Mis muutub toidumärgistuses?

Euroopa Liidus on toidu märgistamise nõudeid ühtlustatud alates 1979. aastast.

Käesoleva aasta 13. detsembrist muutuvad need veelgi täpsemaks. Olulisematest muudatustest märgistamise nõuetes kirjutab Maablogis Põllumajandusministeeriumi toidu üldnõuete büroo peaspetsialist Külli Johanson.

• Märgistus muutub selgemaks ja loetavamaks. Tarbijatel on sageli probleeme märgistusel esitatud teabe nähtavusega. Seetõttu kehtestatakse alates detsembrist minimaalse tähemärgi suuruseks 1,2 millimeetrit. Senini kasutatakse sageli sellest väiksemat kirja, kuna tähemärgi suurust kehtestatud ei olnud. Kohustuslik teave tuleb märkida silmatorkavasse kohta, hästi nähtavalt, selgesti loetavalt, seda ei tohi mingil viisil peita, varjata ega katkestada muu teksti või kujunduslike elementidega. Tekst peab olema tausta suhtes kontrastne.
   
• Allergikutele muutub valiku tegemine lihtsamaks. Pakendamata toitude (nt lahtiselt müüdavad salatid ja vorstid) puhul on kohustuslik esitada põhilised allergiat põhjustada võivad koostisosad müügikohas ja pakendatud toitude puhul koostisosade loetelus sellisel viisil, et nad eristuksid teistest koostisosadest kirjastiili või taustavärvi abil. Põhilised allergeenid on gluteeni sisaldavad teraviljad, koorikloomad, sojaoad, muna, kala, piim, pähklid, seller, sinep, seesamiseemned ja mõned E ained (vääveldioksiid ja sulfitid).
   
• Lihatoodete päritolu esitamine muutub kohustuslikuks. Tarbijauuringud näitavad, et üha rohkem soovitakse infot toidu päritolu kohta. Praegu saab täpset infot päritolu kohta veiseliha, puu- ja köögiviljade, mee ning oliiviõli puhul. 2015. a aprillist muutub päritoluriigi esitamine kohustuslikuks ka värske, jahutatud ja külmutatud sea-, lamba-, kitse- ja kodulinnuliha puhul. Euroopa Komisjon hakkab analüüsima päritoluriigi esitamise vajadust ka muude toitude puhul, nagu näiteks teised lihaliigid (uluki- ja küülikuliha), piim ja töötlemata toidud, samuti piimatoodete koostisosana kasutatav piim ja põhikoostisosad, mis moodustavad toidust rohkem kui 50 %. Praegused märgistamise nõuded ei anna piisavalt infot toote päritolu kohta, sest töödeldud toitude päritoluriigina võib esitada toidu valmistajariigi ning põhitooraine päritolu ei pea eraldi välja tooma. Nii võib nt Eestis Poola maasikatest valmistatud moosi praegu märgistada kui Eesti päritolu toodet ning maasikate päritolu ei pea eraldi välja tooma. Seetõttu otsivad EL liikmesriigid, sh Eesti võimalusi pakendiinfo esitamise reguleerimiseks nii, et tarbijad ei oleks päritolu suhtes eksitatavad.
   
• Toidupakenditele lisandub toitumisalane teave. 2016. aasta detsembrist lisandub toiduvalmistajatele kohustus esitada teave toidu energiasisalduse ning rasvade, küllastunud rasvhapete, süsivesikute, suhkrute, valkude ja soola koguse kohta. Toitumisalase teabe esitamist peetakse tarbijate teadlike valikute tegemisel väga oluliseks. Praegu on toitumisalase teabe esitamine kohustuslik vaid juhul, kui märgistusel esitatakse toitumis- või tervisealane väide.
   
• Soolasisalduse esitamine muutub selgemaks. Uute reeglite kohaselt peab toitumisalases teabes andma tarbijatele naatriumi asemel teavet naatriumi baasil arvutatava soola koguse kohta, sest seda infot on inimestel lihtsam mõista. Seejuures peaks esitatav soola kogus hõlmama lisaks keedusoolale (naatriumkloriid), ka looduslikult toidus sisalduva ja lisatud naatriumi põhjal saadud soola kogust. Kuigi selliselt arvutatud soola puhul võib soola koguse numbriline näitaja teataval määral suureneda, toote soolasus sellest ei muutu. Tarbijad saavad ostuotsust tehes lähtuda põhitõest, et päevane tarbitav soolakogus ei tohiks ületada 6 grammi.
   
• Märgistusse lisandub info liha- ja kalatoodete külmutamise ning sulatamise kohta. Külmutatud liha ja lihast valmistatud toodete nagu nt hakklihasegu, toorvorstid, kotletid ning ka töötlemata kala puhul peab esitama külmutamise kuupäeva. Külmutatud toote müümisel sulatatuna tuleb märkida selgesõnaliselt “sulatatud”. Kui hilisem sulatamine mõjutab toote edasisi kasutusvõimalusi, peab tarbijatele ka selle kohta teavet andma, nt pagaritoodete, liha- ja kalatoodete puhul. Erandiks on toidud, kus külmutamine on osa tootmisprotsessist ning toidud, mille puhul sulatamine ei avalda negatiivset mõju toidu ohutusele või kvaliteedile, nt või.
   
• Tootenimetusse lisandub info veesisalduse kohta. Lõigu, portsjoni või praetükina müüdava liha- ja kalatoote puhul, mis sisaldab lisatud vett rohkem kui 5 % lõpptoote kaalust, tuleb esitada teave vee olemasolu kohta toidu nimetuses. Seetõttu peaksid tarbijad nägema mõne aja pärast mõnevõrra teistsuguseid tootenimetusi.

Toidu valmistajatel on veel mõned kuud aega uute nõuete rakendamiseks, kuid paljude tootjate pakendid vastavad juba praegu uutele märgistuse nõuetele. Enne selle aasta 13. detsembrit turule viidud või märgistatud tooteid, mis nõuetele ei vasta, võib siiski turustada kuni varude lõppemiseni. Seetõttu läheb üleminekuaeg pikemaks eelkõige pika säilimisajaga toodetel, mis on pakendatud ja märgistatud vahetult enne 13. detsembrit 2014. Veel mõnda aega võib leida poest tooteid, mille pakendid ei pruugi olla kooskõlas uute nõuetega.

Toidu märgistamist reguleerivad õigusaktid on muutunud järjest täpsemaks eesmärgiga anda tarbijatele rohkem infot valikute tegemiseks. Jääb vaid loota, et tarbijatel jätkub aega ja tahtmist enne ostuotsuse tegemist süveneda pakendi märgistusel esitatud infosse.

Allikas: Maablogi
Külli Johanson, Põllumajandusministeeriumi toidu üldnõuete büroo peaspetsialist
28.07.2014