Söömishäired
21. veebruar 2015
Tere,
mul on selline probleem, et rohkem, kui aasta tagasi hakkasin nö dieeti pidama olles ise 14.aastane (153cm pikk ja 46kg). Põhjus oli selles, et tundsin end ebakindlalt nii vaimselt kui ka füüsiliselt ja soovisin ühtlasi ka vanemate tähelepanu. Eelmise aasta jaanuaris kaalusin 40kg, mis iseenesest ei olnud nii väga halb. Kuni kevadeni kõikus kaal 40-43 kg vahel. Mõned sõbrad ja sugulased panid mu kaalulangust tähele, kuid mu enda vanemad ei märganud midagi. Suvel, kui stressi polnud hakkasin rohkem sööma ja kaalusin end üha harvemini. Ei pööranud enam erilist tähelepanu kilokaloritele ja kaalule, kuid mingil määral tundsin ikka kartust kaalutõusu ees.
Praegu olen 15.aastane 155cm ning kaalun 49kg. Sügisel polnud mingisugust probleemi, väga harva kaalusin end ja ei pööranud söömisele erilist tähelepanu. Kuid viimasel ajal on suure stressi ja halva tervise tõttu tekkinud enesetapumõtted ning olen hakanud taas oma keha jälestama. Kaalutõus pole nii meeletult suur, kuid tunnen end väga halvasti. Peegisse vaadates tekib süütunne. Probleem on nimelt selles, et nüüd otsin ma abi toidust, kui hakkan sööma, siis ei saa ma pidama. Ma söön mõnikord salaja nii, et mu vanemad ei näeks. Ma ostan salaja väljaspool kodu süüa ning kodus keeldun toidust.
Ma ei tea enam, mida teha, kuhu pöörduda. Kodus ei julge ja ei taha ma kellelegi rääkida, sest abi nende poolt on minimaalne. Ma ei arva nimelt, et mul on toitumishäire, aga ma ei tea kuhu pöörduda, sest olen pidanud kõike enda sees hoidma.
Tänades ette, M.P
Spetsialist vastab:Tagli Pitsi
Kirjelduse järgi küll võib järeldada, et Sul kas juba on või on kujunemas toitumishäire. Ise toitumishäirega reeglina toime ei tule, vaid selleks on vaja spetsialistide abi. Seda ei pea häbenema, parem on saada abi varem kui hiljem. Toitumishäiretega tegelevaid spetsialiste võib leida Põhja-Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliinikust, Tartu Ülikooli Kliinikumi psühhiaatriakliinikust, Sensus OÜst ja Ambromed Kliinikust.