Laste ülekaal ja rasvumine

Eri uuringute andmetel võib arvata, et umbes kolmandik Eesti lastest on ülekaalulised või rasvunud. Ülekaaluliste laste osakaal on sajandi algusega võrreldes pea kolmekordistunud. Kodul ja lasteaial-koolil on oluline roll lapse toidueelistuse ja liikumisharjumuste kujunemisel.

Kuna enamik uuringuid käsitlevad vaid üksikuid vanusegruppe, põhinevad õpilaste enesehinnangulisel kaalu ja pikkuse väärtusel või on läbi viidud piiratud valimi peal, siis on keeruline täpselt öelda, kui suur osa Eesti lastest on rasvunud või ülekaalulised.

Rahvusvahelise kooliõpilaste tervisekäitumise uuringu järgi on Eestis enesehinnanguliste andmete kohaselt ülekaaluliste (sh rasvunud) 11-, 13- ja 15-aastaste õpilaste osakaal suurenenud 2001. aastast 2017. aastani keskmiselt ligi kolm korda.

 

Osakaal kooliõpilastest, kes on kaalu ja pikkuse alusel leitud kehamassiindeksi järgi ülekaalulised.
Allikas: Rahvusvaheline kooliõpilaste tervisekäitumise uuring

2014. aastal läbi viidud rahvastiku toitumise uuringu mõõtmiste alusel olid 2–5-aastastest lastest ülekaalulised või rasvunud alla kümnendiku, 6–13-aastastest umbes kolmandik ning 14–17-aastastest neljandik.

Euroopa laste rasvumise seire raames 2015/2016. õppeaastal mõõdeti-kaaluti üle kolmveerandi Eesti 1. klassi õpilastest ning selgus, et iga neljas tüdruk ning kolmas poiss olid ülekaalulised või rasvunud.

Miks ülekaalulisus on probleem?

Tugevalt ülekaalulisel, eriti aga rasvunud lapsel on pea võimatu isegi teismeea kasvuspurdiga iseenesest ülekaalust nii-öelda välja kasvada ning ta on suure tõenäosusega ülekaaluline-rasvunud ka täiskasvanuna. Ülekaalulisus võib viia terviseprobleemideni, nt südame-veresoonkonnahaigused, 2. tüüpi diabeet, kasvajad, liigesehaigused vm, mis omakorda halvendab inimese enda elukvaliteeti, sealhulgas töövõimet ning asetab suurema koormuse ka riigi meditsiini- ja sotsiaalsüsteemile. Ülekaalulisus on seotud ka majandusliku toimetulekuga – näiteks 2017/2018. aasta koolilõpilaste tervisekäitumise uuring näitab, et kehvema toimetulekuga perede lastes seas on ülekaalulisi rohkem kui hea majandusliku toimetulekuga perede laste seas.

Miks inimesed muutuvad järjest ülekaalulisemaks? Mis vanuses lapsed on enim ohustatud ülekaalust?

Ühest põhjust on väga raske välja tuua. Seda mõjutavad ennekõike toitumis- ja liikumisharjumused, aga ka uni, stressitase, keskkonnast tulenevad mõjud ning vähesel määral pärilikud tegurid.

Lisaks sellele, et ülekaaluliste laste arv kasvab, liigub järjest varasemale eale ka ülekaalu tekkimise algus. Lapse ülekaalu võib mõjutada see, kas laps saab esimesed kuus elukuud rinnapiima või läheb varakult üle piimasegule ja lisatoidule. Viimasel juhul on risk ülekaalulisusele suurem. Samuti peaksid tulevased emad jälgima oma toitumist nii enne rasedust kui ka raseduse ajal, kuna ka see mõjutab tulevase lapse tervist ja kehakaalu. Vahetult enne raseduse algust ei ole soovitatav kaalu alandada, kuid liiga suur kehakaal raseduse alguses ning kaaluiive raseduse ajal võivad samuti suurendada sündiva lapse ülekaalulisuse riski.

