Lisatud suhkrud lasteasutuste toitudes – mida nendega teha?

Hiljuti küttis kirgi teema, et lasteasutustes pakutavad toidud on tihti liiga magusad.

Lasteasutuste menüüdele kehtivad kindlad nõudmised – kui palju peab laps energiat saama, kui suure osa sellest peavad andma valgud, rasvad ja süsivesikud, kui palju peaks toit sisaldama teisi toitaineid. Süsivesikud peaksid saadavast energiast andma umbes pool.

Meie toidus peaks suurem osa süsivesikutest tulema teraviljatoodetest, kartulist, puu- ja köögiviljadest ning marjadest, veidi väiksem osa piimatoodetes sisalduvast laktoosist ning kuni 10% energiast võib tulla ka lisatud suhkrutest.

Süsivesikute alla kuuluvad tärklis, suhkrud ja kiudained. Suhkrud omakorda jagunevad nn looduslikeks (näiteks õunas on nendeks glükoos, fruktoos ja sahharoos) ning lisatud suhkruteks (näiteks õunamoosi puhul selle valmistamisel lisatud lauasuhkur ehk tegelikult sahharoos). Organism peab teatud koguse süsivesikuid, sh suhkruid (kas suhkrutena või tärklisest lagundatuna) kindlasti saama toiduga.

Probleem on tihti aga selles, et süsivesikuid saadakse ennekõike lisatud suhkrute näol. Me saame sellistest toitudest küll energiat ja kõht tundub täis, kuid vajaka jäävad organismi jaoks väga olulised toitained nagu kiudained, vitamiinid ja mineraalained.

Seega peaks olema suundumus sinna, et süsivesikud tuleksid ennekõike köögiviljadest ning teraviljatoodetest ning võimalikult vähe lisatud suhkrutest ja neid sisaldavatest toodetest.

Kuidas see reaalselt välja näeks? Järgnevalt on toodud näide kahest võimalikust menüüst lasteaias, mis annavad enam-vähem võrdselt energiat – umbes niipalju, nagu vajab eelkooliealine laps lasteaiapäeva jooksul.

 

 VARIANT 1

Kogus, g

 

VARIANT 2

Kogus, g

Hommiku-söök

Kaerahelbepuder (piim, või, suhkur) moosiga

150/20

 

Kaerahelbepuder (piim, vesi, rosinad) banaaniga

200/50

Kakaojook kakaopulbri ja suhkruga

150

 

Piim

150

Terasai sardiinikonserviga

20/15

 

Terasai või ja sardiinikonserviga

20/5/15

Oode

Banaan (koorega)

150

 

Porgand, paprika, kurk, maitsestamata jogurt

50/50/50/15

Lõunasöök

Seljanka (sink, viinerid)

200

 

Hernesupp vähese sealihaga

250

Magus kohupiimakreem, moos

200/20

 

Kamasmuuti (pett, kama, maasikad, vaarikad, mesi)

200

Rukkileib

30

 

Teratasku

70

Õhtusöök

Köögivilja-hakkliharoog

200

 

Kala-köögiviljaroog, porgandisalat, keedetud peet

250/50/50

Keefir

150

 

Vesi

150

  

 

Teratasku toorjuustuga

35/10

  

 

Mandariin (koorega)

100

 

Kindlasti ei saa tegelikkuses anda menüüle hinnangut vaid ühe päeva kohta, kuid mingi pildi selline analüüs annab. Peale vaadates väga palju erinevusi justkui ei paista. Kui aga vaadata kummagi menüü lisatud suhkrute (s.o nii lasteaias toitudele lisatud suhkrud kui juba toodetes tootjate poolt lisatud suhkrud) sisaldusi, siis on näha, et teises variandis neid peaaegu ei ole. Samas esimeses variandis on neid pea 50 grammi. Selles vanuses lapsed tohiksid päeva jooksul kokku saada lisatud suhkruid umbes 40 grammi. Laps aga võib-olla sööb õhtust kodus, lisaks kommi, küpsist, karastusjooki või muud magusat ning päevanorm saab mitmekordselt ületatud.

Kui menüüdes tahetakse vähendada lisatud suhkrute kogust, tuleb sinna lisada teraviljatooteid, puu- ja köögivilju. See omakorda aga kajastub pakutavates kogustes. Teise versiooni puhul on lastele pakutavad päevased toidukogused kokku pea 500 grammi suuremad. Siit tekib omakorda küsimus, kas lapsed reaalselt aga jaksavad sellises koguses toitu ära süüa.

Ilmselt tuleb tegelikkuses siiski leida nende kahe variandi vahel kuldne kesktee. Samuti tuleks muudatusi sisse viia aegamisi, et lapsed saaksid sellega harjuda.

 

1 VARIANT

2 VARIANT

Energia, kcal

1530

1540

Valgud, %E

18,1

24,1

Rasvad, %E

32,2

26,2

Süsivesikud, %E

49,8

49,7

    süsivesikud (sh kiudained), g

198

236

    suhkrud kokku, g

116

74

         sh lisatud suhkrud, g

ca 47

ca 1,5-2

Kokku toitu, g

ca 1000

ca 1450

         jooke, g

300

300

 

Lähiajal seisavad paljud lasteasutused silmitsi sellega, et peavad hankima endale uue toitlustaja. Hanke korraldamiseks on Tervise Arengu Instituut kokku pannud alusnõuded, millel üks hea menüü võiks põhineda ning samuti menüü hindamise kriteeriumid. Need dokumendid on leitavad siit.

Lisaks leab suhkrute kohta infot meie poolt välja antud brošüürist “Suhkrud“.

Tagli Pitsi
Toitumisekspert
Tervise Aregnu Instituut

15. veebruar 2021

Maaeluministeerium julgustab rohkem kalatooteid tarbima

Eesti elanike kalatarbimise harjumustest ning oodatavatest muutustest kirjutavad Maablogis hiljutistele kala tarbimise uuringutele ja värskele „Kala kõlab hästi“ kampaania ideele toetudes Maaeluministeeriumi kalamajandusosakonna turukorralduse ja …

16. september 2020

Tasakaalusta oma toitumist – söö rohkem taimset toitu!

Tervise Arengu Instituudi läbi viidud toitumisuuringu järgi ei söö enamik eestimaalasi vastavalt toidupüramiidile. Soovituslikust oluliselt vähem süüakse köögivilju, täisteratooteid, kala, pähkleid ja seemneid, samas liialdatakse …

20. mai 2020

Liikumine ja toitumine: mida eriolukorra ajast kaasa võtta?

Tervise Arengu Instituut (TAI) kogus Eesti elanikelt häid mõtteid, kuidas eriolukorra aeg nende söömis- ja liikumisharjumusi parandas. TAI toitumise ja liikumise valdkonna ekspert Tagli Pitsi …

29. aprill 2020

Kas tead, kui palju päevas soola tarvitad?

Soolast saame naatriumi, mis on eluks väga oluline mineraalaine, kuid samal ajal selle liigne tarvitamine võib meie organismi kahjustada. Päevane maksimaalne soolakogus võiks täiskasvanutel jääda …

15. aprill 2020

Aita Toidupanka!

Kriisiolukorras käib toidupoes vähem inimesi ja Toidupanga kogumiskastidesse koguneb vähem annetusi. Samas on abi vajavate inimeste hulk kasvanud. Just seetõttu ootavad Toidupangad üle Eesti heade …

Kõik artiklid