tai
Tervisliku toitumise informatsioon
Eesti elanike kalatarbimise harjumustest ning oodatavatest muutustest kirjutavad Maablogis hiljutistele kala tarbimise uuringutele ja värskele „Kala kõlab hästi“ kampaania ideele toetudes Maaeluministeeriumi kalamajandusosakonna turukorralduse ja kaubanduse büroo peaspetsialistid Kairi Šljaiteris ja Laura Freivald.
Kala ja kalatoodete tarbimise uuring
Maaeluministeerium tellis 2020. aastal kala ja kalatoodete tarbimise uuringu1 sooviga saada teada, kuidas on muutunud Eesti elanike kala ja kalatoodete tarbimine perioodil 2017–2019 ning mida peab tarbija silmas kalatoodete valikul. Eesti Konjunktuuriinstituudi tehtud tulemusi võrreldi varasemate samalaadsete uuringute tulemustega.
Euroopa kalandus- ja vesiviljelustoodete turu seirekeskuse andmetel tarbitakse Euroopa Liidu liikmesriikides kala u 24 kg inimese kohta aastas. Kõige enam söövad kala Islandi ja Portugali elanikud, vastavalt 92 kg ja 57 kg inimese kohta aastas. Eesti on aga kala tarbimiselt pigem tagasihoidlik. Värske uuringu andmetel on Eestis kalatoodete tarbimine vähenenud võrreldes 2016. aasta tulemustega kõigis kalatoodete gruppides, v.a suitsukala ja krabipulgad. Kui 2015. aastal tarbiti meil aastas kala veidi üle 13 kg elaniku kohta (koos väljaspool kodu tarbituga kokku ligi 17 kg), siis 2019. aastal natuke üle 12 kg elaniku kohta, arvestatuna kala eluskaalus.
Keskmiselt 15% kalatoitudest süüakse väljaspool kodu. Peredes, kus netotulu pereliikme kohta oli üle 1200 euro, söödi kala väljas lisaks hinnanguliselt 20% ja peredes, kus sissetulek pereliikme kohta jäi alla 500 euro, söödi kala ja mereande toitlustusasutustes lisaks 9%. Eesti peamise kalavaru moodustavad räim ja kilu, kuid Eesti tarbija eelistab lõhelisi, mida meile üldjuhul imporditakse.
Kui värskeima uuringu järgi on kala kogutarbimine Eestis veidi üle 15 kg elaniku kohta aastas, siis võib meeldetuletusena kaugematele aegadele viidates öelda, et on siingi söödud mereriigile kohastes kogustes kala. Näiteks 1970. a söödi aastas elaniku kohta kala 30 kg, 1980. a 25 kg ja veel 1989. a umbes 23 kg kala inimese kohta aastas. Mõistagi tuleb arvestada ka toonast aega, mil toiduainete kättesaadavus või valikuvõimalused erinesid oluliselt praegusest.
Kala või liha
Võrreldes teiste toidugruppidega tarbiti uuringu kohaselt vaatlusalusel perioodil kala ja kalatooteid elaniku kohta ligi kuus korda vähem kui liha ja lihatooteid. Lihatoodete tarbimise kasuks võib pidada soodsamat hinnataset, kuid samas on varasemaga võrreldes vähenenud ka lihatoodete osakaal elanike ostukorvides.
Mööda ei saa vaadata tõsiasjast, et kui 2019. aastal kala ja kalatoodete tarbimine võrreldes 2015. aastaga langes, siis samal ajal kulutused kalale ja kalatoodetele leibkonnaliikme kohta kasvasid 10%. Tavaliselt on kalatoodete hinnad kerkinud teistest toiduainetest kiiremini, aga aastatel 2018 ja 2019 hinnatase vastupidi hoopis langes, vastavalt 0,7% ja 0,4% – seda peamiselt lõhe hindade languse mõjul, mis sõltub nii Eestis kui ka teistes Euroopa Liidu liikmesriikides suuresti Norrast imporditava lõhe hinnast.
Värskes uuringus osalenutest üle 60% olid rahul oma kalasöömise sagedusega. Võrreldes varasemate uuringutega on rahulolu suurenenud. Suure hulga rahulolematute peamiseks mureks on jätkuvalt kala kõrge hind, ehkki rahulolematus hindadega on elanike sissetulekute tõusu tõttu oluliselt vähenenud.