Sageli muutuvad lapsed ülekaalulisteks siis, kui lähevad kooli. Lasteaias on söömine regulaarne, toiduvalik vastab soovitustele, lapsed käivad päeval õues, liiguvad ning saavad  päeval puhata. Kui laps läheb kooli, peab ta ise hakkama saama, seda ka söömise osas. Kui kooli söögivahetunni aeg on liiga lühike, võib lapsel tekkida kartus sööma minna, mis võib olla seotud sellega, et ta ei jõua etteantud ajaga söödud või tuleb süüa kiirustades. Hirmutav võib olla ka sööklas olev lärm, trügimine, vajadus teha ise valikuid. On koole, kus koolitoitu pakutakse füsioloogiliselt valel kellaajal – liiga vara või hilja. See võib tuua kaasa kodusest hommikusöögist või koolilõunast loobumise, mis omakorda suurendab vähem soovitatavate näkside söömise tõenäosust. Ka koolipäeva lõppedes ei pruugi alati olla kodus lapsevanemat sooja toiduga ootamas ning laps võib unustada valmistehtud toitu soojendada. Nii ongi lihtsam süüa kommi, küpsist, saiakest, kui need on kodus olemas, või ei sööda üldse midagi enne õhtusööki. Enamik lapsi saavad taskuraha, mida samuti sageli kasutatakse pigem magusate näkside ostmiseks. Suure tõenäosusega väheneb kooli minnes ka lapse füüsiline aktiivsus. Need mõned trennid, milles laps osaleb, ei kompenseeri autoga treppi viimist, õues mängimise puudumist ning suurenenud inaktiivsute ja ekraaniaega. Kõik see aitab kaasa ülekaalulisuse tekkimisele.

Samuti esineb suhteliselt enam ülekaalulisi 10–13-aastaste poiste seas, kuna neil ei ole veel selles vanuses kasvuspurt valdavalt alanud.

Paraku on laste, eriti nooremate puhul väikest ülekaalu üsna raske tähele panna. Tihti ei tunnista vanemad isegi üsna suure ülekaalu puhul, et nende laps on ülekaaluline ja peaks midagi ette võtma. Laste puhul algavad ülekaalukriteeriumid oluliselt madalamate kehamassiindeksite väärtuste juures kui täiskasvanutel. Äärmiselt oluline on, et pereõed või lasteaia-kooli meditsiinitöötajad jälgiksid lapsi iga-aastaselt, märgiksid tulemused kasvukõverale ning kui on näha, et laps kaldub ülekaalule, sekkuksid varakult. Lihtsam on tegeleda 1–2 ülekiloga kui kümne ja enamaga. Kahjuks aga ei ole laste kaalu jälgimine meditsiinipersonali poolt alati piisavalt süsteemne.

Mis mõjutavad söömist? Kuidas peaks sööma?

Söömist mõjutavaid tegureid on väga palju ning ühe või teise teguri osakaal sõltub konkreetsest inimesest. Väga oluline on keskkond, mis soodustaks ja aitaks teha paremaid ja tervist toetavamaid valikuid ning tagaks selle, et need oleksid inimestele lihtsamini kättesaadavad. See hõlmab nii füüsilise kui sotsiaalse keskkonna loomist, aga ka toitumisega seotud teavet, haridust ja haritust.

Söömist mõjutavad tegurid

Peamisteks märksõnadeks söömise juures on toidu kättesaadavus ja maitse. See, milline toiduvalik on inimesele kättesaadav, ja seda mitte ainult rahaliselt. Toiduvalikul poes ja kodus, aga ka restoranide lastemenüül on väga suur mõju sellele, mida süüakse. Väiksema sissetulekuga inimesed kipuvad tihti tegema ebatervislikumaid valikuid, samas ei ole tervist toetavam toiduvalik üldjuhul seotud kõrgema hinnaga. Pigem napib teadmisi õigete toiduvalikute tegemiseks. Lähtutakse ennekõike sellest, et ostetud toitu oleks võimalik vähese pingutusega valmistada ja süüa ning see oleks maitsev. Ka kodukoha poevalik ei pruugi soodustada tervist toetavate valikute tegemist, kui viie- või isegi kümnemeetrise küpsise-kommileti ja alkoholileti kõrval asuvas puu- ja köögiviljakorvikeses on müügil vaid kümmekond tomatit, kolm kapsapead, võrgutäis sibulaid ja mõned õunad-banaanid. Kahjuks ei ole isegi suurema puu- ja köögiviljade valiku puhul suuremates poodides tihti tagatud kvaliteet, mis inimesi neid ostma paneks.

