Tervislik toitumine

Birgit

10. juuli 2018

Tervislik toitumine

Tere!
Sooviks küsina kliide söömise kohta. Olen sattunud neist vaimustusse – nisukliid, kaerakliid, speltakliid, rukkikliid.
Söön neid päevas pudru, keefiri, piima jt segatuna kokku hinnanguliselt 4-5 kohvitassi (ca 2-2,5dl suurused tassid) täit. Lisaks pean lugu ka muidu tervislikust toitumisest, mis tähendab, et söön ka palju juur- ja puuvilju, kus samuti kiudaineid. Samuti kaerahelbeid pudru sees.

Kas sellistes kogustes kliide söömine pikemas perspektiivis võiks mõjuda kahjulikult? Olen kasutanud nisukliisid juba võiks öelda 10 aastat , kaerakliisid 5a, teised on tulnud nüüd lähikuudel. Sellistes kogustes aga ca 2-3 kuud. Kuidas mõjub see erinevate mineraalainete imendumisele?

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Küsimusele vastab TTÜ  Keemia ja biotehnoloogia instituudi Toidutehnoloogia osakonna vanemteadur Kaarel Adamberg “Üldiselt kiudainete tarbimine 50 g/päevas ei mõju halvasti mineraalainete omastamisele. On uuringuid, mis väidavad, et kaltsiumi omastamine isegi paraneb, kui kiudainete tarbimine on suurem kui 30 g/p. Üheks põhjuseks on parem omasamine happelisemast keskkonnast seedetraktis, mis tekib hapete tootmisel kiudainetest, eeskätt lahustuvatest kiudainetest. Seega kui ei sööda ainult nisu- või rukkikliisid, milles on peamiselt lahustumatud kiudained, vaid erinevaid kiudainete allikaid (nt lahustuvad kiudained on beeta-glükaanid kaerast ja odrast, pektiin puuviljadest ja köögiviljadest, inuliin maapirnist ja sibulast), siis on kiudaineterikas toit väga vajalik.
Kiudainete üheks probleemiks võib olla kiudaineterikastes toitudes leiduv fütaathape, mis seob rauda, tsinki jt metalle lahustumatutesse kompleksidesse (fütaadid), mida me ei omasta. Samas on fütaathape oluline antioksüdant ning täisteraviljad ja pähklid (fütaathappe peamised allikad) sisaldavad ka palju mikroelemente.”