Õuna tervisekasu tuleb bioaktiivsetest ühenditest

Kuigi enamik meist teab ütlust, et “üks õun päevas hoiab arsti eemal”, ei tule õuna n-ö tervisekasu peamiselt mitte vitamiinidest-mineraalainetest, vaid temas sisalduvatest bioaktiivsetest ühenditest.

Päevas võiks süüa ühe õuna, õunahooajal ehk pisut enamgi. Toidusoovituste järgi peaks sööma keskmine täiskasvanu päevas umbes 200 g puuvilju, samas tuleks neid varieerida, mitte süüagi ainult õunu. Kui 200 grammi õunu (üks õun diameetriga umbes 7-8 cm) annab meile umbes 90 kcal, siis süües päevas ära juba viis sellist õuna, oleme saanud ligi 500 kcal, mis on neljandik keskmise täiskasvanud naisterahva päevasest vajadusest. Õunahooajal ei söö inimesed üldjuhul õunu mitte tavalise söögi asemel, vaid sellele lisaks. Kuigi õunad sisaldavad vaid n-ö looduslikke suhkruid, siis saab kilost neid ligi 100 grammi, mida on päris palju. Õunahooajal kaalus juurdevõtmine on väga kerge tulema.

Õuna toitainete sisaldus sõltub sordist, pinnasest, millel puu kasvab (seega ka päritolumaast), väetamisest, ilmastikuoludest, säilitustingimustest ja muust, kuid keskmised toitainete sisaldused võib leida järgmisest tabelist.

Ühe keskmise õuna (200 grammi) kiudainete ning osade vitamiinide ja mineraalainete keskmised sisaldused

Toitaine	Sisaldus	% minimaalsest täiskasvanud naisterahva päevasest vajadusest
Kiudained	3 g	12
Kaalium	123 mg	4
Magneesium	7 mg	2
Raud	1,8 mg	12*
E-vitamiin	0,64 mg	8
B1-vitamiin	0,02 mg	2
Niatsiin	0,38 mg-ekv	2,5
B6-vitamiin	0,1 mg	6,5
Folaadid	5,8 µg	2
C-vitamiin	9,6 mg	10

* Raua puhul tuleb arvestada, et kuigi absoluutväärtuselt sisaldab ta rauda suhteliselt palju, siis taimset päritolu toitudest on raua imendumisprotsent oluliselt väiksem kui loomset päritolu toitudest

Allikas: tka.nutridata.ee

 

Õuntes sisalduvaid bioaktiivseid ühendeid seostatakse osade vähkkasvajate vormide, südame-veresoonkonnahaiguste, astma ja diabeedi riski vähenemisega, samuti võib neil olla positiivne toime vere kolesteroolitaseme alandamisele. Õuntes leidub bioaktiivsetest kompnentidest peamiselt polüfenoole (nt kvertsetiin, katehhiin, klorogeenhape jm). Antioksüdantne aktiivsus varieerub sõltuvalt sordist, kasvatustingimustest, küpsusest. Uuringud näitavad, et bioaktiivsete ühendite sisaldus on üldjuhul suurem punasekoorelistes õuntes. Säilitustingimused mõjutavad seda suhteliselt vähe, küll aga mõjutab nende sisaldust kuumtöötlemine.**

** Allikad:

Jeanelle Boyer,  Rui Hai Liu. Apple phytochemicals and their health benefits. Nutr J. 2004; 3: 5

Xiaoqian Wang, Cuiying Li, Dong Liang, Yangjun Zou, Pengmin Li, Fengwang Ma. Phenolic compounds and antioxidant activity in red-fleshed apples. Journal of Functional Foods. Volume 18, Part B, October 2015, Pages 1086-1094

 

Tagli Pitsi
Tervise Arengu Instituut, toitumisekspert

Foto: RK008 at FreeDigitalPhotos.net