alkoholi joomist. Meid on õpetatud, et kui sulle pakutakse toitu, ei ole viisakas sellest keelduda, sest võõrustaja võib kurvastada või solvuda, kui tema pakutut vastu ei võeta. Teisalt sööme tihti üle ka seetõttu, et pakutav toit on niivõrd isuäratav, et ka siis, kui kõht on ühes kohas juba täiesti täis söödud, sooviks teiseski pidulauas järgmisi sööke maitsta. Sageli süüakse ka ajaviiteks – kui oled mitmeks tunniks pidulauda istuma jäänud, siis käib kahvel justkui iseenesest kogu aeg taldriku ja suu vahet.

Magu saab suure koormuse osaliseks

Enamik inimesi on vähemalt mõnel korral elus pidulauast tõusnuna tundnud, et nüüd läheb küll kõht suurest söömingust lõhki. Raske tunne jääb kestma tundideks, õppust sellest aga enamasti ei võeta ning järgmisel korral korratakse täpselt sama viga. Selline raskustunne on ennekõike tingitud sellest, et magu on sõna otseses mõttes ääreni toitu täis. Kui tühja mao maht on ligikaudu 50 ml, siis tavalise söömise korral mahutatakse sinna umbes liitri jagu toitu-jooki, aga pidulauas võib see kogus olla suisa 2-3 liitrit.

Selleks, et toit maost edasi liiguks, peab see olema eelnevalt mao poolt maomahla ja maoseinte liikumise abil võimalikult hästi segatud ja juba veidi väiksemateks osadeks lagundatud. Mida rohkem toitu, seda kauem see protsess maos aega võtab. Veidi oleneb toidumassi maos olemise aeg ka selle koostisest, kuid täpset maos viibimise aega on keeruline öelda. Kui jood ainult vett, liigub see maost üsna kiiresti edasi kaksteistsõrmikusse. Maost liiguvad suhteliselt kiiresti edasi süsivesikuterikkad toidud (näiteks puuviljad), valgu- ja rasvarikaste toitude liikumine võtab aga kauem aega.

Viimaste söömine ei tähenda loomulikult seda, et need moodustaksid maos tropi ega laseks ülejäänud toidul edasi liikuda. Kogu mass maos segatakse väga hoolikalt läbi ning ükski puuviljatükk ei jää edasipääsu juures lihatüki taha toppama, nagu tihti ekslikult arvatakse. Kui soovid, et täiskõhutunne püsiks kauem, siis tasub pigem süüa toitu, mis sisaldab arvestatavas koguses kõiki põhitoitaineid – valke, rasvu kui ka süsivesikuid. Söömisjärgse raskustunde vältimiseks tuleb lihtsalt kogustega piiri pidada. Organism on ise nii tark, et teab täpselt, millise koostisega peab olema maomahl ning teised seedemahlad, et saabunud toit imendumiseks vajalikeks toitaineteks lagundada.

Väiksem toiduvalik ennetab ülesöömist

Kas saab ka ise midagi ette võtta selleks, et ennast pühade ajal mitte ogaraks süüa? Inimesed võiksid hakata aru saama, et toidu pakkumine ning tihti ka sööma sundimine ei näita hoolimist ja armastust teise inimese vastu. Selleks on veel palju teisi võimalusi. Toit ei pea olema iga ürituse keskpunkt ning laud ei pea tingimata olema lookas. Täiesti normaalne on pakkuda väiksemat valikut ja pisemaid koguseid. Mida väiksem valik, seda vähem ka süüakse ning mõistusega inimene pärast tänab, mitte ei räägi, kui kitsil inimesel ta külas käis.

Ka siis süüakse vähem, kui on piisavalt muid huvitavaid tegevusi, mis toidult tähelepanu eemale tõmbavad. Lapsevanemad on ilmselt kokku puutunud sellega, et väikese lapsega sünnipäevalt lahkudes küsib ta, kas täna süüa ka saab? Seda seepärast, et tema on ennastunustavalt tegelenud sünnipäeval kõikvõimalike toredate tegevustega ega ole terve aeg lauas istunud ja söönud. Kui aga pühade ajal juhtub jälle, et kõht on pidulauast lahkudes pilgeni täis, siis püüa järgmisel päeval süüa vähem ja liikuda rohkem.

 

Tsitaat/väljavõte: Mida väiksem valik, seda vähem süüakse ning mõistusega inimene pärast tänab, mitte ei räägi, kui kitsil inimesel ta külas käis.

„Tagasihoidlik” jõululaua näidis

Kartulisalat 100 g, rosolje 100 g, sült 100 g, leib 50 g

Seapraad 100 g, praekapsad 200 g, kartulid 150 g, kaste 50 g

Kringel 100 g, šokolaadikook 100 g

Mandariinid 200 g, pähklid 30 g, piparkoogid 30 g

Morss 600 g, vein 150 g, kohv 150 g

KOKKU 2500 kcal, rasvad 120 g, küllastunud rasvhapped 50 g, sool ca 12 g

Toidukogus kokku ca 1300 g, jooke ca 900 g

Päevased soovituslikud kogused keskmisele naisterahvale: 2000 kcal, rasvad ca 65 g, küllastunud rasvhapped max 25 g, sool max 6 g

 

Tagli Pitsi
Ekspert
Tervise Arengu Instituut

Artikkel on ilmunud ka tervis.postimees.ee lehel 12.12

Foto: Serge Bertasius Photography at FreeDigitalPhotos.net

22. aprill 2021

Teraviljad – mis ja milleks?

Toidupüramiidis moodustavad teraviljatooted koos kartuliga tärkliserikaste toitude grupi, mida soovitatakse koguseliselt, koos puu- ja köögiviljade ning marjagrupiga, süüa kõige enam. Eestis kasvatatakse eelkõige rukist, nisu, …

19. aprill 2021

2021 on rahvusvaheline puu- ja köögivilja-aasta

Ühendatud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO) on kuulutanud 2021. aasta rahvusvaheliseks puu- ja köögiviljade aastaks. Teema-aasta üheks eesmärgiks on pöörata tähelepanu tervisekasule, mida puu- ja köögiviljade ning …

29. märts 2021

Eesti elanike toidulaua saab tasakaalu süües rohkelt taimseid toite

Tervise Arengu Instituut (TAI) viib läbi kampaaniat, mis kutsub üles järgima toidupüramiidis esitatud tasakaalus ja mitmekesise toitumise soovitusi, keskendudes püramiidi alumises osas paiknevatele taimsetele toitudele …

16. märts 2021

Lihtsad toitumissoovitused majanduslikult keerukatel aegadel

Toitumine täidab tervise hoidmisel olulist rolli. Selleks, et oma tervist paremini toetada, ei tohi ka majanduslikult keerulistel aegadel unustada oma toiduvalikule tähelepanu pöörata. Soovitame võimalusel …

8. märts 2021

See, mida ja kuidas sööme, mõjutab ka meie vaimset tervist

Vaimse tervisega seoses oleks toitumise osas ehk kõige olulisemaks nõuanne – mõtle, mida sööd, aga ära mõtle üle. Oma toitumisele tuleb kindlasti tähelepanu pöörata. Kui …

Kõik artiklid