Toit ja toidu valmistamine

Anonüümne

7. oktoober 2011

Toit ja toidu valmistamine

Tere,

kas ma võin oma pooleteise aastasele pojale teha ca 3-4 erinevast puuviljast smoothit? Küsin seda kuna olen ise väga puuviljade sõber ja kuna laps sööb ka muud meil, kuid mitte väga hea isuga alati, on suhteliselt valiv, siis puuviljad lähevad alati peale. Meil on aga mehe perekonnaga erinevad arvamused selle asja kohapealt, väidetavalt lapse maole pidavat need liiga happelised olema ja lapsele tohib andma puuvilju võimalikult vähe, kuna saab sealt liiga palju vitamiine, mis viib isutuseni ja isegi allergiateni. Ja üks hullemaid pidi olema viinamari, mis liigsel söömisel tekitab suhkruhaigust. Ja granaatõun ei pidavat üldse lapsetoit olema. Sellist infot andis mu mehe emale üks perearst, samas kui minu enda perearst ei ole selle kohta midagi maininud. Kas see vastab tõele ja ma ei tohiks pojale smoothisid enam teha ja pean võimalikult vähe puuvilju andma?

Ette tänades..

Spetsialist vastab:Tagli Pitsi

Üle aastastele lastele kehtivad juba põhimõtteliselt samad toidusoovitused, mis täiskasvanutelegi. See tähendab, et laps peaks sööma päevas minimaalselt 2 puuviljaportsjonit ja 3 köögiviljaportsjonit. Väikeste laste puhul on üks puu- või köögiviljaportsjon täiskasvanute omast (100g) pisut väiksem ehk umbes 80 g. See tähendab, et kokku peaks laps sööma päevas puuvilju u 160-200 grammi. Rohkem ei maksaks, sest siis ei söö ta teisi toite, kuna saab puuviljadest kõhu juba täis. Vitamiinide liig ei vii kohe
kindlasti mitte isutuse ja allergiateni. Enamik puuviljades sisalduvatest vitamiinidest on vesilahustuvad ning kui neid saadaksegi liias (paari puuviljaga on see võimatu, pigem tekib vitamiinide liig toidulisandite tarvitamisel), siis väljutatakse liig organismist uriini kaudu. Allergiat tekitavad enamasti valgud. Mõned lapsed võivad olla tundlikud ka puuviljade kasvatamisel kasutatud taimekaitsevahendite vm suhtes, mistõttu soovitatakse puuvilju korralikult pesta ning isegi
koorida. Suhkruhaigust ei tekita viinamarjade söömine samuti. Esimese tüübi diabeet on pärilik. Teise tüübi diabeet esineb enamasti kesk- ja vanemealistel inimestel, praegusel ajal küll üha sagedamini ka lastel, kuid selle peamiseks riskiteguriks on ülekaal. Granaatõuna puhul võib-olla peeti silmas seda, et nii väike laps võib seemneid endale kurku tõmmata.