Päkapikkude kriisikoosolek: mida kingipakki panna?

Soovituslik lugemine kõikidele lapsevanematele kingipakkide teemal

E-kiri Päkapikula kõikidele elanikele: “Kommiladu on täiesti tühi. Palun kõikidel viivitamatult koguneda suurde saali kriisikoosolekule!”.

Kõik päkapikud on kogunenud koosolekule. Koosoleku juhataja pöördub laotöötajate esindaja päkapikutüdruk Mari poole, saamaks selgitusi, miks ei ole saabunud kommid, mida peaks kohe-kohe hakkama viima lastele susside sisse ning pakkima lasteaedade-koolide jõulupakkidesse.

“Ma käisin just ühel koolitusel,” selgitab Mari, “ja seal räägiti meile sellest, et juba väikeste laste seas on nii palju ülekaalulisi, nad ei liiguta ennast üldse ning väga paljudel on hambad juba väga väiksena katki. Toodi näiteks, et eelmisel aastal sõi üks poiss ära ka oma vendade kommid, sest neile kommid ei maitsenud ja pärast ei jõudnud ta enam jalgpallitrennis pallile järele joosta. Teine poiss aga sai sussi seest ning ema-isa ja lasteaia jõulupakkidest väga palju iiriskomme ning sõi neid kogu aeg toidukordade vahele ning temal tekkis sellest palju hambaauke. Kas teie üldse teate, kui palju väikesed lapsed tohiksid päeva jooksul magusaid-soolaseid näkse süüa? Eelkooliealised päeva kohta 2 ja nii umbes 9ndast eluaastast maksimaalselt 4 portsjonit päevas. Ja portsjon – see on ikka imetilluke – vaid üks järgmistest: 2 teelusikatäit suhkrut, 1 teelusikatäis mett, 1 küpsis, 1 komm, 1/3 kohukesest, üks koogi- või saiakeseamps, 100 g magusat jooki, u ½ dl kartulikrõpse. Seepärast ma ei tahtnudki meile enam komme tellida, aga me ei osanud ka välja mõelda, mida võiksime nende asemel kasutada.”

Koosolekusaalis võtab maad vaikus. Mari räägitu pani päkapikke sügavalt järele mõtlema, kui palju nad on siiani kogu aeg lastele kommi viinud, arvates, et see on neile hea ja teeb rõõmu. Ja nüüd siis hoopis niimoodi! Vaikselt hakatakse omavahel sosistama ja mõtteid vahetama, mida võiks kommide asemel edaspidi sussidesse ja jõulupakkidesse panna. Tuleb ettepanek kasutada hoopis halvaad ja magustatud pähkleid ning magustatud kuivatatud marju-puuvilju. Kuid Mari ütleb, et ka need käivad kõik magusate näkside alla ja ei ole palju paremad kui tavalised kommid. Kostub ka hääli, et kindlasti rõõmustaksid lapsed väikeste plastmassist vidinate üle, nt loomakujukesed vms. Kuid Mari tõmbab ka sellele mõttele vee peale: “Ma käisin teisel koolitusel veel …seal räägiti, kui suure jalajälje me selliste asjade ostmisega tekitame, mida me tegelikult ei vaja, mille tootmiseks kulub palju ressurssi, kuid mis lähevad väga ruttu katki ning jõuavad peagi prügisse.”

Tagantpoolt tuleb ettepanek, et äkki peaks rohkem mõtlema sellele, mida lapsel tegelikult vaja on, mitte ainult sellele, et see hetkeks rõõmu või suu magusaks teeks. Teised päkapikud kiidavad mõtte heaks ja hakkavad järjest pakkuma ideid omalt poolt: “Kui midagi söödavat, võiks see pigem olla puuvili, nt mandariin või kiivi või väike kotike pähkleid-seemneid”; “Just, ise pakitud ja piisab täiesti paarist supilusikatäiest”; “Ja sinna juurde annab ju iga päev mõne vahva soovi või mõttetera ka lisada”.
“Jälgige kindlasti, et te ei viiks pähkleid lapsele, kel selle vastu allergia”, manitseb vahepeal Mari. Päkapikud on hoos: “Aga äkki midagi, mida tal on oma hobiga tegelemiseks vaja, näiteks pintsel?”; “Mõnele meeldivad kindlasti toredad sokid ka!”.

“Mina kutsuks üles tugivõrgustikku ehk lapsevanemaid ka kaasama,” kostub tagasihoidlik soovitus. “Lapse jaoks kõige väärtuslikum kingitus on aeg, mille vanem talle pühendab. Ning eriti tore oleks, kui seda kõike veel kuidagi lapse liikumisaktiivsuse suurendamisega siduda saaks”.

Niimoodi valmibki päkapikkudel nimekiri sellest, mida kõike sel aastal kommi asemel sussi sisse või jõulupakki panna. Mari koos kaaslastega läheb tellimust esitama. Veidi tellivad nad siiski komme ka, sest mõnikord harva võib ikka mõne kommi lapsele sussi sisse viia, peaasi, et mitte iga päev ja suurtes kogustes.

Päkapikkude kinginimekiri

Autor: Tagli Pitsi, toitumise ekspert, Tervise Arengu instituut