Õiged mõtted on südame parimad sõbrad

Eestis on surma põhjustavate haiguste hulgas jätkuvalt esikohal südame-veresoonkonnahaigused. Mis siis ikkagi südamelihaseinfarkti ja ajuinsulti põhjustab?

Lihtne on vastata, et see on tingitud suitsetamisest, kõrgest vererõhust, ülekaalust, kõrgest kolesteroolist, stressist, suhkruhaigusest, pärilikkusest ja teistest riskiteguritest. Meeles aga tuleks pidada, et iga inimene on terviklik – tema elu kvaliteet, töövõime, õnn, rõõm ja arenevad haigused sõltuvad inimese enda mõtetest ja emotsioonidest. 

Kahjuks elatakse tänapäeval sageli neurootiliste sundmõtete ja hirmude meelevallas ning ollakse sõltuvuses ainult ümbritsevast, näiteks partnerist, majanduslikest tingimustest jne. Näilist sisemist tühjust täidetakse asendustegevustega nagu suitsetamine, alkoholitarvitamine, narkootikumid, ohtlikud ekstreemsused, ülesöömine. Sellise mõttelaadi ja emotsionaalse seisundi pideval, aastaid kestval püsimisel reageeribki organism haiguse tekkega või selle süvenemisega.

Iga inimese organism reageerib varem või hiljem, kuid õieti ja täpselt nendele tunnetele ja mõtetele, millega järjepidevalt kogu oma keha mõjutatakse. Negatiivsed ehk ebameeldivad tunded ja mõtted aitavad võimsalt kaasa südame-veresoonkonnahaiguste väljakujunemisele ja tervise allakäigule. Negatiivse stressi maandamiseks ja hea enesetunde saavutamiseks on üks kindel vahend – regulaarne füüsiline tegevus, mis peaks olema elulaadi osaks. Vahel juhtub ka nii, et soovime alustada mingit sporditegemist, aga ühel või teisel ettekäändel alustamiseni mitte kunagi ei jõua. Sellise soovi mitterealiseerimine võib kujuneda tugevaks negatiivseks emotsiooniks. Siis on võimalik selle tundega tegeleda ja loobuda takistavatest ettekäänetest.

Väga oluline on oma keha hoida heas vormis, siis ei kannata süda füüsilise ülekoormuse all ja haiguste tekkimise risk on väike. Kui oled kontoritöötaja ja igapäevane töö pole füüsiline, siis tuleks teha vähemalt kolm korda nädalas tervisesporti. Kehakaal hoia normis (ehk pikkus – 100), söö õigel ajal ning kolm korda päevas. Hommikul peaks sööma veidi ja ükskõik kui vara, aga enne kella 10, lõunasöök peaks jääma 12 ja ühe vahel, aga kindlasti enne kella kahte ning õhtusöök kella viie ja kuue vahele. Õhtune toidu kogus peaks olema lõunasöögist väiksem.

Kui oled suitsetaja, siis loobu täiesti sellest. Ära tuleks jätta suures koguses alkoholi joomise episoodid (pudel ja rohkem viina või muud kanget alkoholi õhtu kohta), mis tekitavad kehale ja vaimule mitmeid päevi ja nädalaid kestvaid kahjulikke tagajärgi. Mõõdukas koguses alkoholi tarvitamine (0,5 l õlut või 250 ml veini või 60 ml kanget alkoholi õhtu kohta) sellist kahju ei tekita, aga mingit kasu ka sellest organismile pole, sest igal juhul on alkohol toksiline aine. Võimalusel mitte töötada öösiti, magama minna hiljemalt kell 22-23.

Kahjuks näen oma praktikas ka vales rütmis elavaid ja ülepingutavaid inimesi. Sellised „aktiivsed“ inimesed töötavad kodus kuni kaheni öösel, tõusevad vara, lähevad tööle, lõunat ei saa süüa, sest pärast lõunasööki jäävad uniseks ja kaotavad töövõime. Õhtul lähevad nad intensiivsesse trenni, kus tekitavad oma südamele ülekoormuse. Tagajärjeks on unehäired, väsimus, vererõhu tõus, rütmihäired, ärevushäire, paanikahood jne.

Südame hoidmiseks on väga tähtis vaimu ja hinge hea seisund. Juba iidsetest kultuuridest alates on põhjendatult südant ja hinge peetud sünonüümideks. Hingelise tasakaalu, sisemise rõõmu, õnne või armastuse leidmiseks on kasutusel palju erinevaid meetodeid ja lähenemisteid. Tõhusad võivad olla meditatsioon, jooga, tai chi, vabastav hingamine ja paljud teised meetodid. Peaasi, et ise tunned kui üks või teine meetod sind aitab ja sa sellest meetodist sõltuvusse ei jää.

Paljud on leidnud endale ise oma sisemise rõõmu ja hingelise tasakaalu hoidmise meetodid ning oskavad seda kasutada. Sellistel inimestel silmad säravad, nad on alati rõõmsad, neil pole igav, neil pole probleeme ega stressi. Kõrvalseisvad ja ärevuses elavad ning oma mineviku ja tulevikuga seotud sundmõtetega maadlevad inimesed ei saa neist aru või ei märkagi neid.

21. sajandi kohta on teada, et surma põhjustavate haiguste esinumbriks kujunevad psüühilised haigused. Seega nüüd sõltub inimese elu kvaliteet ja eluiga vaimsest tervisest.

Dr Arvo Rosenthal, kardioloog

20. mai 2020

Liikumine ja toitumine: mida eriolukorra ajast kaasa võtta?

Tervise Arengu Instituut (TAI) kogus Eesti elanikelt häid mõtteid, kuidas eriolukorra aeg nende söömis- ja liikumisharjumusi parandas. TAI toitumise ja liikumise valdkonna ekspert Tagli Pitsi …

29. aprill 2020

Kas tead, kui palju päevas soola tarvitad?

Soolast saame naatriumi, mis on eluks väga oluline mineraalaine, kuid samal ajal selle liigne tarvitamine võib meie organismi kahjustada. Päevane maksimaalne soolakogus võiks täiskasvanutel jääda …

15. aprill 2020

Aita Toidupanka!

Kriisiolukorras käib toidupoes vähem inimesi ja Toidupanga kogumiskastidesse koguneb vähem annetusi. Samas on abi vajavate inimeste hulk kasvanud. Just seetõttu ootavad Toidupangad üle Eesti heade …

24. märts 2020

Kuidas kokkuostetud kuivaineid ja purgisuppe targalt kasutada?

Tervise Arengu Instituudi poole on pöördutud küsimustega, kuidas saaks praeguses olukorras siiski tagada mitmekesist ja tasakaalustatud söömist. Meie toitumise ja liikumise valdkonna ekspert Tagli Pitsi annab soovitusi, …

16. detsember 2019

Plaani neil pühadel targalt ja ära koorma oma keha liigselt

Toidublogija ja kokaraamatute autori Mari-Liis Iloveri soovitused tasakaalus jõuludeks: Jõulud on aeg hea ja parema nautimiseks, ometi ei ole mingit vajadust end jõulude ajal oimetuks …

Kõik artiklid