    
Puu- ja köögiviljade valik väikestes Kagu- ja Lõuna-Eesti maapoodides

Valik puu- ja köögivilju Tallinna suurpoes

Tervise huvides tuleks suurem osa toidust valmistada ise värskest toorainest ja suurendada köögiviljade osakaalu menüüs. Valides värske kala, linnuliha või liha väiksemates kogustes ning kasutades toidu valmistamiseks rohkem köögivilju, saab tegelikult odavama söögi, kui ostes poest valmistooteid ja saiakesi. Kodus lastele kättesaadavad valikud  mõjutavad, mida nad söövad. Seda nii põhitoidukorra kui ka näkside osas. Parimaks ooteks on puu- ja köögiviljad ning marjad, aga ka korralikud võileivad, kama, magustamata piimatooted, pähklid-seemned.

Mida suurem on valik, seda enam süüakse. Kui koolipuhveti valikus on hulgaliselt erinevaid saiakesi, komme-šokolaade, ostetakse neid rohkem, kuna kõike tahaks ju proovida. On arvamusi, et puhvetis vähem soovitatavate toitude valiku vähendamisel jooksevad lapsed neid ostma lähedalasuvasse poodi. Samas on inimene oma loomult mugav ning minna ostma kaugemale, on oluliselt ebamugavam, just seetõttu teevad seda tegelikult vähesed. Kui aga ahvatlus on silma all ja kättesaadav igal koolivahetunnil, ostetakse neid kindlasti. Suurendades tervist toetavamate toitude valikut (nt puu- ka köögivilja, maitsestamata piimatooted, pähklid-seemned, võileivad), siis neid ostetakse ja süüakse rohkem. Oma mõju on ka toodete paigutusel, nende esiletõstmisel, suuremal puu- ja köögiviljavalikul ning nende pakkumisel tükeldatult.

Kooli- või lasteaiatoidu söömist mõjutavad suuresti kodused toitumisharjumused. Kui lapsele ei ole tehtud kodus toite kalast või köögiviljadest, vaid söögilaual on valdavalt valmistooted, makaronid, friikartulid, viinerid või süüakse sageli  hamburgereid-pitsasid, on keeruline panna last sööma koolis või lasteaias pakutavaid toite. Teisest küljest võivad teadlikke toiduvalikuid pakkuvate lapsevanemate headele kavatsustele tõmmata kriipsu peale vanavanemad, kes liigagi tihti väljendavad oma lastelastest hoolimist söögi kaudu: „Mis see natuke kartulikrõpse-saiakesi-komme-šokolaadi-limonaadi lapsele ikka teeb“, „Teie ju ei raatsi lapsele natukenegi maiustusi anda“ jne.

Arvestama peab, et lapsi mõjutab toiduvalikute tegemisel ka meedia, sealhulgas reklaamid, mis ei pruugigi olla suunatud otseselt neile. Reklaamidest on enim mõjutatud pigem nooremad lapsed. Reklaami saab teha ka kaudselt, kasutades lastele mõeldud üritusel neile tuttavaid toidutootjate maskotte või pakkudes auhindadeks tooteid, mida lapsed tegelikult võiksid süüa võimalikult vähe. Väga palju reklaami jõuab lasteni internetis sotsiaalmeedia kaudu ning vanematel puudub üldjuhul ülevaade, mida lastele reklaamitakse. Meedia kaudu saadav info toitumisest, millest vanemad lähtuda püüavad, ei pruugi samuti olla alati kõige õigem, seda on segadusse ajavalt palju ning liigagi tihti on see vasturääkiv.

Kui rääkida inimestele põhitõdesid toitumisest, siis peetakse seda igavaks, inimesed väidavad, et teavad seda niigi, aga enamaltjaolt selle järgi ei käituta. Ometi on teadmised siiski üsna lünklikud. Nii näiteks ei teata või ei teadvustata endale, kui suur osa päevasest toiduvalikust võiks tulla magusate-soolaste näkside grupist või et iga liigselt tarbitud kilokalor on samm ülekaalule lähemale. Samas ei pruugi ülekaalu alati põhjustada liigselt saadud energia, vaid hoopis toiduvalik ei ole tasakaalus – saamata on jäänud paljud olulised toitained (kiudained, vitamiinid, mineraalained), mille puudus mõjutab ainevahetust ning võib samuti aidata kaasa ülekaalu tekkele.

Mida on Tervise Arengu Instituut (TAI) teinud või tegemas selleks, et aidata lastel kujundada tervislikumaid söömisharjumusi?