Maaeluministeeriumi tellitud uuringuga „Kala ja kalatoodete tarbimine“ (EKI, 2020) saab lähemalt tutvuda ministeeriumi veebilehel
Tarbija hindab kohalikku kala
Eesti inimene hindab kohapeal kasvatatud kala, kõige enam selle värskust, head maitset ja kontrollitud kvaliteeti. Kohaliku kala puhul on headest kasvutingimustest ja lühikesest tarneajast tulenevalt tarbija ootusi üsna kerge täita. Vikerforell, angerjas, karpkala ja angersäga on kalad, mida inimene Eestis kasvatatavatest kaladest paremini teab ja tunneb. Vähem teatakse, et Eestis kasvatatakse ka tuuralisi ja paaliat. Toodete parema märgistamise, püügiaja ja kala päritolu esile tõstmise korral leiaks tarbija Eesti kasvandustes kasvanud kala kindlasti kergemini üles. Eestis kasvatatud kala uuringust ja kasvanduskala pakkumise arengukohtadest kirjutas Maaeluministeeriumi Maablogis Tartu Ülikooli Kalanduse Teabekeskuse vesiviljelusspetsialist Risto Kalda.
Kala kõlab hästi
Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete tarbimise edendamiseks Eestis korraldab Maaeluministeerium järgmisel kahel aastal kampaania, mille eesmärk on motiveerida eestimaalasi sööma rohkem kalapüügi- ja vesiviljelustooteid ning kasvatada teadlikku kalatarbimist selle kõige laiemas tähenduses. Kampaania on ellu kutsutud kala tarbija ja kala pakkuja kokkusaamiste soodustamiseks. Sarnaseid pikaajalisi, kalatarbimist edukalt edendavaid kampaaniaid on korraldatud näiteks ka Taanis2 ja Norras3.
Parima kalapüügi- ja vesiviljelustoodete tutvustamise kampaania idee ja selle elluviija leidmiseks korraldas ministeerium 2020. aasta teises pooles rahvusvahelise ideekonkursi hanke. Valdkonna ekspertidest koosnev žürii, kuhu kuulusid Eesti Kalaliidu, Eesti Kaupmeeste Liidu, Eesti Toiduainetööstuse Liidu, Kalanduse Teabekeskuse, Tervise Arengu Instituudi, Turundajate Liidu ja Tallinna Ülikooli pädevad esindajad, valis ideekonkursi võitjaks idee „Kala kõlab hästi“ põhisõnumiga „Maitsev. Lihtne. Soodne“. Kampaania algas veebruaris 2021 ja kestab märtsini 2023. Kampaaniategevuste südameks on veebileht kalatoidud.ee. Kahe aasta jooksul kajastuvad seal kalaga seonduvad põnevad ja inspireerivad lood, alates isuäratavatest kalatoiduretseptidest kuni kohalike kalasündmuste kajastuste ja vihjeteni, kust saab püügivärsket kala.
Kampaania kui isutekitaja
Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete tutvustamise ja neist teavitamise kampaania lähtub isuturunduse ehk sensoorse turunduse põhimõtetest, on mitmekülgne, pikaajaline ja üleriigiline. Toidutootmisahela eri lülid, sh tootjad, kasvatajad, kaupmehed, toidupakkujad ja esindusorganisatsioonid, on kampaania ettevalmistamisest teadlikud, sinna kaasatud ning valmis oma tegevustes kampaania pakutavate võimalustega arvestama. Oluline põhimõte on inimeste kõnetamine nende erinevates eluetappides (nt lapsed, teismelised, rasedad, eakad), neile sobivates kanalites ja neile sobival viisil. Oluliseks peetakse inimese vabadust valida, mida oma veendumuste kohaselt süüa. Inimesel on õigus valida kala selle välimuse, lõhna ja maitse järgi ning teha otsus kala kasuks või kalast loobumiseks. Kampaania siht on äratada uudishimu ja julgustada inimesi kala kasuks otsustama. Kampaaniasõnumid arvestavad riiklike toidusoovitustega4 ja soovitavad järgida tasakaalustatud toidupüramiidi. Kampaania arvestab kestliku ja värske kohaliku kala hooajalisuse ja kättesaadavusega. On teada, et parim kala on püügivärske kala. Siiski innustab Maaeluministeerium tarbima ka teisi kalatooteid, mis on kättesaadavad aasta läbi, sissetulekutest ja asukohast sõltumata. Kui kampaania inspireerib Eesti ettevõtjaid pakkuma kestlikku kohalikku kala nii, et see oleks igale Eesti inimesele kergesti kättesaadav, siis loomulikult oleme selle üle kohe eriti rõõmsad. Kampaania edendab kalatarbimist konkreetseid kaubamärke, ettevõtteid või päritolu rõhutamata.
