Tervislik toitumine

Kõigepealt esimene märkus pealkirja kohta. Kindlasti ei tohiks kasutada seal sõna “rämpstoit”, sest sellist mõistet ei eksisteeri ja ükski toit ei ole rämps. Osasid toite lihtsalt peaks sööma rohkem ja/või sagedamini ning teisi vähem ja/või harvem.
Kahjuks ei ole juba üle kümne aasta uuritud inimeste faktilist toitumist, mis tähendab, et andmeid selle kohta, mis täpselt on laste suurimad probleemid, ei ole olemas. Mõningaid toitumisega seotud küsimusi esitatakse HBSC-uuringus, kuid seal uuritakse vaid 11-, 13- ja 15-aastaseid lapsi, mitte nooremaid. Selle uuringu põhjal võib öelda, et vanuse suurenemisega väheneb hommikusöögi söömine, soovitustele vastavalt ei söö paljud puu- ja köögivilju, leiba, kala. Ise leiate nende uuringute andmeid, kui lähete www.terviseinfo.ee Trükiste rubriiki ning sisestate sinna otsisõna “HBSC”.
Mõningaid andmeid toitumisest leiab ka eelmisel aastal läbiviidud koolitoidu uuringust, mille raport on kättesaadav siit. 
Toidud, mida igas toidugrupis soovitatakse rohkem või vähem süüa, on leitavad valgusfooritabelist. 
Toitu ei saa samuti nimetada tervislikuks/ebatervislikuks – tervislik või ebatervislik saab olla kogu toitumine tervikuna või kooli puhul seega näiteks pakutav nädalamenüü. Koolidele kehtivad ranged nõudmised, millele koolitoit peab vastama. Määrusele vastavust kontrollib Terviseamet. Kuna koolitoidule ettenähtud toetused ei kasva samas tempos toiduainete hindade tõusuga, siis kuigi on võimalik pakkuda energia ja põhitoitainete vaatevinklist soovitustele vastavat menüüd, on väga mitmekesise koolitoidu (eriti puuviljad, kala) pakkumine üldjuhul raskendatud.
Igapäevaselt peaksid lapsed sööma leiba, putru, puu- ja köögivilju, piimatooteid, midagi toidugrupist liha-kana-kala-muna ning veidi lisatavaid toidurasvu. Piirama peaks suhkru ja maiustuste, karastus- ja mahlajookide, saiakeste ja küpsiste, soolaste näkside, aga ka palju töödeldud valmistoitude kasutamist.