Söömishäired

Anonüümne

15. veebruar 2014

Söömishäired

Tere,
olen 21 aastane neiu ning mul hakkab tekkima tunne, et olen jõudnud oma ebanormaalse toitumisega sinnamaani, et see on kujunemas hälbeks.
ebanormaalselt palju söömine sai vast alguse keskkoolis ja eriti lõpuaastal kui oli pingelisem aeg, kuid see ei ulatnud siis ekstreemsustesse ehk asi on hoogu kogunud viimased 4 aastat.

nimelt ei möödu enam peaaegu päevagi, mil ma ei sööks ebanormaalseid koguseid toitu ja valimatult. Ma võin süüa hommikuks kui mul enam midagi muud ei ole kasvõi pakitäie kaerahelbeid moosiga, ja need ei pea olema pudru kujul,peaasi, et süüa saan. ( Nimelt, üritan vahepeal kontrollida end sellega,et ei osta väga palju toitu kappidesse) või päts leiba järjest või poti täie keedukartuleid, asi on selles,et ma söön ja söön, isegi nii kaua,et kõht on täis ja siis pole ime kui ma käin veel poes ja söön veel ja lõpuks söön niikaua kuni mul on paha ja ma jään magama( hommik/päev/öö vahet ei ole). Ja ilmselgelt on peale selliseid söömishoogusid halb enesetunne, pettumus ja ängistus, siis luban endale kokku maad ja ilmad, et enam ma nii ei tee, ja homme on uus päev ja parem päev.
Ja siis algab kõik otsast peale, ma ärkan mu esimene mõte on, et jess ma saan süüa, ma isegi arvestan aega söömises, et palju on aega järgmise korrani või millal mul loengud lõppevad,et ma saaks minna poodi ostma endale midagi meelepärast.
Mingi hetk ma arvasin, et see on ainult magus mis mind niimoodi käituma paneb,sest olen eluaeg šokolaadi ja magusasõber olnud. Kuid nüüd olen arusaanud, et see on söömine ise, mis mind selliseks muudab, ma satun lihtsalt kusagile teise maailma,vahepeal isegi aju üritab öelda,et ei aitab,see pole normaalne ja lõpeta ära, aga keha sööb ikka edasi.
Kehakaaluga pole siiani väga probleeme olnud, kuna olen olnud oma eluviisidelt väga aktiivne kuid viimasel ajal on kaal, kuid mitte nii isegi vaid keha üldse muutunud – olen lodev ja pehme, ei jaksa palju. olen 168 pikk ja kaalun kusagil 61 kg, iseensest number ei ole midagi hullu, aga kuna enam sporti väga palju ei tee,siis pmst on see rasv ning sellega seoses on ka vererõhk hakkanud tõusma.

Kõige enam häirib mind pidev toidule mõtlemine ja mõtlemine sellest, et ma pidevalt mõtlen toidule – surnud ring. On olnud olukordi, kus ma väldin kodust välja minemist või kellegagi kohtumist,et ma saaksin lihtsalt kodus ögardada. Ma arvasin, et ma saan ise hakkama, kuid tundub, et mitte. Ma tahan lihtsalt olla normaalne ja mitte sõltuv toidust ja söömisest.

Oskate ehk anda nõu, millest ma alustama peaks ?

Olen proovinud pidada toidupäevikut, teha toitumisplaane ette, kuid peale päeva kahte lähevad need oma teed. Lihtsalt see on see üks asi, milles ei suuda ma oma meelekindlust rakendada, ma räägin, see on hoopis teine maailm ja teine mina, kui jutt käib söömise ja toidu kohta.

Parimatega,
M

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Kirjelduse järgi võib küll kahtlustada, et tegemist on kas tekkiva või juba väljakujunenud liigsöömise häirega. Isegi kui hetkel on tegemist normaalkaaluga, siis lisaks pidevast söömisest tingitud halvale enesetundele võib ühel hetkel selle kõigega kaasneda ka ülekaal, mis juba võib kujutada ohtu tervisele. Kuna tegemist on toitumishäirega, mis on psüühilist laadi, siis ise sellega toime tulla on keeruline kui mitte võimatu ning kõige õigem oleks võimalikult vara abi saamiseks pöörduda psühhiaatri vastuvõtule. Eestis leiab toitumishäirete alast abi Põhja-Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliinikust, Tartu Ülikooli Kliinikumi psühhiaatriakliinikust, Sensus OÜst ja Ambromed Kliinikust.