Söömishäired

Tere. Soovin nõu toitumise osas, et oma kaalu tõsta ja sellega elukvaliteeti parandada. Olen 35 ja umbes pool oma elust elanud söömishäirega, sh olnud kogu oma täiskasvanuea alakaalus (kmi 14-17). Söömishäire on aastate jooksul võtnud erinevaid vorme, anoreksiast ortoreksiani ja viimasel ajal enim ARFID sarnane. Mul ka autism ja väga tundlik närvisüsteem. Lisaks on aastatepikkune alatoitumine minu seedimise veelgi tundlikumaks muutnud ja diagnoositud ka atroofiline gastriit ja toitainete imendumishäire. Paljud toidud on tekitanud füüsiliselt ebameeldivaid tagajärgi ning kuna mul on üldse väga madal taluvus igasugu kehaliste aistingute suhtes, siis on piisavalt söömine osutunud ületamatuks takistuseks. Aastatega on mul välja kujunenud üsna rangete reeglitega “söömise süsteem”, mis pole otseselt tervisele kahjulik, pigem lausa eeskujulik, kui selle toitumisnõustajale ette näitan, aga ma ei julge väljaspool seda loodud süsteemi midagi süüa. See käib nii toiduvaliku, toitude söömisjärjekorra kui söömisaegade kohta. See omakorda tingib tihti toidukordade ebapiisavuse, kui turvalisi valikuid pole parasjagu saadaval ja nii pole kokkuvõttes võimalik kaalu tõsta. Ma olen käinud erinevate psühholoogide ja psühhiaatrite juures. Kõikide ühine seisukoht tundub olevat, et söömishäire puhul peaks õppima taluma seda ebamugavust või raskustunnet mis söömisega tekib. Mul on aga tunne, et ma ei jõua sellega kuhugi, et õpiksin aktsepteerima seda ebamugavust, olen seda varsti juba 10a üritanud. Kui ma keskendun välimusega seotud hirmule “paks” olla (jah, seda esineb ka), siis see aktsepteerimise meetod ja KKT stiilis mõtete muutmine töötab, sest see “paks” on tunne, mida tõesti saab mõtete abil muuta. Aga reaalsete füüsiliste valudega on väga raske ennast neid aktsepteerima või mõtteid muutma panna. Isegi, kui tean et see valu on psühhogeenne, siis minu kogemuses on see siiski reaalne ja ma ei suuda oma aju veenda, et see on tegelikult ohutu. Mul on tunne, et sageli alahinnatakse seda sensoorset kogemust, mida autistid seoses ülitundlikkusega kogevad. Seetõttu otsin ma praegu pigem toitumisalast nõu, kuidas oma menüü nii koostada, et see põhjustaks võimalikult vähe “kannatusi”. Ehk siis, kuidas saada rohkem kaloreid nii, et see oleks võimalikult kerge seedimisele? Hetkel ma ei tarbi üldse piimatooteid ega nisujahu. Kõige keerulisem on kiudainetega, sest hea ei ole liiga vähe ega ka liiga palju. Pikka aega kartsin ka valku, kuna see tekitab kõhus raske tunde. Nüüd olen sojavalgupulbrit smuutisse lisama hakanud ja sellega raskust ei teki. Suuri (teiste mõistes normaalseid) koguseid liha ma aga näiteks süüa ei suuda.