Toit ja toidu valmistamine

Tere!

1995. aastal uuriti Eestis 28 juhuslikult valitud kooli 8–10-aastaste koolilaste uriini joodisisaldust, kokku 1840 lapsel. Keskmine uriini joodisisaldus oli 65 µg/l, mis tähistab mõõdukat defitsiiti. 17 protsendil lastest oli aga raskekujuline joodipuudus. Vaid neljas koolis oli keskmine tase piisav. Kokkuvõtvalt soovitasid uuringu läbiviijad universaalset soola rikastamist. (https://scholar.google.co.uk/scholar?hl=en&as_sdt=0%2C5&q=Urinary+iodine+excretion+in+Estonian+children&btnG= või http://www.eje-online.org/content/135/2/248.short)

Teatavasti soovitavad ka WHO ja UNICEF soola globaalset universaalset jodeerimist (http://apps.who.int/iris/bitstream/10665/136908/1/9789241507929_eng.pdf?ua=1). 2017. aasta seisuga on 105 riigis soola jodeerimine kohustuslik (http://fortificationdata.org/chart-year-when-food-fortification-mandated/).

Kas TAI hinnangul on kohane kasutada sõime- ja lasteaialaste toidu valmistamisel jodeeritud soola? Või pigem soovitate täielikult vältida jodeeritud soola kasutamist sõimes ja lasteaias toidu valmistamisel ning tuleks eelistada jodeerimata soola. Kui soovitate täielikult vältida, siis mis oleks selle soovituse teaduslik alus?

Vastuse eest ette tänades