Ära raiska raha vitamiinidele, vaid toitu tervislikult!

Kevadväsimusega võitlemiseks pole tarvis apteegivitamiinide järele haarata, vaid süüa puu- ja köögivilju, soovitab tervise arengu instituudi toitumisekspert Tagli Pitsi.
“Kevadväsimusest jagu saamiseks pole sugugi tarvis apteeki vitamiinide järele tormata, vaid ennekõike kriitiliselt üle vaadata oma toidusedel, et kas seal leidub piisavalt puu- ja köögivilju,” ütles tervise arengu instituudi toitumisekspert Tagli Pitsi. “Sest just C-vitamiini puudust peetakse põhiliseks kevadise väsimustunde põhjuseks.”

Teistega võrreldes on suurem C-vitamiini vajadus eksperdi sõnul suitsetajatel. Samuti vajavad suuremaid koguseid rasedad ja imetavad emad. Parimad C-vitamiini allikad on marjad, puu- ja köögiviljad, astelpaju, kiivi, paprika, tsitruselised, hapukapsas, kaalikas ja kartul. Looduslikku C-vitamiini leidub eriti rikkalikult mustades sõstardes, lehtsalatis, petersellis ja rohelises sibulas.

Toidulisandid kui raharaisk

“Väsimust ja kergemini haigestumist võib põhjustada üleüldine toitainevaene toidulaud, sest üldjuhul saame vajaliku koguse vitamiine ja mineraalaineid kätte õige ja mitmekesise toitumisega,” rõhutas Pitsi. “Näiteks rauapuuduse korral tasuks rohkem tarbida kergesti imenduva raua poolest kuulsaid liha- ja kanatooteid, D-vitamiini aga leidub enim kalatoodetes. Õnneks on kodumaine kalavalik praegu üsna lai.”

Ameerika teadlased on tõestanud, et kunstlikud vitamiinid ja mineraalsed toidulisandid ei vähenda ka kroonilistesse tõbedesse, samuti südame- ja veresoonkonna haigustesse ning vähki haigestumise tõenäosust.

Vitamiinitablett võib tuua üledoosi

Ajakiri Annals of Internal Medicine kirjutas, et enam kui 400 000 katsealusele ei avaldanud multi- või üksikvitamiinide regulaarne manustamine mingit selget mõju ja vitamiinide kasutegur haiguste ennetamisel on olematu. Teadlased leiavad, et antioksüdandid ja B-vitamiinid on krooniliste haiguste ennetamisel lausa kahjulikud või ebaefektiivsed. D-vitamiini kasutegur ootab teadlaste sõnul samuti uusi uuringuid, sest senised on andnud vasturääkivaid tulemusi.

Pitsi sõnul tasub D-vitamiini meie kliimas talveperioodil siiski pruukida. “Talvisel ajal võib D-vitamiini võtmine toidulisandina osutuda paljudele inimestele vajalikuks, kuna napib ka päikest,” rääkis Pitsi, kes siiski hoiatab vitamiinide ületarbimise kahjuliku mõju eest. “Toidust vitamiinide ületarbimine pole võimalik, ostetavate vitamiinide puhul on see oht aga täiesti olemas. Sellise ületarbimise esimesteks nähtudeks võivad olla näiteks kõhulahtisus, täpid nahal või üleüldine halb enesetunne. Vitamiine ja teisi toidulisandeid tasub ikka võtta vaid siis, kui mingil põhjusel toidust neid piisavalt ei saada, ning ka siis eelkõige arsti soovitusel ja tema nõuandeid järgides.”

Kevadväsimuse ennetamisel ei tohi Pitsi sõnul unustada ka tervislikke eluviise. “Samuti tuleb eriti kevadel palju värskes õhus liikuda ja piisavalt puhata,” lisas Pitsi.

Säästa kokkamisel väärtuslikke vitamiine!

Vitamiinide hulk toidus sõltub ka toidu valmistamisviisist. Et vähendada vitamiinide kadu, tuleb vältida liiga pikka keetmisaega ja panna köögiviljad keevasse vette. Samuti tasub ära kasutada köögiviljade keeduleem, nt valmistada sellest kastet või suppi.

C-vitamiin laguneb kergesti temperatuuri, hapniku ja valguse toimel. Ka toidu mitmekordne soojendamine hävitab vitamiine. 

Autor: Kai Maran, 13. märts 2015, ajaleht “Pealinn”

Foto: Image courtesy of papaija2008 at FreeDigitalPhotos.net