Liikumine ja toitumine: mida eriolukorra ajast kaasa võtta?

Tervise Arengu Instituut (TAI) kogus Eesti elanikelt häid mõtteid, kuidas eriolukorra aeg nende söömis- ja liikumisharjumusi parandas. TAI toitumise ja liikumise valdkonna ekspert Tagli Pitsi toob välja nipid, mis on väärt kasutamist ka pärast eriolukorda.

Liikumine

Eriolukorra ajal aknast välja vaadates paistis, et kui midagi ära keelata („püsi kodus“), siis on sellel just vastupidine, ning liikumisharjumuste osas positiivne toime. Oma panuse andis kindlasti soe kevad. Jooksjad, jalutajad ja rattaga sõitjad otsisid kodus istumisele vaheldust.

  • Kuigi igapäevast „siblimist“ jäi vähemaks, ei ole ma viimase 30 aasta jooksul nii aktiivne olnud kui viimased nädalad – liikusin soovitustele vastavalt ehk tegin iga päev vähemat 30 minutit aeroobseid tegevusi, näiteks tempokat jalutuskäiku või mõnusas tempos jalgrattasõitu, millest nädalas vähemalt 150 minutit oli hingeldama ajavaid tegevusi, näiteks kiiret jalgrattasõitu.
  • Olenemata ilmast või väsimusest võtsin igal õhtul, kui inimesi oli väljas vähemaks jäänud, lapsed kaasa ja tegime vähemalt 2–3-kilomeetrise tempoka kõnniga jalutuskäigu.
  • Igal hommikul „jalutasin tööle“ läbi kõrvalasuva pargi. Vaatasin oravaid ja linde. Nii sain füüsilist koormust ja hea tuju kogu päevaks.
  • Kui varem läksin näiteks kahe kilomeetri kaugusele pakiautomaati pakile järele üldjuhul autoga, siis oli eriolukorra ajal iga selline süllekukkunud eesmärgipärane võimalus ennast liigutada ainult teretulnud. 10-kilomeetri kaugusele jäävaid asjatoimetusi, mis raskete kottide tassimist ei vaja, ajasin ja ajan nüüdsest ka edaspidi aga meelsasti rattaga.
  • Kuna kodukontori töö võimaldas libisevamat graafikut, sain teha päevasel ajal pikema pausi, mille sisustasin aias rassimisega. See oli trenni eest ja aed pole kunagi nii korras olnud.

Planeerimine ja toidu varumine

Karantiini ajal külastasid inimesed toidupoode vähem ja hoolikamalt mõeldi läbi, mida sealt vajati.

  • Planeerisin umbes viie päeva põhitoidukorrad ette, nii teadsin täpselt, mida roogade valmistamiseks poest vaja osta.
  • Laual oli märkmepaberil ostunimekiri, mida pidevalt täiendasin. Toidud jagasin nimekirjas toidugruppidesse, niimoodi kulutasin poes käimisele varasemast tunduvalt vähem aega, vältisin emotsioonioste ja ka toidule kuluv summa vähenes märkimisväärselt.
  • Tellisin toitu läbi e-poodide, see vähendas tublisti impulssoste (eelkõige magusad näksid).
  • Plaanisin nädala toidud ette. Vähemalt korra päevas sõin kala, linnuliha või liha sisaldavat rooga. Käisin kord nädalas poes ja vastavalt toiduainete säilimistähtajale valmistasin nädala jooksul planeeritud road. Kõige keerulisem oli kalaga, sest raatsin seda osta vaid allahinnatult ja see ei pruukinud sel päeval, mil poodi külastasin, olla alla hinnatud. Kui aga allahindluse päeval poodi sattusin, siis võtsin korraga rohkem ja säilitasin osa sügavkülmas.
  • Nagu alati nii ka eriolukorra ajal olid mul ostunimekirjas puu- ja köögiviljad, veidi lisasin sinna ka maiustusi, kuid tõesti vähe. Kui neid ei ole kodus, ei teki kiusatust neid ka pidevalt süüa. Puuviljad on magusaisu puhul sama head või paremadki.
  • Hoolitsesin selle eest, et mul oleks kodus olemas alati teatud toiduained, millest ma tean, et saan iga kell midagi valmistada. Näiteks on mul alati olemas munad, valik teraviljatooteid (tatar, riis, erinevad jahud-helbed), oa- ja läätsekonservid, konserveeritud purustatud tomatid, paar pakki linnuliha, aga ka värsked puu- ja köögiviljad (nt sibul, küüslauk, porgand, kapsas, peet, kurk, tomatid, paprika, õunad, banaan) ning külmutatud köögiviljasegud.

