Kas tunned? Söö ära!

Kas oled vahel tundnud kuidas punapõskne õun puu otsas, mahlane tomat kasvuhoones või vastupandamatult lõhnav metsmaasikas raiesmikul justkui hüüaksid sulle „Söö mind ära!“ Panin sulle siia kirja erinevate viljade enesetutvustuse – süvene ja kuula, mida nad endast räägivad. Kas tunned nad ära?

Söö mind! Mina elan maa all. Olen sihvakas ja sale. Oranž ja vahva rohelise juuksepahmakaga. Minu ingliskeelne nimetus pärineb minus leiduvatest karotenoididest. Need on bioaktiivsed ühendid ehk taimedes leiduvad ained, mis aitavad toetada tervist: vähendada riski haigestuda südame-veresoonkonnahaigustesse ning osadesse vähkkasvajate vormidesse. Kui karotenoidide tuntuim esindaja – β-karoteen, sinu kõhtu jõuab, siis muudetakse see seal üldjuhul A-vitamiiniks. Viimane on vajalik nägemisele ja tugevdab immuunsüsteemi.

Söö meid! Kuulume küll ühte perekonda, kuid välimuselt oleme õige erinevad – üldjuhul ümarama välimusega, tugevatest tükkidest õrnade õisikuteni, peamiselt (hele)rohelist värvi. Parimad poisid meie seast sisaldavad rikkalikult folaate ja C-vitamiini, kaltsiumi ja magneesiumi, aga ka bioaktiivseid ühendeid, näiteks glükosinolaate. Glükosinolaadid toetavad maksa, et see saaks puhastada organismi kahjulikest ühenditest. Folaadid omavad suurt rolli loote närvisüsteemi normaalsel arengul, kaltsiumi on vaja aga luude tugevuse tagamiseks. Leida võid meilt aiamaalt või põllulapilt, täitsa oma kodu lähedalt.

Söö mind! Juba vanarahvas teadis rääkida, et aitan hoida arsti eemal. Sisaldan lisaks paljudele vitamiinidele ja mineraalainetele ka erinevaid bioaktiivseid ühendeid, mis toimivad antioksüdantidena. Antioksüdante on vaja, et kaitsta südame tervist ning ennetada teatud vähkkasvajaid. Pista mind kotti ja hoia alati käepärast kui nälg näpistama kipub.

Söö mind! Olen suur ja ümmargune, väljast tavaliselt roheline, seest punakasroosa. Süües mind saad kaaliumi ja väga palju vett, lisaks aitan täiendada sinu C-vitamiini ja β-karoteeni varusid. Kaalium aitab hoida vererõhu normaalsel tasemel. Kõrge vererõhk on üheks südame-veresoonkonnahaiguste riskifaktoriks.

Söö meid! Kuigi välimuselt oleme pisut erinevad ja ka hamba all tunned üht meist rohkem krõmpsuva ning teist mahlakamana, siis sisaldub meis mõlemas rohkelt lükopeeni ja E-vitamiini. Lükopeenil on ennetav toime osade vähkkasvajate vormide vastu. E-vitamiin on vajalik viljakuse tagamiseks. Meist saab ka päris palju kaaliumi ja β-karoteeni ning üks meist on eriti vinge C-vitamiini allikas. Meid mõlemaid on nii kollaseid, oranže, punaseid kui ka rohelisi, aga üht meist rohelisena süüa ei tohi. Peamiselt kasvatatakse meid kasvuhoones.

Söö mind! Olen teenimatult varju jäänud (ei teagi, kas põhjuseks on see, et elan maa all?), kuigi tegelikult olen mõnusa lillaka värviga, minust saab väga häid toite ning olen kaaliumi, raua ja folaatide allikaks. Folaatide vajadus on hästi suur viljakas eas naistel, et neil sünniksid terved lapsed. Rauda läheb vaja vere jaoks, vastupanuvõime suurendamiseks stressile ja haigustele ning väsimuse vähendamiseks. Minus on peidus ka betaiin, millel arvatakse olevat positiivne mõju põletikulistele protsessidele inimese organismis.

Söö meid! Oleme väikesed ja ümmargused. Ühed meist kasvavad aias ja teised metsas, kuid suu ja riided määrime lillakassiniseks mõlemad. Meie, kes me kasvame aias, aitame sinu organismi varustada C-vitamiiniga ning tõsta seeläbi vastupanuvõimet haigustele. Võid meid ka külmutada ning talvisel haigusteperioodil tablettide asemel turgutuseks süüa. Lisaks saad meist ka paraja portsjoni kaltsiumi, rauda, E-vitamiini ja kiudaineid. Meie sõbrad metsas sisaldavad samuti E-vitamiini ja kiudaineid ning lisaks ka kaaliumi, flavonoide ja ellaaghapet. Flavonoidid kaitsevad organismi vabade radikaalide kahjuliku toime eest ja mõjuvad seetõttu ennetavalt südame-veresoonkonnahaiguste ning teatud vähkkasvajate vormide vastu. Kiudaineid on vaja kõhu korras hoidmiseks. Ega vanarahvas neid asjata kõhutõbede puhul soovitanud.

Söö meid! Me oleme punased ja kanname ühist perekonnanime, kuid aias oleme palju suuremad kui metsaveerel. Aias ammutame maapinnast ja päikesest enda sisse rohkem kaaliumi ja C-vitamiini, metsaveerel aga kaltsiumi ja magneesiumi. Maitsvad ja hästi lõhnavad oleme mõlemad, kuigi meid jagub vaid väga lühikeseks ajaks peale jaanipäeva. Kas panid meid ikka sügavkülma või purki, et talvel samuti meiega maiustada saaksid?

