Taimetoitlus ja sport

Keha vajadustele vastav toitumine, kui toiduga saadakse küllaldaselt energiat, põhitoitained ja vitamiine ning mineraalained,  on oluline nii tervise, sportliku sooritusvõime kui ka treeningutest taastumise seisukohast. Hästi planeeritud taimne toitumine, vajadusel võttes juurde ka toidulisandeid, on sobilik ka sporti tegevatele inimestele.

Piisavalt energiat

Taimset päritolu toidu suur kiudainete sisaldus tekitab täiskõhutunde juba väiksema energisisalduse juures, mistõttu olulisel kohal on menüüs pähklid, seemned, õliviljad, kaunivljad ja täisteratooted. Põhimõtteliselt on võimalik aedviljadest saadavat võrdlemisi madalat energiasisaldust „kompneseerida“ ka taimsete maiustustega, kuid tasuks meeles pidada, et tervise seisukohast on oluline toidust saada ka vitamiine ning mineraalaineid, mille sisaldus suhkrurohketes toodetes on ebaproportsionaalselt väike.

Piisavalt valke ja asendamatuid aminohappeid

Taimetoitlase menüüs on valguallikatena kesksel kohal teraviljad, kaunviljad, sh soja ja sojatooted, pähklid ja seemned. Enamik taimedes leiduvaid valke ei ole täisväärtuslikud, nende koostises on vähemalt üht asendamatut aminohapet piisavas koguses puudu. Üldjuhul on täisväärtusliku valgukombinatsiooni tekitamiseks vajalik erinevaid valgurikkaid toidugruppe oma vahel kombineerida. Tarbides erinevaid taimset päritolu valkude allikaid (näiteks kaunvilju, teravilju, pähkleid, seemneid jne) on võimalik tagada piisaval hulgal asendamatute aminohapete saamine.

Piisavalt alfa-linoleenhapet

Taimetoitlased, kes ei tarbi ka kala ja mune, peaksid kindlasti tähelepanu pöörama alfa-linoleenhappe (ALA) saamisele taimset päritolu toidust. ALA head allikad on linaseemne- ja rapsiõli, jahvatatud linaseemned, kõrvitsa-, tšiia-  ja kanepiseemned ning Kreeka pähklid.

Olulised mineraalaineid: kaltsium, raud, tsink, seleen ja jood

Taimset päritolu toidus olevad oksalaadid, fütiinhape ja mõned teised orgaanilised happed pärsivad mitmete mineraalainete, näiteks kaltsiumi, raua ja tsingi omastamist. Samuti on näiteks taimset päritolu toidus sisalduv tsink ja raud halvemini omastatavad. Seetõttu on oluline pöörata tähelepanu nii piisavas koguses mineraalainete saamisele kui ka nende omastamisele kaasaaitamisele. Näiteks kaltsiumi omastamine on seotud piisavas koguses D-vitamiini saamisega ja raua imendumist soodustab C-vitamiin. Toitude leotamine, hapendamine ja idandamine aitab vähendada fütiinhappe negatiivseid mõjusid. Ka kohvi ja tee tarbimist on soovituslik piirata ning vältida nende joomist toidukordade ajal, et vähendada mineraalainete puuduse riski.

Taimset päritolu raua- ja tsingiallikad on näiteks pähklid ja seemned, täisteratooted ja teraviljad ning kaunviljad. Tsinki sisaldavad rohkelt ka pärm, piimatooted ja kala.

Juhul kui menüüst on välja jäetud piim ja piimatooted, on soovituslik piisava koguse kaltsiumi saamiseks tarbida mandleid, parapähkleid ja rikastatud taimseid jooke. Samuti sisaldavad kaltsiumit tumerohelised köögiviljad.

Taimset päritolu toitude seleenisisaldus sõltub pinnase seleenisisaldusest, mis Põhjamaades on reeglina väike, juhul kui pole kasutatud seleeniga rikastatud väetisi. Head seleeniallikad on näiteks kala ja meresaadused, tänu seleeniga rikastatud söötadele ka piim ja munad. Taimset päritolu toitudest on head seleeniallikad parapähklid ja päevalilleseemned, aga ka kaunviljad ja seened.