Toidu valmistamine, toiduvalik ja söömine

Eriolukorra ajal tehti varasemast enam kodus ise süüa. Mõnikord võis küll tunduda, et enam ei jaksa perele kolm korda päevas süüa teha, kuid toetus sõpradelt või inspiratsioon internetist andsid uut energiat.

  • Hoidsin külmkapi peal nimekirja lühikest aega säilivate toitude säilimistähtaegadega (nt liha-kana, jogurtid), et valmistada neist roogi sellises järjekorras, et ükski asi halvaks ei läheks.
  • Sõin palju regulaarsemalt kui enne karantiini, ei näksi nii palju. Seetõttu olid korraga söödavad toiduportsjonid väikesemad.
  • Kui söögikordade vahel tuli nälg, sõin 1–2 supilusikatäit erinevaid pähkleid ja seemneid või puu- ja köögivilju. Kodus olles oli ju aega ja võimalust neid rahulikult puhastada-tükeldada ja nautida. Vahel näksisin ka kuivatatud puuvilju-marju või jõin lihtsalt teed.
  • Tegime ise kodus süüa – see oli palju odavam ja toiduvalik parem kui valmistoite ostes või väljas söömas käies. Toiduportsjonid olid isegi suuremad kui varem, kuid kuna lisasin toitudesse palju köögivilju, siis kaal pigem langes kui tõusis.
  • Kaasasin lapsed toiduvalmistamisse – nii said nad oskusi ning sõid isevalmistatud toite palju parema meelega.
  • Kogu perega pikemalt kodus olles oli hea ka laste toitumisel silma peal hoida, söögikorrad olid regulaarsed ja ära jäid magusad ja soolased näksid, mida koolipäevadel kahjuks üsna sageli ette tuli.
  • Kuna enamik poes müüdavatest müslidest on väga suhkrurikkad, siis otsustasin kodus olles seda putrudele vahelduseks ise valmistada. Tehes nädalavahetusel suurema koguse, oli nädala sees lihtsam. Kaerahelvestele lisasin tükeldatud pähkleid-seemneid ja magusama maitse saamiseks purustatud banaani, pärast ahjus röstimist ka rosinaid. Sellise hommikusöögi puhul ei pea muretsema liigse suhkru pärast, eriti kui süüa seda piima või keefiri, mitte magusa jogurtiga.
  • Olin varunud nii mõnegi purgisupi. Kuna tavaliselt neid ei söö, sest nad on üsna soolased, siis kasutasin neid oma suppide valmistamisel põhjana. Lisasin sinna juurde vett ja kõvasti teisi toiduaineid, peamiselt köögivilju.
  • Sõime rohkem taimsest toorainest valmistatud toite nagu värskeid salateid (nt värske kapsa, porgandi, punase sibula, värske koriandi ja tšillihelvestega või tomati ja karulauguga), chili sin carne’t (hakkliha on asendatud läätsedega) ja püreesuppe (nt röstitud muskaatkõrvitsa supp).
  • Tore on see, et ühelgi kevadel ei ole mu sügavkülm nii tühi olnud sinna suvel-sügisel kogutud aia- ja metsasaadustest – kasutusse läksid puravikud, mustikad, mustad sõstrad, astelpajumarjad, rohelised oad jms.
  • Kui toitu jäi mõnikord väga palju järele, panin selle väiksematesse topsikutesse ning asetasin sügavkülma. Siis oli hea mõne päeva või nädala pärast seda sealt võtta ning lõuna- või õhtusöögiks üles soojendada.
  • Kolm korda päevas toite välja mõelda ja perele süüa teha oli paras pähkel. Väga suureks abiks oli internetist leitud toidublogijate ja retseptide leheküljed. Kui kodus kõiki retseptides toodud toiduaineid ei olnud, lähenesin loovalt, jättes midagi ära või asendades sarnase toiduainega ning lisades neid toiduaineid, mis mul kodus olemas olid.
  • Hommikut ei pea söögitegemisega alustama ja saab veidi kauem magada, kui teha külm puder eelmisel õhtul valmis. Näiteks purustan pähklid, lisan kaera- jm helbeid, vett, veidi mett, linajahu, seemneid. Hommikul segan pudru läbi ning serveerin sügavkülmast võetud kergelt sulatatud marjadega.
  • Jagasime sõbrannadega tihti pilte oma lõuna- ja/või õhtusöökidest, nii saime häid ideid ja retsepte, mida oma kodus menüü mitmekesisemaks muutmiseks kasutada.
  • Võtsin plaani juua kolm klaasi vett päevas, kodus oli sellega lihtne algust teha. Iga kord veidi aega enne peamist toidukorda jõin klaasi vett. Nii lihtne see ongi.

