Margit Härma: ainult präänikuga

Ja nii ongi hea, sest mehed armastavad oma harjumusi ja hoiavad neist kinni nagu perereliikviatest. Sõbrad, mõned õlled ja grillitud vennaihu tarbimine on mõnus ja kättesaadav lõõgastus kiire ja julma elu keerises. Meie tublid mehed, kes riigi ja pere eest seisavad, tööl usinasti rügavad, on igal juhul välja teeninud, et vabal ajal rihm veidi lõdvemale lasta, aga oleks ju hea, kui see ei hakkaks tervise peale.

Naised, olgu nad siis abikaasad, elukaaslased, emad või õed, on alati meeste tervise pärast rohkem mures kui mehed ise. Nii on ka paarid, kes minu juurde tulnud toidureformi asjus nõu saama, mures ikka mehepoja kõrge kolesteroolitaseme ja vererõhu pärast. Murelik ja otsusekindel naine ees ning murelik ja ehmatanud mees järel. Naiste põhiline mure on, et kas saab ikka mehe korda, meeste mure on, et kas nüüd on siis suitsuvorstiga kõik. Kui siis koos üksipulgi läbi käia, milline toit on hea, milline halb, langevad kiidujutud brokoli maitsenüanssidest kui veepiisad külmale kerisele ja silmis peegeldub vaid siiras ja liigutav peekonilein.

Meestele üldiselt ei meeldi, kui neile öeldakse, mida nad teha tohivad ja mida mitte. Ja ega tark naine lähegi oma armsa inimese väärikuse kallale käskides-keelates, tänitades või dresseerides. Toitumisharjumuste muutmine on raske kõigile, aga eriti meestele, kes tihti ennast ülearu tähtsaks ei pea, vaid tahavad vahel lihtsalt vabalt võtta ja koguda jõudu järgmiseks võitluseks. Kui aga teha sellest muutusest põnev seiklus uude maitsete maailma, võib ka kõige alalhoidlikum mees lustiga kaasa minna. Muidugi on olemas väike osa mehi, kes on ise toidu alal uuenduste eestvedajad. Välisreisidel uurivad nad juba pärast maandumist, kus müüakse friteeritud ritsikaid või millises restoranis saab maitsta alligaatoriliha. Ja nende pärast polegi vaja muretseda. Küll aga traditsioonides kinni olevate meeste pärast, kes veel täisealisena ema tehtud toidu järele õhkavad ja kellele ainus «korralik toit» on rasvane seapraad. Just alalhoidlikkus teeb mehed uue suhtes umbusklikuks, kuigi ka muutuste läbiviimiseks kuluv energia, aeg ja vaev väärib märkimist.

Minu parim nõuanne on tuua kodusele toidulauale uusi köögiviljatoite siis, kui on nende tipphooaeg ehk enam-vähem just praegu. Siis on köögiviljad kõige maitsvamad ja ka odavamad. Tervislik toidureform ei pea tähendama, et kõigest harjumuspärasest heast ja ebatervislikust loobutakse päevapealt, vaid et pikaajaliste lemmikroogade kõrvale leitakse aegamisi uusi tervislikke lemmikuid. Mehed söövad ka kaalikaid-kapsaid, brokolit ja spinatit, kui need on hästi tehtud ja võikilluke peal. Kõige suuremate köögiviljapõlguritega tuleb olla veidi kavalam. Aga ka nemad söövad mõnuga peedi-šokolaadi kooki või peekoniga maitsestatud suvikõrvitsa pikkpoissi.

Järgmisel nädalal on vist soodsaim aeg kodus ära proovida, millised juurikad ja köögiviljad mehele kõige rohkem meelt mööda on, sest hea maitse on just see präänik, mis nad rohkem köögivilju sööma meelitab, mitte hirmutamise ja hurjutamise piitsalaksud. Tänapäeval, kui internet toob meile kogu maailma tippkokkade ja koduperenaiste parimad retseptid otse koju kätte, pole ka vaja emale helistada või kokakursustele minna. Piisab pealehakkamisest ja teadmisest, et meeste toitumisharjumusi saab muuta ikka ainult präänikuga.

Margit Härma

Allikas: Postimees, Naine24