Normi piires taimekaitsevahendite jäägid toidus inimese tervist ei kahjusta

Toidus on erinevate taimekaitsevahendite jääkide esinemine teatud kogustes lubatud ning kui toit sisaldab taimekaitsevahendite jääke piirnormides, siis on tegemist ohutu toiduga, kirjutab Veterinaar- ja Toiduameti toiduosakonna peaspetsialist Kadi Padur.

Taimekaitsevahendid ehk pestitsiidid on taimede kaitsmiseks kasutatavad ained, mida kasutatakse kahjurite, umbrohu ja taimehaiguste tõrjeks eesmärgiga piirata taimehaiguste levikut, takistada toiduainete riknemist ja hävitada kahjulikke organisme. Euroopa Liidus on kehtestatud teaduslikest alustest lähtuvad taimekaitsevahendite jääkide piirnormid toidus, mille alusel Veterinaar- ja Toiduamet ning Põllumajandusamet regulaarselt taimekaitsejääkide sisalduse taset analüüsivad. Kontrollprogrammide raames analüüsitakse peamiselt Eestis müüdavaid puu- ja köögivilju ning vähemal määral ka loomset toitu, kuhu võivad taimekaitsevahendite jäägid sattuda läbi sööda.

Piirnormidele vastava toidu tarbimisel ei avalda need ka pikaajalisel tarbimisel kroonilist mõju

Taimekaitsevahendite jääkide piirnormide väljatöötamisel on teaduslike meetoditega hinnatud nii kohest ehk akuutset, pikaajalist kui ka koosmõju. Sellega tegeleb Euroopa Toiduohutusamet ning vastavalt teadusuuringute tulemustele on Euroopa Komisjon kehtestanud taimekaitsevahendite jääkide piirnormid toidule. Normid kehtivad ühtselt nii Eestis kui ka teistes Euroopa Liidu liikmesriikides. Piirnormide väljatöötamiseks hinnatakse terviseriski toidus sisalduva aine kontsentratsiooni ja vastava aine akuutse referentsdoosi andmete baasil ning leitakse, millises koguses toidu tarbimise korral oht inimese tervisele akuutse mürgistuse läbi võiks avalduda. Taimekaitsevahendite jääkide piirnormid on seatud madalatele tasemetele ning analüüsimisel toidust leitavate jääkide kontsentratsioonid on üldjuhul nii madalad, et kohest mõju need inimese tervisele ei avalda. Piirnormidele vastava toidu tarbimisel ei avaldada need ka pikaajalisel tarbimisel kroonilist mõju. Uuringud on näidanud, et koorimine ja kuumtöötlemine või nende meetodite ühendamine vähendavad puu- ja köögiviljades olulisel määral taimekaitsevahendite jääkide sisaldust.

Taimekaitsevahendite jääkide kontrollimine erinevates toidugruppides toimub regulaarselt

Aastate jooksul on Veterinaar- ja Toiduamet ning Põllumajandusamet uurinud paljusid erinevaid toidugruppe, et kontrollida nendes sisalduvate taimekaitsevahendite jääkide nõuetekohasust. Kokkuvõttes võib öelda, et uuritud toidust ei sisalda üldjuhul ühtki taimekaitsevahendi jääki imiku- ja väikelapsetoidud ning loomset päritolu toit. Samuti ei ole nõuetele mittevastavaid taimekaitsevahendite jääkide koguseid tuvastatud kartulitest, apelsinidest, kurkidest, peakapsastest, rapsist, tomatist, nisust, banaanidest ja paljudest teistest toitudest. Siiski joonistuvad välja mõned toidugrupid, mis sisaldavad sageli vähemalt üht taimekaitsevahendi jääki. Nendeks on näiteks pirnid, banaanid, viinamarjad ja virsikud-nektariinid. Siiski on leitud jääkide kogused üldiselt väikesed ja piirnorme on ületatud harva. Euroopa Liidu ja Euroopa Majandustsooni riikides igal aastal uuritavate taimekaitsevahendite jääkide proovide tulemuste kohaselt ületavad igal aastal taimekaitsevahendite jääkide piirnorme kõikide toidugruppide lõikes kokku umbes 2 protsenti uuritud toidust. Umbes pool uuritud toidust aga ei sisalda ühtki taimekaitsevahendi jääki ning ülejäänud umbes 48 protsenti toidust sisaldab vähemalt üht taimekaitsevahendite jääki, mille kogused toidus on üldjuhul marginaalselt madala kontsentratsiooniga. See tähendab, et need inimese tervisele ohtlikud ei ole.

Taimekaitsevahendite jääkide sisaldus toidus üldiselt piirnorme ei ületa

Näiteks 2016. aastal võtsid taimekaitsevahendi kontrollprogrammi raames Veterinaar- ja Toiduameti ning Põllumajandusamet nii taimset kui ka loomset päritolu toitudest taimekaitsevahendite jääkide sisalduse uurimiseks kokku 337 proovi. Neist 202 ehk 60 protsenti proovidest ei sisaldanud mitte ühtegi jääki, 134 proovi ehk ligi 40 protsenti sisaldasid vähemalt ühte normi piiresse jäävat taimekaitsevahendi jääki. Ainult üks proov ehk 0,3 protsenti analüüsitud toidust sisaldas üht taimekaitsevahendi jääki üle lubatud piirnormi. Nendeks olid Brasiilia päritolu õunad. Juhul, kui analüüsist selgub, et toit sisaldab taimekaitsevahendite jääke üle lubatud piirnormi, kutsutakse vastav tootepartii turult tagasi.

Loomse toidu saasteainete seire raames taimekaitsevahendite jääkide sisalduse uurimiseks võttis Veterinaar- ja Toiduamet möödunud aastal 89 proovi. Uuriti nii mett, mune, piima, kala, veise-, sea- ja lambamaksasid ning veise-, sea-, lamba- kui ka broilerirasvasid. Mitte ükski proovidest ei sisaldanud taimekaitsevahendite jääke üle lubatud piirnormi. Meest võeti 16 proovi, millest ükski ei sisaldanud taimekaitsevahendi jääke üle lubatud piirnormi.

Mahetoidu kasvatamisel ei tohi taimekaitsevahendeid kasutada ega seega jääke leiduda

2016. aastal leiti viiest mahetoidu proovist taimekaitsevahendite jääke, mis ei ületanud küll kehtestatud piirnorme, mistõttu tavatoiduna oleksid tooted olnud nõuetekohased, kuid mahetoidu kasvatamisel ei tohi taimekaitsevahendeid kasutada. Seetõttu ei tohi nendes ka taimekaitsevahendite jääke leiduda. Tegemist oli kahel juhul rukkiteradega ning ühel juhul rapsiseemnete, brokkoli ja veiniga.

Ühe toiduproovi analüüsimiseks kulub olenevalt uuritavatest taimekaitsevahendite jääkidest ligikaudu 400–800 eurot ehk riik kulutab igal aastal toiduproovidest taimekaitsevahendite jääkide uurimiseks umbes 220 000 eurot.