Selleks, et kujundada harjumusi, peavad ennekõike olema inimestel teadmised, teisest küljest tuleks luua ka keskkond, mis aitaks inimestel saadud teadmisi kergema vaevaga ellu rakendada või teha paremaid valikuid sellele liigselt mõlemata või isegi endale märkamatult. TAI  saab panustada kõikide inimeste toitumist mõjutavate teadmiste suurendamisse ja meid ümbritseva keskkonna kujundamisse, alustades lastest endist kuni lastevanemate, õpetajate, kokkade jt laste toitumist mõjutavate inimesteni.

TAI eestvedamisel on 2015. aastal välja antud riiklikud toitumissoovitused, mille baasil on loodud veebikeskkond toitumine.ee, kust leiab tõenduspõhist informatsiooni toitumise kohta. Vanusegrupiti võib toitumissoovitusi leida ka tarkvanem.ee lehelt. Lisaks on loodud tasuta kasutamiseks toitumise analüüsimise programm NutriData, mida saavad kasutada nii koolid-lasteaiad kui ka kõik teised inimesed oma toitumise analüüsimiseks ja saadud tulemuste võrdlemiseks toitumissoovitustega.

Inimeseõpetuse õpetajate teadmiste suurendamiseks on 2016. aastal välja antud õpetajaraamat, samuti oleme aidanud vaadata üle inimeseõpetuse õpikuid, et neis olev info oleks korrektne. Järgmisel aastal on valmimas lasteaiaõpetajatele mõeldud metoodiline juhend lastele söömise teema süsteemseks tutvustamiseks ja söömisharjumuste kujundamiseks.

Toitumist mõjutava keskkonna kujundamiseks on Sotsiaalministeeriumi eestvedamisel uuenemas koolide ja lasteaedade toitlustamist reguleeriv määrus. Selle raames välja kuulutatud ideekorjes saadud näidismenüüd on plaanis panna üles NutriData keskkonda, et uue määruse jõustumisel oleks kokkadel kohe võimalik menüüsid hõlpsasti muutma hakata. TAI on koostanud koostöös Sotsiaalministeeriumi, Maaeluministeeriumi ja Terviseametiga ka juhendi lasteasutuste puhvetites ja müügiautomaatides pakutava toidu kohta. Nii sel kui ka varasematel aastatel on korraldatud lasteasutuste kokkade koolitusi ja infopäevi, samuti aitas TAI  sel aastal kaasa Eesti Peakokkade Ühenduse pilootprojektile „Peakokad koolides“.

Lisaks koolikeskkonnale on oluline ka näiteks toodete valik meie kauplustes. Toodete koostise parandamine ehk reformuleerimine on võimalus teha vähem soola, lisatud suhkruid ja/või küllastunud rasvhappeid sisaldavad tooted paremini kättesaadavaks ja lihtsustada söömist vastavalt toitumissoovitustele. 2018. a lõpus kaardistas Tervise Arengu Instituut vajalikud näitajad, et hinnata lähiaastatel toimuvat toidu reformuleerimisel. Kindlasti on lähema aja teema ka lastele suunatud reklaami piiramine, mis puudutab eelkõige suure lisatud suhkrute, soola ja/või küllastunud rasvhapete sisaldusega toite.

Maaeluministeeriumi, TAI, Veterinaar- ja Toiduameti ning Tarbijakaitseameti koostöös valmis 2014. aastal energiajookide turustamise hea tava, mida enamik Eesti  suurematest kauplusekettidest rakendab.

Milline on olukord Eesti laste liikumisharjumustega? Mida teha, et lapsed rohkem liiguksid?

Tasakaalustatud toitumise kõrval mängib ülekaalulisuse ennetamisel olulist rolli liikumine. Paraku ei liigu suur osa Eesti lapsi piisavalt. Samal ajal järeldub uuringutest, et  nende laste hulgas, kes on kehaliselt aktiivsemad, on vähem ülekaalulisi ja rasvunuid.

Laste kehalise aktiivsuse oluliseks eelduseks on juba varajases eas omandatud liikumisoskused ning piisav kehalise võimekuse tase, seda nii kiiruses, jõus kui vastupidavuses. Kesised liikumisoskused, vähene kehaline aktiivsus, kehvemad kehalise võimekuse näitajad ning ülekaal on omavahel tihedalt seotud ning mõjutavad üksteist.