Joodipuudust peetakse üheks levinumaks toitumisega seotud probleemiks. Ka joodisisaldus toidus on seotud kasvukeskkonna joodisisaldusega, loomset päritolu toidus ka söötade joodiga rikastamisega. Joodipuuduse ennetamiseks soovitatakse taimetoitlastel tarbida jodeeritud soola, aga ka vetikaid.

Olulised vitamiinid: B12, D, B2

B12– ja D-vitamiin on sellised toitained, mida inimorganismile omastuval kujul looduslikult taimset päritolu toitudes ei sisaldu. Talveperioodil, kui päikest on vähe, siis on üsna suur tõenäosus, et tavatoiduga D-vitamiini ei saada piisavalt. Kui menüü ei sisalda ühtegi loomset päritolu toitu (piimatooteid, kala, muna), siis ka  piisava koguse B12-vitamiini saamiseks tuleks võtta juurde toidulisandeid ja/või tarbida rikastatud toiduaineid.

Ka B2-vitamiini piisava koguse saamine võib olla keeruline, kuna selle sisaldus toidus on väike, mistõttu tuleks toituda mitmekesiselt, eelistada täisteratooteid, vajadusel lisada menüüsse ka rikastatud toiduaineid ning pärmihelbeid.

Mitmekesine toitumine

Mitmekesine toitumine on oluline nii kõikide vajalike toitainete saamiseks kui ka vältimaks soovimatute ühendite liigsetes kogustes saamist. Varieerida võiks toiduaineid nii erinevate toidugruppide vahel kui ka sees.

Pööra tähelepanu ka toiduvalmistamise viisidele

Enamik söögikohtasid pakub taimse alternatiivina praetud või friteeritud toitusid, mille söömist tasuks tervise huvides vältida või vähemalt piirata. Eelistada võiks võimalikult naturaalsest toorainest ja vähetöödeldud toitusid.

Energia- ja toitainete vajadus sõltub inimese individuaalsetest vajadustest, treeningute iseloomust ja mahust, mistõttu üldiseid, kõigile sobivaid soovitusi anda ei ole võimalik. Hindamaks piisavat toitainete saamist soovitan aeg-ajalt oma tervislikku seisundit kontrollida, sh mõõta vitamiinide ja mineraalainete sisaldust, vajadusel ja võimalusel konsulteerida toitumisspetsialistiga. Isikliku toitumise hindamisel on kindlasti abiks ka NutriData toitumisprogramm: tap.nutridata.ee.

Kristin Salupuu
projektijuht
Tervise Arengu Instituut

Foto: KEKO64 at FreeDigitalPhotos.net

16. september 2020

Tasakaalusta oma toitumist – söö rohkem taimset toitu!

Tervise Arengu Instituudi läbi viidud toitumisuuringu järgi ei söö enamik eestimaalasi vastavalt toidupüramiidile. Soovituslikust oluliselt vähem süüakse köögivilju, täisteratooteid, kala, pähkleid ja seemneid, samas liialdatakse …

20. mai 2020

Liikumine ja toitumine: mida eriolukorra ajast kaasa võtta?

Tervise Arengu Instituut (TAI) kogus Eesti elanikelt häid mõtteid, kuidas eriolukorra aeg nende söömis- ja liikumisharjumusi parandas. TAI toitumise ja liikumise valdkonna ekspert Tagli Pitsi …

29. aprill 2020

Kas tead, kui palju päevas soola tarvitad?

Soolast saame naatriumi, mis on eluks väga oluline mineraalaine, kuid samal ajal selle liigne tarvitamine võib meie organismi kahjustada. Päevane maksimaalne soolakogus võiks täiskasvanutel jääda …

15. aprill 2020

Aita Toidupanka!

Kriisiolukorras käib toidupoes vähem inimesi ja Toidupanga kogumiskastidesse koguneb vähem annetusi. Samas on abi vajavate inimeste hulk kasvanud. Just seetõttu ootavad Toidupangad üle Eesti heade …

24. märts 2020

Kuidas kokkuostetud kuivaineid ja purgisuppe targalt kasutada?

Tervise Arengu Instituudi poole on pöördutud küsimustega, kuidas saaks praeguses olukorras siiski tagada mitmekesist ja tasakaalustatud söömist. Meie toitumise ja liikumise valdkonna ekspert Tagli Pitsi annab soovitusi, …

Kõik artiklid