Toit ja toidu valmistamine
16. mai 2011
Tere,
olen 45 aastane naine. Pikkus on 160 ja kaal 55. Hakkasin täitma toitumispäevikut nutridata lehel. Toitumisanalüüs leiab, et minu rasva- ja valgutarbimine on liiga suur. Rasva umbes 40% toiduenergiast ja valku umbes 30%.
Minu soov on lahti saada kõhurasvast, mille jaoks soovitavad fitness-toitumisspetsialistid õhtusel ajal süsivesikuid mitte tarbida. See tähendab ju veel suuremat defitsiiti süsivesikute hulgas. Tundub, et treenerite nõuanded ei sarnane üldse meie riiklikutele nõuannetele ja siin on võimalused, et kõik eksivad või kellelgi (või mõlemal) on õigus.
Nutridata lehel olevad toitumissoovitused sunnivad mind küsima, et kas tõesti see toitumispüramiid sobib kõigile? Kust tuleb info, et valgutarbimine teeb vanemaks? Keda uskuda – kas neid, kes soovitavad piima juua või neid, kes ütlevad, et piimajoomine tuleks miinimumini viia. Nimelt tõepoolest piimatooted tekitavad (vähemalt mul) kurgus liigset lima.
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Kõhurasvast lahtisaamiseks (kui toitumine korras), oleks kõige parem minna sellisesse treeningusse, kus tegeletakse just sealt piirkonnast rasva asendamisega lihastega. Võite küll ka ise proovida erinevaid kõhulihaste harjutusi. Ainult toitumise korrigeerimisega on väga raske probleemsetest kohtadest rasva vähemaks saada.
Valkude osatähtsus tundub tõesti olevat väga suur. Kui valgud annavad üle 20% päevasest toiduenergiast, siis on see neerudele väga suureks koormuseks. Rasvade osatähtsust toiduenergiast tuleks ka kindlasti langetada 30% peale. Vaadake oma tulemusi toitude kaupa, siis näete, millised toidud Teie menüüs on valgu- ja millised rasvarikkad. Siis teate selliste toitude koguseid vähendada. Kui aga tarbite energiat palju alla soovitusliku (nt kaalualandamise eesmärgil), siis tuleks vaadata ikkagi absoluutväärtuses koguseid, mitte niivõrd % energiast. Sest näiteks, kui energia soovitus on 2000 kcal, kuid tarbitakse 1500 kcal ja rasvad on 40%E, siis tegelikult on see 600kcal, mis soovituslikust moodustab 30% ehk on tarbimise ülempiiri peal.
Süsivesikud on kehale esmaseks energiaallikaks ning nende piiramine ei ole tervise seiskohast hea. Küll aga tuleb valida, milliseid süsivesikuid tarbitakse. Kasulikud on teraviljatoodetes ning puu- ja köögiviljades leiduvad süsivesikud. Vältima peaks maiustustest ja karastusjookidest saadavaid süsivesikuid. See soovitus, et õhtuti ei tohi süüa süsivesikuid, on peaaegu õige. Õhtuti tuleks vältida ennekõike just maiustustest-karastusjookidest saadavaid süsivesikuid, kuid ka tärklise tarbimisega (kartul, riis, makaronid) õhtupoolsel ajal tasuks olla tagasihoidlikum. Need tooted peaksid jääma lõunasöögiks. Hommikusöögil saaks suure koguse “häid” süsivesikuid, kui süüa putru. Päevas peaks sööma vähemalt 3-4 viilu leiba ning 300 grammi köögi- ja 200grammi puuvilju. Köögiviljade osa menüüs võib olla isegi suurem. Selliseilt toimides suurendate süsivesikute hulka ning vähendate seeläbi rasvade-valkude osatähtsust.
Toidupüramiid on mõeldud keskmisele tervele inimesele. Kui inimesel on mõne toiduaine talumatus, siis ta ei saa seda süüa üldse või saab süüa piiratud koguses. Piimatoodete puhul paljud inimesed tunnevad, et ei saa neid süüa. Siin võiks siiski proovida, kas keefiri, maitsestamata jogurti või juustu puhul esinevad samad mured. Kui mitte, siis võiks neid süüa, kuna piimatooted on siiski parimateks kaltsiumiallikateks meie toidus.