Söö meid! Oleme enamik rohelised, mõned meist veidi punakaslilla varjundiga. Osad meesterahvad ütlevad meie kohta kahjuks halvustavalt, et nemad rohtu ei söö. Kui nad ainult teaksid, et meis on palju magneesiumi, mis vajalik nii lihaste (sh südamelihaste) tööks kui ka vereringele, siis nad meid ei kardaks nagu tuld. Samuti on meis kaltsiumi, mis koos magneesiumiga aitab hoida luid tugevatena ning kaaliumi, mis aitab vähendada suure soolasöömise kahjulikku mõju ning on samuti vajalik nii lihastele kui südamele. Ka folaate ja β-karoteeni saab meist päris paraja koguse. Ning meis on peaaegu sama palju vett kui kurkides, nii umbes 95-96%.

Söö meid! Oleme pisikesed ja kaunas peidus, kuid see-eest anname sulle palju kiudaineid, magneesiumi, kaltsiumi ja rauda. Kiudained täidavad kõhtu ja aitavad vältida kõhukinnisust, nad ennetavad mõningaid vähkkasvajate vorme, soodustavad kolesterooli väljutamist organismist ning aeglustuvad glükoosi imendumist, vältimaks veresuhkru taseme liiga kiiret tõusu. Me oleme nagu Aatomikud: „…ise olen väike, kuid mu jõud on suur.“

Söö meid! Toetame su tervist nii värskelt kui kuivatatult! Värskelt oleme rohelised või lillad, väikesed ja ümmargused. Kui me oleme lillat värvi, siis leidub meie nahas bioaktiivset ühendit resveratrooli. Resveratrool aitab ära hoida veresoonte lupjumist, vältida trombide teket, ta vähendab “halva” kolesterooli hulka veres, tõstes samaaegselt “hea” kolesterooli taset ning vähendab riski vähkkasvajatesse haigestumiseks. Kui meid ära kuivatada, siis meis olevad mineraalained kontsentreeruvad ning nii sisaldame palju kiudaineid, kaaliumi, magneesiumi, kaltsiumi ja rauda. Ja kringlit ärge üldse mõelgegi ilma meieta teha!

Söö mind! Eriti hea olen värskelt krõmpsutada. Elan maa all ja seetõttu kahjuks väga silmapaistva välimusega ei hiilga – olen kahvatukollase jumega. Kuid see-eest olen maapinnast ammutanud enda sisse vaid parimat – palju kaaliumi, folaate ja C-vitamiini ning pean kevadeni vapralt vastu.

Söö mind! Ka mina olen kollast värvi, kuid Eestis ma naljalt ei kasva. Seetõttu ei olnud mind siinmail varem palju saada, mispärast on mind kutsutud ka jõukuse, vabaduse ja heaolu sümboliks. Maitsev olen ma küll ning kaalium ja magneesium, mida ma sisaldan, aitavad kindlasti kaasa „hea olu“ tunde suurenemisele.

Söö meid! Oleme mõlemad oranžid, ümmargused ning kasvame okastega põõsastes, mis meid kaitsevad. Et sa meid liiga palju ei sööks! Sest oleme parajad vitamiinipommid – juba väikesest peotäiest saad kätte päevase C-vitamiini annuse. Lisaks varustame sind kiudainete, karotenoidide ning kaltsiumiga.

Söö ka mind! Kuigi olen hirmus kibe ja pärast tuleb suust „paha haisu“… Aga seda ennekõike seepärast, et minus on peidus orgaanilised ja allüülsulfiidid, mis omavad palju „anti“-asju: antibiootilisi, antimikroobseid, antifungaalseid, antiparasiitseid, antimutageenseid ja antikantserogeenseid omadusi ja seeläbi aitavad kaasa ebasoovitavate ainete kahjutuks tegemisele, toetavad südame tervist, alandades kolesterooli taset ja vererõhku, parandavad immuunsüsteemi toimimist ja tugevdavad maksa kaitsvaid ensüüme. Lisaks on minus ka arvestatav kogus kaaliumi ning kiudaineid.

Leia meid üles metsast või aiast, poest või põllult! Söö meid vähemalt viis peotäit päevas, võimalikult värvikirevalt, ning me aitame toetada su tervist tõstes sinu vastupanuvõimet haigustele ning muutes su organismi tugevamaks nii südame-veresoonkonnahaiguste kui ka vähkkasvajate vastu. Lisa meid supi sisse ja praele, võileivale ja pudrule, valmista meist salateid, magustoite või jooke. Söö meid! Ja levita seda sõnumit ka teistele – alates 17. septembrist saab igaüks veebilehel toitumine.ee liituda „Sööme ära!“-aktsiooniga.

Õiged vastused:  porgand, kapsad (eriti lillkapsas ja brokoli), õun, arbuus, tomat ja paprika, peet, mustikad ja mustad sõstrad, aed- ja metsmaasikad, erinevad salatid (nt lehtsalat, jääsalat), herned-oad, viinamarjad-rosinad, kaalikas, banaan, kibuvitsa- ja astelpajumarjad, küüslauk

Tagli Pitsi, Tervise Arengu Instituudi ekspert