Mida peaks teadma toidulisanditest?

Ekslikult on kujunenud arusaam, et toidulisandid moodustavad meie igapäeva elu loomuliku osa. Arvatakse, et ilma täiendavate vitamiinide ja mineraaltoitaineteta ei ole tervislik eluviis võimalik. Põllumajandusministeeriumi toidu üldnõuete büroo peaspetsialist Siret Dreyersdorff selgitab Maablogis, mida peaks teadma enne toidulisandi ostmist ja tarbimist.

Sageli tarbitakse toidulisandeid, et kompenseerida ebatervislikku toitumist, millele omakorda tuuakse ettekäändeks kiire elutempo. Nii võib toidulisandite tarbimisest saada kiiresti harjumus. Samas ei asenda toidulisandid tervislikku toitumist ja nende eesmärk on tavatoitu vaid täiendada. Toidulisandites võivad esineda vitamiinid, mineraaltoitained, aminohapped, kiudained, pre- ja probiootikumid, rasvhapped, taime- ja ürdiekstraktid.

Kõige aluseks tasakaalustatud toitumine

Nagu nimetus ütleb, on toidulisand tavatoidule lisaks, mistõttu tuleb otsus toidulisandi kasuks langetada läbimõeldult. Üldjuhul on toitained organismi normaalseks toimimiseks kättesaadavad tasakaalustatud ja mitmekülgsest toidust. Nii ei tohiks toidulisandiga asendada tavatoidust puudujäävat osa (kui just ei ole tegemist taimetoitluse eelistamise või muul põhjusel mõnest tavatoidust loobumisega). Erandiks on vitamiin D, mille puhul peetakse vajalikuks praktiliselt aastaringset tarbimist. Muidugi on olukordi, kui toidulisandi tarbimine lisaks tavatoidule on põhjendatud. Näiteks taastumiseks pärast tugevat füüsilist koormust või haigust. Kindlasti tasub sellistel ja ka muudel juhtudel pidada nõu vastava väljaõppe saanud spetsialisti, perearsti või apteekriga. Kriitiliselt peab suhtuma toitumisnõustajate soovitustesse. Tänapäeval jagavad toitumissoovitusi paljud, kuid teadmised tervisekäitumisest ei pruugi olla piisavad. Oluline on eristada vastava väljaõppega spetsialisti toidublogijast või spordisaali treenerist. Toidulisandite propageerijate eesmärk võib pigem olla toidulisandi müük kui adekvaatne toitumisalane nõustamine.

Toidulisand ei ole ravim

Elutähtsate funktsioonide toimimiseks ja energia saamiseks vajab inimene toitaineid. Neid omastab organism märksa paremini tavatoidust kui toidulisandist. Lisaks on tavatoidus esinevad toitained parema koosmõjuga. Toidulisandi valmistamisel kasutatakse vitamiinide ja mineraaltoitainete allikana keemilisi aineid, mistõttu on paljud toidulisandid puhtalt keemilise koostisega nagu ravimidki. Kuid ravim on ette nähtud konkreetse haiguse ravimiseks või haigusseisundi leevendamiseks. Seega on toidulisandil ja ravimil täiesti erinev kasutuseesmärk ja toime. Peale selle võib teatud annuses igast vitamiinist ravim saada. Seetõttu tuleb toidulisandi tarbimisel lugeda hoolikalt kasutusjuhendit ning jälgida sellel toodud toidulisandi päevast soovitatavat kogust, et seda mitte ületada.

Ära lase end eksitada toidulisandi reklaamist

Toidulisanditööstus areneb järjest jõulisemalt ja toidulisandi reklaami saadab alati agressiivne müügikampaania. Eesmärk on teistest eristuda ja tagada müügiedu oma tootele. Imetoimeid lubavad preparaadid peaksid tarbijais kahtlusi tekitama. Tähtis on säilitada selge meel ja mõelda, kas üks väike kapsel suudab tagada kogu välja reklaamitud mõju. Unikaalsed omadused ja teaduslike uuringutega tõendatud tulemused on mõistlik enne toidulisandi kasutamist üle kontrollida.

Tähelepanelik tuleb olla ka e-poest toidulisandi ostmisel. Sellisel juhul tuleks välja selgitada kogu võimalik teave müüja kohta. Sageli võib juba puudulik info müüja kontaktide kohta olla märgiks, et tegemist ei ole usaldusväärse toidulisandiga. Erilise ettevaatlikkusega tuleb suhtuda kehakaalu alandamiseks mõeldud preparaatidesse.

On esinenud juhtumeid, kus kaalu vähendamiseks mõeldud toidulisandite koostisesse on lisatud aineid ebaseaduslikult. Sellised ained on tihti osutunud hoopis ravimiks. Seega võib soovitud eesmärgi saavutamise asemel tekitada oma tervisele hoopis kahju. Kui toidulisandi tarbimisel esinevad kõrvaltoimed, siis on mõistlik teavitada sellest oma perearsti.

Teadaolevalt ei ole toidulisandite kohta ühtegi teaduslikel alustel uuringut, mille tulemused kinnitaksid nende efektiivsust. Tasub mõelda, kas kehakaalu alandamiseks mõeldud preparaat on ainus mõistlik lahendus või oleks otstarbekam kasvõi mõõdukas füüsiline tegevus värskes õhus ja oma toitumisharjumuste, nii toidu valiku kui ka koguste, muutmine.

Mõtle hoolikalt, kas ikka vajad toidulisandit

Toidulisandite puhul ei ole ühte kõigile sobivat lahendust. Kui sõber tarbib ja soovitab mõnd toidulisandit, siis ei tähenda see, et sinu keha ja organism vajavad sedasama. Oluline on teadvustada, et toidulisandi tarbimisega võib kaasneda risk. Kindlasti ei tohi unustada, et tasakaalustatud ja mitmekülgne toitumine kindlustab enamikel juhtudel organismi vajalike toitainetega.

Teabematerjal toidulisandite kohta http://www.agri.ee/et/mida-tasub-teada-enne-toidulisandi-ostmist

Siret Dreyersdorff, Põllumajandusministeeriumi toidu üldnõuete büroo peaspetsialist
Artikkel ilmus Maablogis 16.12.2014