Toit ja toidu valmistamine

See, mitu korda 9-kuune laps päevas sööma peab, ei ole väga täpselt paika pandud. See oleneb sellest, kas ta saab hetkel veel rinnapiima ja kuivõrd välja on kujunenud tema päevane söömisrežiim. Kui imik on puhtalt piimasegul ja lisatoidul, siis sellisel juhul võiksid 9-kuusele lapsele orienteeruvad arvud olla järgmised: piimasegu päevas kokku ca 750 ml, lisatoitu päevas kolmel korral kokku ca 250g – kuid see sõltub ka konkreetsest lapsest, tema kaalust, terviseseisundist jne.
Uute toitude tutvustamist tehakse ettevaatlikult – alguses ühe teelusikatäie kaupa ja paari päeva jooksul vaid üks uus toit. Esimeseks lisatoiduks sobivad kõige paremini köögiviljad ja kartul – neist valmistatud püreed. Harjutage alguses last ühe viljaga, siis järgmistega ning kui ta on erinevatega harjunud, siis pakkuge ka segusid. Mitmekesisus võiks juba varakult saada lapse söömise üheks printsiibiks. See on oluline nii erinevate toitainete saamise seisukohast kui ka võimalike saasteainete saamise riskide hajutamise seisukohast, aga kindlasti ka toitumisharjumuste kujundamise seisukohast. Laste toidud valmistatakse soolata ning arvestama peab sedagi, et mida pikem on kuumtöötlus, seda rohkem läheb vitamiine kaduma. Püreedele võib lisada ka piimasegu. Tavalist nn lehmapiima ei soovitata alla aastastele lastele anda. 
Kui köögiviljadega on tutvus tehtud, võiksid järgneda puuviljad ja teraviljapuder, siis toidugrupp liha-maks-kala. Teraviljapuder ei pea imikutel ja väikelastel olema tehtud täisterahelvestest, sest nende kiudainete päevane vajadus ei ole veel nii suur (soovituslikku kogust arvutatakse: vanus aastates +5). Kindlasti peab kala andmisel jälgima võimalikke allergianähte ning seda, et lapse toitu ei satuks ühtki luud. Maksa sisaldavaid toite ei ole soovitatav anda sagedamini kui paar korda kuus. Kuigi nad on headeks raua, A-vitamiini ja teiste toitainete allikateks, võib sinna olla kuhjunud ka kahjulikke ühendeid. 
Püreedele ja putrudele võib lisada pisut õli, kui on näha, et laps ei võta kaalus juurde. Kala ja osad õlid on olulised ka asendamatute rasvhapete saamise seisukohast, mis on väga tähtsad aju arengule.
Mahla andmisega ei tohiks liialdada, kindlasti ei tohiks anda siirupijooke, magusaid mahlajooke, karastusjooke. Ka suhkru lisamine lapse toitudesse võiks olla väga tagasihoidlik.
Munakollane võib lapse menüüs olla alates 8-ndast elukuust, munavalge on tugev allergeen ja seda enne aastaseks saamist ei soovitata anda. 
Hea on pakkuda lapsele ka hapendatud piimatooteid, kuid siin kehtib reegel, et need võiksid olla maitsestamata ja vajadusel magustatakse neid ise näiteks marjade, püree või vähese koguse mahlaga. Kohupiima ja kodujuustu võib lapsele pakkuda esimese eluaasta lõpul, kuid väikestes kogustes.
Imikutele ei tohi kindlasti anda teravamaitselisi, suitsutatud, praetud, lõkkel grillitud, soolased ja konservidest valmistatud toite; toorest või termiliselt vähetöödeldud liha, kala, linnuliha, muna, maksa; suure lisaainesisaldusega (nt toiduvärvid, magustajad jm) tooteid nagu dieetjoogid, väga värvilised toidud, puljongikuubikud, pakisupid, osad lihatooted jm. Parem oleks alla aastasele lapsele ka mitte anda suhkru ja maiustuste gruppi kuuluvaid toite. Absoluutselt on välistatud kohv, must tee, karastus- ja energiajoogid, alkohol.
Toidu peenestusaste sõltub sellest, kaua laps on lisatoitu saanud, kas tal on juba tekkinud närimisharjumus ning kindlasti ka sellest, kas ja palju on tal hambaid.