Uuringud on näidanud, et liikumisoskuste tase ja kehaline võimekus on samavõrd olulised ning võivad mõjutada ülekaalu teket isegi rohkem kui vähene kehaline aktiivsus.

Tähtis on meeles pidada, et liikumisoskusi tuleb õpetada ja arendada ning nad ei arene ajas n-ö automaatselt. Liikumisoskuste omandamine elukestva kehalise aktiivsuse oluliseks eelduseks, sest kui laps ei suuda vilunult joosta, hüpata, visata ja püüda, siis on võimalused edaspidiseks kehaliseks aktiivsuseks oluliselt piiratud just tänu vajalike eeloskuste puudumisele. Mida suurem on lapse oskuste pagas ja omandatud harjutusvara, seda võimekam ning aktiivsem on ta igapäevases tegevuses, seda julgemalt ja enesekindlamalt ta ennast liikudes tunneb ning seda tõenäolisemalt on ta kehaliselt aktiivne ka hilisemas elus.

Selles, et lapsed oleksid kehaliselt aktiivsed ning saaksid vajalikke oskusi omandada, mängivad tähtsat rolli nii last ümbritsev keskkond oma võimaluste ja piirangutega kui ka ümbritsevad täiskasvanud – nende teadmised, hoiakud ning nende enda kehaline aktiivsus.

Kui lapse koduümbruses on parke, mänguväljakuid ning liikumisvõimalusi ja sealne teedevõrk võimaldab aktiivset liikumist, nagu nt jalgratastega sõitmist, on ka lapsed palju aktiivsemad. Heaks võimaluseks on lasteaia või koolitee läbimine jalgsi või jalgrattaga, see aga eeldab turvalise teedevõrgu olemasolu ning lapsevanemate soovi ja aega.

Mida aktiivsemad on täiskasvanud lapse ümber, seda enam liiguvad lapsed. Tähtis on nii lapsevanemate kui ka õpetajate roll, kes saavad olla ise eeskujuks ja suunata lapsi liikuma, et nt kogu lasteaias veedetud õueaeg ei mööduks lapsel vaid liivakastis istudes.

Nagu eelnevalt välja toodud, on kehalise aktiivsuse seisukohast ennekõike oluline oskuste õpetamine. Seega on tähtis erialase haridusega professionaalsete liikumisõpetajate olemasolu mitte ainult koolis, vaid juba lasteaias. Hetkel see kahjuks igal pool nii ei ole ning on hulk lapsi, kelle eakohane liikumisoskuste areng võib seetõttu olla piiratud. Lisaks liikumisõpetusele lasteaias ja koolis on oluline võimaldada lastele ja noortele erinevates liikumise ja spordiga seotud huviringides osalemist, kus nendega tegelevad erialase ettevalmistusega treenerid. Ja seda mitte selleks, et maast madalast sportlaseid kasvatada, vaid et võimaldada lastele erinevate liikumisoskuste õppimist ning pakkuda mitmekesiseid liikumiskogemusi, mis aitavad olla ka edaspidises elus aktiivsed ja tunda liikumisest rõõmu.

Mida saaksime kõik veel teha?

Meil kõigil on vastutus ja võimalus mõjutada laste toitumist ja liikumist:

• Lapsevanemad (sh vanavanemad) – mitmekesine ja tasakaalustatud toitumine ja pakutavad toiduvalikud varasest lapsepõlvest, toitumis- ja liikumisharjumuste kujundamine, lapse kehamassi jälgimine
• Lasteaed, kool – maitsev, mitmekesine ja tasakaalustatud toit, kokkade head teadmised, normaalne söögiaeg, liikumisvõimaluste parandamine ja liikumisharjumuste kujundamine, tervislikke valikuid toetav valik koolipuhvetites
• KOV, riik – köögiviljade kättesaadavus ja nende kvaliteet, mitmekesise ja tasakaalustatud kooli-lasteaiatoidu pakkumine vastavalt riiklikele toitumis- ja toidusoovitustele, liikumisvõimaluste parandamine
• Söögikohad – köögiviljade pakkumine, tervislikke valikuid toetav lastemenüü
• Poed, tootjad – toodete koostis, valik ja kvaliteet, reklaami piiramine, kaupade paigutus

Alice Haav, TAI laste ja noorte valdkonna vanemspetsialist
Tagli Pitsi, TAI ekspert

Foto: Laura Dewilde, Unsplash