Kampaaniamaterjale, nt kalatooteid edendava sõnumiga kleebiseid, pakub Maaeluministeerium kõigile teemast huvitatud ostuotsuse tegemise kohtadele: näiteks kauplusekettidele, restoranidele, tänavatoidu pakkujatele, turgudele ja toidukullerteenustele, kes saavad neid oma pakkumiste juures kasutada ja suunata inimeste ostuotsust. Kampaania veebilehel uudiskirjaga liitudes saavad inimesed teavet hooajalise kala, koostööpartnerite tegevuse ja müügikohtade kohta. Kampaania sotsiaalmeediaplatvormid toetavad koostööpartnerite müügiedendustegevusi.
Arengukava toetab kala ja vastupidi
Kala ja kalatoodete tarbimise edendamine on seotud põllumajanduse ja kalanduse valdkonda aastani 2030 juhtiva arengukava, PõKa 2030 eesmärkide saavutamisega. Arengukavas on seatud sihiks, et Eesti toit oleks aastaks 2030 hinnatud ja maal oleks hea elada. Arengukava üks eesmärke on kasvatada toidusektori ettevõtete edukust ning elujõulisi maa- ja rannakogukondi.
Eesti kalatoodetega isevarustatuse tase oli 2018. aastal 499%. Eeldame, et kvaliteetne ja kõrge lisandväärtusega kala- ja vesiviljelustoodang, tarbijateadlikkuse kasv ja kalavarude kestlik majandamine aitavad kaasa kalandustoodete tarbimisele. Rahul oleksime, kui mitmesuguste tegevuste ja teenuste abil kasvaks Eestis kala ja kalatoodete tarbimine 20 kg-ni inimese kohta aastas. Sellise tulemuseni plaanime jõuda 2024. aastaks.
Seega on kampaania eesmärgi saavutamine mõõdetav. Kalatarbimine on olnud Eestis kerges langustrendis juba aastaid. Kui iga Eesti elanik sööks alates tänavusest vähemalt 1 kg kala aastas rohkem kui varem, siis jõuaksime Euroopa Liidu keskmisele tarbimisele tasapisi järele. Üks lisakilo aastas tähendab u 85 g kala rohkem kuus ja 20-grammist ehk ühe sushirulli suurust tükki kala nädalas. Seega näeme, et kampaania eesmärgi saavutamine on reaalne.
Loodame, et kampaaniast saavad innustust kõik kalandusvaldkonna osalised, kaluritest kohvikute ja kauplusteni. Loodame esindusorganisatsioonide, püüdjate, kasvatajate, tootjate ja müüjate iseseisvatele headele ideedele ja lahendustele, kuidas kala paremini pakkuda, pidades meeles toiduohutuse ja keskkonnahoiu põhimõtteid, et tulla vastu igaühe soovile süüa rohkem head kala. Eeldused selleks on olemas, sest kala kõlab ju hästi!
Kampaaniat rahastatakse Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi (EMKF) 2014–2020 vahenditest.
1 Kala ja kalatoodete tarbimine (EKI, 2020) https://www.agri.ee/sites/default/files/content/uuringud/uuring-2020-kalatarbimine.pdf
2 Taani kampaania „Kala kaks korda nädalas“, Fisk 2 gange om ugen, https://www.2gangeomugen.dk/
3 Norra kampaania, https://fiskesprell.no/ ; http://www.eurofishmagazine.com/magazine-issues/current-issue/item/682-eurofish-magazine-issue-1-2020-january-february
4 Pitsi, et al. Eesti toitumis- ja liikumissoovitused 2015. Tervise Arengu Instituut. Tallinn, 2017. https://intra.tai.ee/images/prints/documents/149019033869_eesti%20toitumis-%20ja%20liikumissoovitused.pdf
Artikkel ilmus 10.02.2021 Maaeluministeeriumi Maablogis.
Foto: Valeria Boltneva, Pexels
