Omakasvatatud puu- ja köögivili koolisööklasse – kas tohib?

Sügis on saabunud ja aedades, põldudel saak valminud. See tähendab, et taaskord tõstatub teema, mida tohib ja mida ei tohi teha oma üle jäänud aia- või põllusaadustega, seda just toidule kehtestatud nõuete aspektist.

Kas anda õunad lapsega lasteaeda kaasa või pakkuda head kõrvitsasaaki kohalikule kohvikule või koolisööklale? Aga, kas seda tohib teha? Vist mitte, keegi on kusagil öelnud, et nõuded keelavad selliselt toodud aiasaadusi kasutada või peab siis õuntega kaasa andma keerukad dokumendid. Kindlam on neid mitte pakkuma minna, niikuinii saan vastuseks, et neid saadusi ei tohi me kasutada.”

Sellist mõttekäiku on oma peast ilmselt läbi lasknud nii mitmedki harrastusaiapidajad või väiketalunikud. Sellist mõttekäiku loen ma artiklitest, kus räägitakse koolitoidu vaheldusrikkamaks ja maitsvamaks muutmise võimalustest.

Aga kus on tõde?

Tõde on selles, et toiduseadus ega ükski muu toidu kohta nõudeid kehtestav õigusakt ei tee takistusi oma kasvatatud puu- ja köögiviljade, maitsetaimede, marjade ja muu sellise kasutamisele kohvikutes, lasteaedades, koolisööklas ega ka nende müügile poes. Seaduse keeles rääkides on puu- ja köögivilja kasvatamise puhul tegemist taimsete esmatoodete tootmisega. Enda kasvatatud esmatooteid on aga lubatud turustada nii otse tarbijale kui ka jae- ja toitlustusettevõttele, mis müüvad või annavad edasi tarbijale. Seega võib oma kasvatatud puu-ja köögivilja pakkuda nii restoranidele, kohvikutele, sööklatele kui ka kohalikku poodi või müüa ise turul. Saadustega ei pea kaasa andma tõendeid või muid erilisi dokumente.

Selliste toodete puhul peab üksnes järgima toiduseaduse üldnõudeid, s.t tooted peavad olema ohutud ja toidukõlblikud, ei tohi esineda inimese tervist ohustavaid parasiite, kahjureid või võõrkehi. Kuidas seda mõista? Arvan, et siin tuleb lähtuda tervest mõistusest. Pakutavad saadused peavad olema sellised, et te neid isegi julgelt sööksite.

Tervise Arengu Instituut viib taas läbi kampaaniat, millega kutsub inimesi ülesse tarbima viis peotäit puu- ja köögivilju päevas. Selle valguses on eriti kurb mõelda, et paljud isekasvatatud viljad ei jõua meie või meie laste toidulauale teadmatuse ja kes teab kust alguse saanud ning juurdunud hirmude ja väärarusaamade tõttu.

Naabritädi õunad sobivad küll

Igat liiki ja iga suurusega toitlustajad võivad julgelt kasutada neile kasvataja poolt otse müüdud või kingitud puu- ja köögivilju ning marju. Kasvataja võib aga olla nii kohalik talunik kui ka naabritädi, kellel sügisel õunu üle jääb. Silmas tuleb pidada, et toitlustajal oleks teada, kes ja mis koguses ning millal on talle oma aiasaadusi toonud või müünud. See on oluline jälgitavuse tagamise seisukohalt. Kui hiljem peaks tõesti ilmnema mingi toiduohutuse probleem, mis värskete aia- ja põllusaaduste puhul on suhteliselt ebatõenäoline, siis on toitlustajal teada, kes talle näiteks tol päeval õunu tõi. Sama kehtib ka kaupluste kohta.

Peenemas keeles võib seda nimetada ka lühikeseks tarneahelaks: kohalik kasvataja müüb või annab omakasvatatud puu- ja köögivilja või ka metsast ise korjatud marjad kohalikule või ka veidi kaugemal asuvale toitlustajale või kauplusele. Toiduohutuse nõuete seisukohalt on kõik korrektne ning ka eesmärk süüa viis peotäit puu- ja köögivilju päevas on lihtsamalt saavutatav.

Eeltoodu puudutab vaid töötlemata puu- ja köögivilju ning marju. Reeglid, mis kehtivad siis, kui tahan oma aia saadustest kodus tooteid valmistada ning neid müüa, on juba teine teema, millest kirjutame edaspidi.


Kairi Ringo
, toidu üldnõuete büroo juhataja
Põllumajandusministeerium

6. august 2019

Vasta küsitusele: taimetoitlus ja selle tervisemõjud

Kuna taimetoitlus ja selle tervisemõjud leiavad ka Eestis järjest enam tähelepanu, plaanime seda põhjalikult uurida. Uuringu ettevalmistuseks viime praegu läbi lühikese küsitluse, millele vastamiseks kulub …

8. mai 2019

Millist pakendit eelistada, kui tahad toitu oma karpi osta?

Tarbijate kasvav teadlikkus keskkonnast ja jätkusuutlikkust tarbimisest on kaasa toonud nõudluse pakendada jaekaubanduses toitu ka tarbija pakendisse. Samuti kasutatakse kodus erinevaid pakendeid toidu säilitamiseks ja …

30. aprill 2019

Miks ekstreemne dieet või toitumiskava ei toimi või meile lausa halba teeb

Sajad tuhanded inimesed Eestimaal on kas praegu või mingil hetkel oma elus järginud mingit toitumiskava. Internet on toitumiskavade edulugusid kuhjaga täis. Kõike seda vaadates peaksid …

21. detsember 2018

Pühadeaegne koosviibimine ei pea keerlema ümber toidu

Pühade ajal kiputakse tihtipeale sööma tavapärasest erinevat toitu ning ka kogused on märksa suuremad. Samuti kiputakse liialdama alkoholiga. Põhjuseid selliselt toimimiseks on mitmeid. Üldjuhul külastatakse …

11. detsember 2018

Kuidas toituda kui oled lapseootel?

Rasedatele kehtivad üldjoontes samasugused toidusoovitused kui tavalistele täiskasvanud naistele. Suurenenud on veidi energiavajadus, sõltuvalt trimestrist, ning ka osade vitamiinide-mineraalainete soovituslikud päevased kogused on pisut suuremad. …

Kõik artiklid