Toidukäitumine ja keskkond

  • Elan väiksemas kortermajas, kus ei ole eraldi prügikaste eri liiki prügi jaoks. Eriolukorra ajal, kui inimesed veetsid palju rohkem aega kodus, olid meil prügikastid kogu aeg kuhjaga täis. Kui enne sorteerisin prügi osaliselt, näiteks viisin taara ära või kasutasin ise ära vanad ajalehed, siis eriolukorra ajast alates panen eraldi ka paberi, mida saan põletada ning plast-plekkpakendid. Viimaste konteiner asus vanasti „ületamatus“ kauguses, pea kilomeeter, aga kodukontoris töötamise ajal oli see hea jalutuskäigu kaugusel, et vahepeal jalgu sirutada.
  • Kui varem käisin poes oma kangast ostukotiga või vajadusel ostsin (ja ka taaskasutasin) paberkotte, siis karantiini ajal avastasin enda jaoks kastid – need, millega poodidesse puu- ja köögivilju tuuakse. Küsisin poest mõned endale ja nendega on palju mugavam poes käia kui kottidega – asju on parem paigutada, need ei lähe nii kergesti katki, neid on kergem transportida. Ainult auto peab poe uksele või käru ära panemise kohale suhteliselt lähedal olema. Puu- ja köögiviljade jaoks kasutan korduvalt väikesi kilekotte või panen need riidest võrgu sisse, mida peab küll iga kord pärast poe külastamist pesema.

Kuidas edasi?

  • Nüüd, kui eriolukord läbi, tahan kindlasti jätkata sellega, et käin harvem toidupoes, teen rohkem ise süüa ja kasutan paremini ära toorained, mis kodus juba olemas.
  • Tahan jätkata traditsiooni käia toidupoes vaid 1–2 korda nädalas. Selle arvelt tekkinud aja kulutan huvitavamate ja võib-olla ka pikemalt valmivate toitude valmistamisele või hoopis mõnele muule kasulikule tegevusele nagu tervisespordile, lugemisele või pereliikmetega vestlemisele.

Tagli Pitsi, TAI ekspert

Pilt: Khamkhor (Unsplash)

29. aprill 2020

Kas tead, kui palju päevas soola tarvitad?

Soolast saame naatriumi, mis on eluks väga oluline mineraalaine, kuid samal ajal selle liigne tarvitamine võib meie organismi kahjustada. Päevane maksimaalne soolakogus võiks täiskasvanutel jääda …

15. aprill 2020

Aita Toidupanka!

Kriisiolukorras käib toidupoes vähem inimesi ja Toidupanga kogumiskastidesse koguneb vähem annetusi. Samas on abi vajavate inimeste hulk kasvanud. Just seetõttu ootavad Toidupangad üle Eesti heade …

24. märts 2020

Kuidas kokkuostetud kuivaineid ja purgisuppe targalt kasutada?

Tervise Arengu Instituudi poole on pöördutud küsimustega, kuidas saaks praeguses olukorras siiski tagada mitmekesist ja tasakaalustatud söömist. Meie toitumise ja liikumise valdkonna ekspert Tagli Pitsi annab soovitusi, …

16. detsember 2019

Plaani neil pühadel targalt ja ära koorma oma keha liigselt

Toidublogija ja kokaraamatute autori Mari-Liis Iloveri soovitused tasakaalus jõuludeks: Jõulud on aeg hea ja parema nautimiseks, ometi ei ole mingit vajadust end jõulude ajal oimetuks …

15. november 2019

Laste ülekaal ja rasvumine

Eri uuringute andmetel võib arvata, et umbes kolmandik Eesti lastest on ülekaalulised või rasvunud. Ülekaaluliste laste osakaal on sajandi algusega võrreldes pea kolmekordistunud. Kodul ja …

Kõik artiklid